Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.04.2022 ettekirjutuses nr 1052254589 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.04.2022 ettekirjutuses nr 1052254589 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X, kes on Tadžikistani kodanik, saabus 06.02.2022 Eesti Vabariiki töötamise eesmärgil Vene Föderatsioonist Narva piiripunkti kaudu. Kaebajale oli väljastatud lühiajalise töötamise registreerimisluba nr 1056757504 ning D-liiki viisa EST100347336 kehtivusega 06.02.2022– 06.02.2023.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.03.2022 kehtetuks kaebaja lühiajalise töötamise registreeringu ning 18.03.2022 kaebaja Eesti D-liiki viisa. PPA koostas Xile 13.04.2022 ettekirjutuse nr 1052254589 Eestist lahkumiseks, millega kehtestati sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi 2 aastaks. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Xi lühiajalise töötamise registreerimisluba tunnistati kehtetuks, kuna OÜ Franest andmetel isik ettevõttesse tööle ei jõudnud. 18.03.2022 tunnistati viisaregistris kehtetuks Xi D-viisa EST100347336. Isik on viibinud alates 18.03.2022 Eestis ja Schengenis ilma seadusliku aluseta kokku 27 päeva. PPA viis Xiga 13.04.2022 läbi küsitluse, mille käigus isik tunnistas, et viibis Eestis ilma seadusliku aluseta. Isikule selgitati, et ta oleks pidanud pärast lühiajalise töötamise registreerimisloa ja viisa kehtetuks tunnistamist Eestist ja Schengenist lahkuma. 2) PPA määras väjasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 11 alusel Xile lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 7 päeva. Isik oli nõus vabatahtlikult Eestist ja Schengeni territooriumilt lahkuma. 3) VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. PPA ei tuvastanud humaanseid kaalutlusi, millega oleks võimalik isikule sissesõidukeeldu mitte kohaldada. Isikul puuduvad nii perekondlikud, sotsiaalsed kui ka majanduslikud sidemed Eestiga. 4) VSS § 74 lg 3 kohaselt võib kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. isik on täitnud kaasaaitamiskohustust ning aidanud PPA-l juhtumi asjaolusid välja selgitada. Isik saabus Eesti Vabariiki töötamise eesmärgil, kuid teda peteti ning ta jäi ilma palgast ja töökohast. Isikul puudus eesmärk rikkuda Eesti Vabariigi seadust ja viibida ebaseaduslikult Eestis. Politsei teavitas isikut viisa kehtetuks tunnistamisest, kuid isik ei pöördunud PPA poole õigel ajal. Seega on kolmeaastane sissesõidukeeld ebaproportsionaalne, kohaldada tuleb sissesõidukeeldu 2 aastaks. Isikule anti võimalus vastuväidete esitamiseks, kuid isikul ei olnud vastuväiteid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.X esitas 19.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 13.04.2022 ettekirjutuses nr 1052254589 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks (täiendav seisukoht 03.10.2022). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja sai 11.03.2022 teada, et temale väljastatud lühiajalise töötamise registreerimisluba on tunnistatud kehtetuks ning et edaspidi tunnistatakse tema D-viisa kehtetuks. TimeTR OÜ esitas PPA-le 21.03.2022 päringu seoses kaebaja viisa kehtivuse küsimusega eesmärgiga võtta kaebaja tööle. Ettevõte võttis 12.04.2022 PPA-ga telefoni teel uuesti ühendust. TimeTR OÜ teatas kaebajale, et tema viisa on tunnistatud kehtetuks. Kaebaja ilmus teavitusest järgmisel päeval 13.04.2022 PPA esindusse ning talle koostati samal päeval lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga 2 aastaks. Kuna TimeTR OÜ ootas oma 21.03.2022 esitatud päringule PPA vastust 22 päeva, oli kaebaja sunnitud ootama ja lootma, et PPA annab talle võimaluse asuda
2(7)
3-22-877 TimeTR OÜ-sse tööle. Kaebaja ei teadnud enne Eestisse tulekut, et probleemide tekkimisel abistab välismaalasi PPA. 2) Formaalselt puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks ja ettekirjutuses on õigesti leitud, et kaebaja ületas oma viibimisaega Eesti Vabariigis 27 päeva. Vastustajal tulnuks arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole tahtlikult rikkunud Eesti Vabariigi seadusi. Ta tuli Eestisse töötamise eesmärgil, sest Eesti töötasud on oluliselt suuremad kui kaebaja kodumaal, kus asuvad tema ülalpidamist vajavad lapsed. Kaebaja tööandja osutus petiseks ning töötasu ja töökoha kaotamisega sattus kaebaja segadusse. Ta asus siiski koheselt uut tööandjat otsima. Kaebajal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid endale lennupileti ostmiseks. Kaebaja oli sunnitud pärast ettekirjutuse saamist piletite soetamiseks raha laenama, kuivõrd PPA ei teavitanud teda võimalusest saada PPA-lt abi tagasisõidupileti soetamiseks. 3) VSS § 7 lg 1 ei ole täielikult kaebaja suhtes kohaldatav. Sätet tuleks kohaldada juhtudel, kui välismaalasel on kavatsus viibida Eestis viibimisaluseta, rikkudes tahtlikult Eesti Vabariigi seadusi, kuid kaebajal puudus tahtlus ning ta lootis, et uue tööandja leidmisega võimaldab PPA kaebajal taotleda uue D-viisa ja jätkata Eestis töötamist. Kaebaja Eestis viibimise eesmärgiks oli raha teenimine oma laste ülalpidamiseks. Kaebaja ei hakanud end politsei eest varjama ega ebaseaduslikult töötama. Ta ei ole seega Eesti Vabariigi jaoks ebasoovitav välismaalane VSS § 6 mