Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-1783 30. november 2021 Maria Lõbus Ivar Voidi kaebus Viru Vangla 22. juuli 2020. a käskkirja nr 6-3/489-1 ja 21. augusti 2020. a vaideotsuse nr 6-12/246-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks tagastama televiisor Kaebaja – Ivar Voit Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus tühistamisnõude osas. Tühistada Viru Vangla 22. juuli 2020. a käskkiri nr 6-3/489-1 ja 21. augusti 2020. a vaideotsus nr 6-12/246-2.
2.Lõpetada asja menetlus nõudes kohustada Viru Vanglat televiisorit tagastama.
3.Jätta Ivar Voidile antud menetlusabi kulud riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. detsember 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-20-1783 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla tunnistas 22. juuli 2020. a käskkirjaga nr 6-3/489-1 kinnipeetav Ivar Voidi (kaebaja) süüdi Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 8.2.6 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Viru Vangla vanemvalvuri T.-M. Aabna 26. juuni 2020. a ettekandest nr 6-20/2363-1 nähtuvalt otsiti
26.juunil 2020 läbi kamber K215 ja avastati, et kaebajale kuuluva televiisori turvakleebis on rikutud. Vanemvalvur võttis televiisori kambrist ära. Vanemvalvur selgitas, et rikkumata turvakleebis on tugevalt kinni ja tuleb raskelt ära, jättes kleebise all oleva valge värvi eseme külge. Kaebaja teleril olnud turvakleebis tuli aga väga lihtsalt ära ega jätnud televiisorile valget värvi. Vanemvalvur selgitas 9. juulil 2020 täiendavalt, et turvakleebis oli nurgast lahti juba enne selle eemaldamist. Vanemvalvuri ettekanne ja 9. juuli 2020. a ütlused ei ole omavahel vastuolus. Vanemvalvuri ettekanne on piisavalt üksikasjalik. Vanglal puuduvad põhjused kahelda ettekande koostanud ametniku usaldusväärsuses. Vanemvalvuri ettekandest nähtuvalt viibis rikkumise avastamise juures ka valvur E. Ant. Ei ole usutav, et vanemvalvur koostaks tõele mittevastava ettekande, teades, et rikkumise avastamise juures viibis veel üks ametnik. Menetleja vaatles eemaldatud turvakleebist 13. juulil 2020 ja tuvastas, et kleebis on paremalt poolt lahti tehtud ja lahtivõetud osa ei ole enam kleepuv. Samuti olid kleebisel väikesed mõrad ning kleebise valge värv oli suures osas endiselt kleebise küljes. Ei ole eluliselt usutav, et keegi teine käis kaebaja kambris tema televiisori kleebist eemaldamas. Kinnipeetavatel on keelatud viibida võõrastes kambrites. Lisaks viitavad kogutud tõendid sellele, et kleebist on ettevaatlikult eemaldatud ja tagasi kleebitud. Kinnipeetavale on pandud hoolsuskohustus jälgida, et talle kambrisse lubatud elektriseadmel oleksid turvakleebised korras. Turvakleebised on vajalikud, et vältida teleris keelatud andmekandjate kasutamist, telerite ümberehitamist ja telerisse keelatud esemete peitmist. Seetõttu ei oma tähtsust kaebaja väide, et tema televiisoril ei tööta USB-pesa. Kambris K215 tehti enne rikkumise avastamist läbiotsimine 23. juunil 2020, mis võib viidata sellele, et turvakleebist kahjustati ajavahemikul 23.‒26. juuni 2020. Vanemvalvuri 26. juuni 2020. a ettekandega, 9. juuli 2020. a ütlustega ja 13. juuli 2020. a menetlustoimingu protokolliga turvakleebise vaatlemise kohta on tõendatud kaebaja süüline distsipliinirikkumine, mis seisnes televiisori turvakleebise kahjustamises. Kaebajal oli käskkirja andmise hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid samaliigilised rikkumised puudusid. Vanglale teadaolevalt ei kaasnenud rikkumisega raskeid tagajärgi, mistõttu on eesmärgipärane karistada kaebajat kõige leebema karistusega.
2.Viru Vangla jättis 21. augusti 2020. a vaideotsusega nr 6-12/246-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla selgitas, et kinnipeetavad saavad turvakleebiseid avada näiteks auru kasutades. Rikkumise avastamise juures olnud valvur E. Andilt ei ole võimalik ütlusi võtta, sest tema teenistussuhe Viru Vanglaga on lõppenud. Vangla möönab, et vanemvalvur T.-M. Aabna ettekande sõnastus ja sisu oleks võinud olla konkreetsem ja keskenduda rohkem sellele, milline oli turvakleebise algne seisukord. Selle puuduse kõrvaldamiseks võttiski menetleja 9. juulil 2020 vanemvalvurilt täiendavad ütlused. Distsiplinaarmenetluse raames ei ole kaebaja kordagi viidanud sellele, et tema kambrikaaslasel oleks motiiv turvakleebise kahjustamiseks. Vanglale jääb arusaamatuks, miks peaks kaebaja kambrikaaslane kahjustama turvakleebist, sest televiisor kambris on võimalus vaba aja veetmiseks ning selle äravõtmine poleks kambrikaaslasele kasulik ega meeldiv. Inspektor-kontaktisik vaatles 17. augustil 2020 videosalvestist, et
3-20-1783 tuvastada, kes vanglaametnikest viibis vaidlusaluse sündmuse juures ja kellelt saaks vaide lahendamiseks täiendavaid ütlusi võtta. Videosalvestiselt nähtus, et neljanda üksuse juht K. Luuri viibis läbiotsimise juures üle nelja minuti. K. Luuri selgitas 17. augustil 2020, et turvakleebise väike nurk oli lahti ja seejärel tõmbas vanemvalvur turvakleebise lahti, turvakleebis tuli lihtsalt lahti.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 22. septembril 2020 kaebaja kaebus Viru Vangla 22. juuli 2020. a käskkirja ja 21. augusti 2020. a vaideotsuse tühistamiseks ning vangla kohustamiseks tagastama televiisor.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 22. juuli 2020. a käskkiri ja 21. augusti 2020. a vaideotsus on õigusvastased ja tuleb tühistada. 1) Kaebaja pole talle ette heidetud distsiplinaarsüütegu toime pannud. Vangla pole suutnud tõestada, et kaebaja on väidetud süüteo toime pannud või et ta oli üldse teadlik väidetud süüteost. 2) Vanemvalvuri ettekande ja 9. juuli 2020. a ütluste vahel on vastuolud. Ettekandes on vanemvalvur kinnitanud, et ise eemaldas kleebise, ja 9. juulil 2020 on valvur öelnud, et kleebis tuli lihtsalt puudutades lahti. Vangla on ajas muutnud oma seisukohta vanemvalvuri ettekande suhtes. Distsiplinaarmenetluse protokollis ja 22. juuli 2020. a käskkirjas on vangla seisukohal, et vanemvalvuri ettekanne on piisavalt üksikasjalik. Vaideotsuses möönab aga, et ettekande sõnastus ja sisu oleks võinud olla konkreetsem. Vanemvalvuri sõnades esinenud vastuolude tõttu on turvakleebise algne seisukord küsitav ja puuduvad vettpidavad tõendid, et turvakleebis oli üldse rikutud. 3) Vangla on kinnitanud, et väidetud rikkumise avastamise juures viibis ka valvur E. Ant, kuid pole teinud ühtegi katset võtta valvurilt ütlusi. Vaideotsuse viide sellele, et teenistussuhe valvuriga on lõppenud, pole asjakohane, sest teenistussuhe valvuriga ei lõppenud kohe pärast väidetava distsiplinaarsüüteo avastamist. Jääb arusaamatuks, miks vangla ei võtnud varem valvurilt ütlusi, kuigi on pidevalt toonud esile, et ka tema viibis rikkumise avastamise juures. 4) K. Luuri on ise allkirjastanud vaideotsuse ja samal ajal on vaideotsuses tuginetud tema ütlustele. Tema ütluste kasutamine on ebaõiglane, sest ei saa olla kindel, et tema ütlused on objektiivsed. On arusaamatu, kuidas vangla alles nii hilja avastas, et K. Luuri on ka tunnistaja, ning miks pole vanemvalvur oma ettekandes ega 9. juuli 2020. a ütlustes viidanud sellele, et K. Luuri viibis ka rikkumise avastamise juures. Pole eluliselt usutav, et vanemvalvur oleks unustanud üksuse juhi juuresolekut mainida. Kuigi üksuse juht käis korraks läbiotsimise ajal kambri juures, pole vangla varem esile toonud, et üksuse juht on tunnistaja. K. Luuri pole usaldusväärne. 5) Isegi kui turvakleebis oli avatud, siis seda oleks võinud teha kes iganes. Kui kambrite uksed on avatud, käivad kinnipeetavad pidevalt erinevates kambrites, hoolimata sellest, et see on kodukorra järgi keelatud. See nähtub ka turvakaamerate salvestistelt. Seega oleks võinud ükskõik kes turvakleebise avada kaebaja teadmata. Kaebaja käib iga päev väljas jalutamas, helistab iga päev päevaruumis oleva telefoniga ning käib mitu korda nädalas kirikus. Seega ei
3-20-1783 viibi kaebaja kogu aeg kambris, isegi kui televiisor töötab. Lisaks jääb arusaamatuks, miks leiab vangla, et just kaebaja rikkus turvakleebise, mitte näiteks kaebaja kambrikaaslane. Vangla väide, et kambrikaaslane ei rikuks turvakleebist, sest televiisori äravõtmisega kaasneksid talle negatiivsed tagajärjed, on arusaamatu, sest ka kaebajale kaasneksid turvakleebise rikkumise ja televiisori äravõtmisega negatiivsed tagajärjed. 6)
Kaebajal ei ole veekeetjat, millega tekitatud auruga turvakleebist eemaldada.
7) USB-pesa, mida turvakleebis kattis, ei tööta. Kinnipeetavatele on teada, et sellistel 2016. aastal soetatud televiisoritel on USB-pesad kodeeritud mitte töötama. Seetõttu puudub igasugune motiiv kahjustada kõnealust turvakleebist. 8) Kaebajat pole varem sarnaste süütegude eest karistatud. On arusaamatu, miks nüüd oma karistuse lõpus peaks kaebaja sellise rikkumise toime panema. 9) Inspektor-kontaktisik keeldus 30. juulil 2020 vaiet vastu võtmast. Sellest tulenevalt oli kaebaja sunnitud esitama oma vaide 31. juulil 2020 valvuritele. Vaie registreeriti alles
3.augustil 2020. Seega üritas vangla järjekordselt mõjutada menetluse õiguspärasust.
5.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb tühistamisnõude osas jätta rahuldamata. Haldusmenetluses kogutud tõenditega on õigesti leitud, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo. Kogutud tõendid olid menetluses otsuse tegemiseks piisavad. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde. Kinnipeetaval, kellele on antud õigus kasutada kambris isiklikku elektriseadet, on kohustus jälgida, et elektriseade oleks töökorras ja vangla paigaldatud turvaelemendid rikkumata. Turvaelemendid on olulised, et vältida elektriseadmete õigusvastast kasutust. Määratud karistus on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne. Valvur E. Andi teenistussuhe Viru Vanglaga lõppes 17. augustil 2020 ehk enne vaideotsuse tegemist. Vangla 28. juuli 2020. a otsus nr 6-9/25006-2, millega tunnistati kaebaja elektriseadme kasutamise luba kehtetuks, ei kehti enam (kehtis ühe aasta). Kaebajale on 28. juulil 2021 väljastatud uus elektriseadme kasutamise luba nr 6-9/21867-1. Kaebajale anti televiisor kambrisse tagasi 5. augustil 2021. Kuna kaebajale on televiisor kambrisse tagasi antud, puudub kaebajal õiguskaitsevajadus ja kaebus ei ole kohustamisnõude osas enam lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 ja § 151 lõike 1 punkti 1 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.6 rikkumise eest. Samuti on kaebaja soovinud ära võetud televiisori tagastamist.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü.
3-20-1783
8.Praegusel juhul karistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.6 rikkumise eest. Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.6 sätestab: „Kinnipeetavail on keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada, samuti eemaldada või muul moel kahjustada vangla paigaldatud turvakleebiseid. Kui seade puruneb või turvakleebisega varustatud elektriseadme turvakleebis muutub kasutuskõlbmatuks, peab kinnipeetav selle kohe ära andma. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised on rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, võetakse ära ja paigutatakse lattu.“ Viru Vangla 22. juuli 2020. a käskkirjast ja 21. augusti 2020. a vaideotsusest nähtuvalt on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta kahjustas televiisori turvakleebist. Televiisori turvakleebise kahjustamine kvalifitseerub Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.6 rikkumiseks. Kaebaja karistamiseks televiisori turvakleebise kahjustamise eest tuli vanglal tõendada kõigepealt seda, et turvakleebis oli enne läbiotsimist kahjustatud, ning seejärel seda, et turvakleebist kahjustas just kaebaja, mitte keegi teine.
9.Esmalt kontrollib kohus seda, kas vangla on tõendanud, et turvakleebis oli enne läbiotsimist kahjustatud.
10.Vangla on 22. juuli 2020. a käskkirjas tuginenud vanemvalvur T.-M. Aabna 26. juuni 2020. a ettekandele (tl 23). Ettekanne puudutab 26. juunil 2020 kella 15.15 paiku kaebaja kambris K215 toimunud läbiotsimist. Ettekande sisu on järgmine: „Kambris K215 toimunud läbiotsimise tulemusel avastatud, et kambris oleval telekal, mis kuulub kinnipeetav Voidile, on rikutud turvakleebis. Hetkel vanglas kasutatavate turvakleebiste tööpõhimõte on järgmine: turvakleebis kleebitakse soovitud pinnale ja kui keegi proovib seda eemaldada, siis turvakleebis on tugevalt kinni, tuleb raskelt ära. Eemaldamise käigus kleebise all olev valge värv jääb eseme külge ning ära tuleb ainult läbipaistva teibi välimusega osa. Kinnipeetav Voidi telekal olev turvakleebis tuli väga lihtsalt ära ning eemaldamisel ei jätnud teleka korpusele valge värvi jälgi. Sellest järeldan, et turvakleebis oli rikutud.“ 22. juuli 2020. a käskkirjast nähtuvalt palus menetleja vanemvalvuril 9. juulil 2020 täpsustada, milline nägi välja televiisori turvakleebis enne televiisori äravõtmist. Vanemvalvur selgitas järgmist (tl 26): „Kleebis oli nurgast lahti ja see oli silmaga hästi nähtav. Kui ma hakkasin näpuga kontrollima, kas kleebis on korralikult kinni, siis ta tuli lihtsalt lahti. Seega kinnitan, et turvakleebis oli rikutud juba enne seda, kui hakkasin näpuga kontrollima, kui korralikult on see kinni.“ Samuti on vangla 22. juuli 2020. a käskkirjas tuginenud 13. juuli 2020. a menetlustoimingu protokollile (tl 27). Sellest protokollist nähtuvalt käis menetleja 13. juulil 2020 neljanda üksuse vahelaos vaidlusalust turvakleebist üle kontrollimas. Menetleja kirjeldas, et valge turvakleebis on paremalt poolelt lahti tehtud, turvakleebise lahtivõetud osa ei ole kleepuv, kleebisel on väikesed mõrad ning suures osas on kleebise valge värv kleebise küljes. Vaidemenetluse raames andis 17. augustil 2020 täiendavad ütlused neljanda üksuse juht K. Luuri, kes selgitas järgmist (tl 42): „Mäletan seda juhtumit. Tulin tol päeval kambrisse K215, kus vanemvalvur T.-M. Aabna teostas kambri läbiotsimist. Kambri läbiotsimise käigus näitas ta mulle televiisoril olevat turvakleebist, et ma seda vaataksin, sest vanemvalvuri hinnangul oli turvakleebis rikutud. Oli näha, et turvakleebise väike nurk on lahti. Peale seda tõmbas
3-20-1783 vanemvalvur minu juuresolekul turvakleebise lahti. Oli näha, et turvakleebis ei olnud korralikult kinni, sest see tuli lihtsalt lahti.“
11.Kaebaja hinnangul on vanemvalvuri 26. juuni 2020. a ettekanne ja 9. juuli 2020. a ütlused omavahel vastuolus, mistõttu ei saa vanemvalvuri öeldut usaldusväärseks pidada. Kaebaja näeb vastuolu selles, et tema sõnul on vanemvalvur ettekandes öelnud, et ise eemaldas kleebise, kuid
9.juulil 2020 ütles, et kleebis tuli lihtsalt puudutades lahti. Kohus möönab, et vanemvalvuri 26. juuni 2020. a ettekande ja 9. juuli 2020. a ütluste vahel on mõningad sõnastuslikud erinevused. Vanemvalvur on 9. juulil 2020 selgitanud, et kontrollis näpuga, kas kleebis on korralikult kinni. Kaebaja on sellest sõnastusest järeldanud, et vanemvalvur lihtsalt puudutas turvakleebist. Kohtu hinnangul võib sellest sõnastusest siiski ka järeldada, et vanemvalvur eemaldas näpuga turvakleebise. Kohus ei näe vanemvalvuri ettekande ja hilisemate täiendavate ütluste vahel sisulisi vastuolusid. Mõningatele sõnastuslikele erinevustele ei saa anda määravat tähendust. On tavapärane, et erinevatel ajahetkedel sama sündmust kirjeldades võib inimene kasutada erinevat väljendusviisi, kuid sellest ei muutu sündmuse olemus. Samuti pole määravat tähendust sellel, et vangla on algses käskkirjas leidnud, et ettekanne on piisavalt üksikasjalik, kuid vaideotsuses nentinud, et ettekande sõnastus ja sisu oleks võinud olla konkreetsem. Vangla on siiski nii käskkirjas kui ka vaideotsuses leidnud, et vanemvalvuri ettekanne on piisav selleks, et tõendada turvakleebise kahjustamist. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda vanemvalvuri kirjeldatu paikapidavuses. Kohtu hinnangul tõendavad vanemvalvuri 26. juuni 2020. a ettekanne ja 9. juuli 2020. a ütlused, et turvakleebis oli kahjustatud juba enne läbiotsimist. Valvur on piisavalt selgitanud turvakleebise tööpõhimõtet ja asjaolusid, mis viitavad sellele, et turvakleebist oli varem avatud.
12.Vanemvalvuri öeldut on vaidemenetluse raames kinnitanud ka K. Luuri oma 17. augusti 2020. a ütlustes. Kaebaja leiab, et K. Luuri ütlusi ei saa arvestada, sest K. Luuri allkirjastas ka vaideotsuse. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 lõige 21 sätestab, et üksuse juht vaatab läbi vaide, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Seega oli K. Luuril kui üksuse juhil vaideotsuse allkirjastamise pädevus. Kohus möönab, et menetluse erapooletuse võib kahtluse alla seada see, kui vaideotsuse on allkirjastanud sama isik, kes andis vaidemenetluses tunnistajana ütlusi. Vaideotsuse tegijal tuleb sellisel juhul hinnata tema enda antud ütluste usaldusväärsust. Riigikohtu halduskolleegium on pidanud oluliseks rõhutada, et menetlus mitte üksnes ei pea olema, vaid peab ka näima aus ja õiglane (28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 39). Kui esinevad asjaolud, mis tekitavad kahtlust haldusorgani nimel tegutseva isiku erapooletuses, tuleb isik taandada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lõike 1 punkt 4). Kuna kohus leiab, et praegusel juhul on turvakleebise kahjustamine piisavalt tõendatud vanemvalvuri ettekande ja 9. juuli 2020. a ütlustega, siis ei muuda järeldust turvakleebise kahjustamise osas see, kui jätta K. Luuri ütlused arvestamata. Seetõttu pole K. Luuri ütlustel praegusel juhul määravat tähendust. Sellest tulenevalt pole ka vajalik analüüsida kaebaja etteheidet, et miks vangla K. Luurilt kui tunnistajalt ütlusi võttis alles vaidemenetluses ja miks vanemvalvur pole oma ettekandes maininud, et K. Luuri viibis rikkumise avastamise juures.
3-20-1783
13.Kohus ei pea asjakohaseks tõendiks 13. juuli 2020. a menetlustoimingu protokolli. Sellest tõendist saab teavet ainult selle kohta, milline oli turvakleebise seisukord pärast seda, kui vanemvalvur oli kleebise eemaldanud. See tõend ei anna usaldusväärset teavet selle kohta, milline oli turvakleebis enne vanemvalvuri poolt eemaldamist. Kuna kohus on juba leidnud, et turvakleebise kahjustamist enne vanemvalvuri poolt eemaldamist tõendavad piisavalt vanemvalvuri ettekanne ja täiendavad ütlused, pole määravat tähtsust ka asjakohatule tõendile tuginemisel.
14.Kohus nõustub iseenesest kaebaja etteheitega, et vangla oleks võinud distsiplinaarmenetluse raames võtta ütlused ka valvur E. Andilt, kes viibis vanemvalvuri ettekandest nähtuvalt samuti rikkumise avastamise juures. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et vanglal oleks olnud võimalik valvurilt ütlusi võtta, sest tema teenistussuhe vanglaga lõppes alles 17. augustil 2020 ehk pärast 22. juuli 2020. a käskkirja andmist. Kohus ei pea siiski ka seda eksimust määravaks, sest nagu öeldud, on kohtu hinnangul vanemvalvuri ettekanne ja täiendavad ütlused turvakleebise kahjustamise tõendamiseks piisavad.
15.Niisiis nõustub kohus vangla järeldusega, et tõendamist on leidnud see, et turvakleebis oli kahjustatud enne kambris toimunud läbiotsimist.
16.Järgmisena kontrollib kohus seda, kas vangla on tõendanud, et turvakleebist kahjustas just kaebaja, mitte keegi teine. Haldusorgan peab tuvastama, kas tegu, mille eest distsiplinaarkaristus määratakse, on kinnipeetavale omistatav.
17.Kaebaja on seisukohal, et turvakleebist võis kahjustada hoopis mõni teine kinnipeetav. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse protokollile 14. juulil 2020 esitatud vastuväidetes, vaides ja kohtule esitatud kaebuses osutanud sellele, et hoolimata sellest, et kinnipeetavatel on Viru Vangla kodukorra järgi keelatud käia võõrastes kambrites, tehakse seda kambriuste lahtioleku ajal ikkagi. Kaebaja sõnul on seda näha ka turvakaamerate videosalvestistelt. Vangla on 22. juuli 2020. a käskkirjas ka ise möönnud, et vanglaametnikud ei pruugi märgata kõiki distsipliinirikkumisi. Seega ei saa välistada, et kaebaja väide vastab tõele. Vangla ei ole distsiplinaar- ega vaidemenetluses kaebaja väidet kontrollinud ega videosalvestisi vaadanud. Vangla on 22. juuli 2020. a käskkirjas olnud seisukohal, et tõenäoliselt on turvakleebise kahjustamine toimunud ajavahemikul 23.‒26. juuni 2020. Seega oleks vangla saanud selle ajavahemiku videosalvestised üle vaadata. Kaebaja on selgitanud, et ta käib iga päev väljas jalutamas, helistab iga päev päevaruumis oleva telefoniga ning käib mitu korda nädalas kirikus. Seega ei viibi kaebaja kogu aeg kambris, isegi kui televiisor töötab. Vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Järelikult on kaebaja televiisor mingi osa päevast ilma tema järelevalveta, sh ajal, kui kambriuksed on avatud. Eelnevat arvestades ei saa välistada, et mõni teine kinnipeetav on käinud kaebaja kambris turvakleebist kahjustamas ajal, kui kaebajat kambris ei olnud.
18.Samuti on kaebaja vaides ja kohtule esitatud kaebuses viidanud sellele, et tal oli enne rikkumise avastamist ja avastamise ajal kambrikaaslane. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks vangla leiab, et turvakleebist kahjustas just kaebaja, mitte kambrikaaslane. Vangla ei ole distsiplinaar- ega vaidemenetluses kaebaja kambrikaaslaselt ütlusi võtnud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et asjakohaseks ei saa pidada vaideotsuses esitatud vangla põhjendust, et kaebaja kambrikaaslasel puudus motiiv turvakleebise kahjustamiseks, sest televiisori
3-20-1783 äravõtmine ei oleks talle kasulik ega meeldiv, kuna televiisor on vaba aja veetmise võimalus. Kaebaja on õigesti viidanud sellele, et täpselt samamoodi ei oleks televiisori äravõtmine ka talle kasulik ega meeldiv ning järelikult ei saaks ka tal olla motiivi turvakleebise kahjustamiseks.
19.VangS § 64 lõike 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 11 lõike 1 järgi kohaldatakse VangS-is ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades VangS-i erisusi. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohus leiab, et vangla on praegusel juhul rikkunud uurimispõhimõtet, kui jättis üle vaatamata videosalvestised ja ütlused võtmata kaebaja kambrikaaslaselt. Jättes need tõendid kogumata ja seega olulise tähendusega asjaolud välja selgitamata, ei ole vangla kõrvaldanud kahtlust, et turvakleebist võis kahjustada hoopis mõni teine kinnipeetav, sh kaebaja kambrikaaslane. Seega ei ole vangla veenvalt tõendanud, et turvakleebist kahjustas just kaebaja, mitte keegi teine. Järelikult ei ole alust väita, et kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo.
20.Vangla on vaidlustatud käskkirjas ja vastuses kaebusele märkinud, et kinnipeetaval on kohustus jälgida, et televiisori turvakleebis ei oleks rikutud. Samas nähtub vaidlustatud käskkirjast, et kaebajat on karistatud üksnes turvakleebise kahjustamise eest, mitte selle eest, et ta oleks jätnud täitmata kohustuse jälgida turvakleebise seisukorda. Tegu on erinevate distsiplinaarsüütegudega. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta väited, mis seonduvad kohustusega jälgida turvakleebise seisukorda.
21.Kuna vangla ei ole veenvalt tõendanud, et kaebaja pani talle ette heidetud distsiplinaarsüüteo (turvakleebise kahjustamise) toime, on Viru Vangla 22. juuli 2020. a käskkiri ja 21. augusti 2020. a vaideotsus õigusvastased. Seetõttu tuleb kaebus tühistamisnõude osas rahuldada ning Viru Vangla 22. juuli 2020. a käskkiri ja 21. augusti 2020. a vaideotsus tühistada. Kuna kaebus tuleb tühistamisnõude osas juba eelnevalt viidatud põhjusel rahuldada, puudub vajadus analüüsida kaebaja ülejäänud väiteid.
22.Kaebaja on esitanud ka nõude vangla kohustamiseks tagastada kaebajale televiisor. Vangla selgitas 2. novembril 2021, et kaebajale väljastati 28. juulil 2021 uus elektriseadme kasutamise luba ning kaebajale anti selle alusel televiisor kambrisse 5. augustil 2021. Seega on vangla teinud kaebaja soovitud toimingu ja kaebaja on kohustamisnõude osas oma eesmärgi saavutanud ning menetlus tuleb selles osas HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik tuvastamisnõuet menetleda (HKMS § 152 lõige 2). Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lõige 6, § 43 lõike 1 punkt 2).
23.Vastustaja on teada andnud, et tal ei ole tekkinud menetluskulusid, mida kaebajalt välja nõuda. Kaebaja oli kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lõige 2 tühistamisnõude osas ja HKMS § 118 lõige 3 kohustamisnõude osas, sest kohtu hinnangul oli kohustamisnõudega seotud menetluskulude kandmise kohustus kaebajal HKMS § 108 lõigete 4 ja 6 järgi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.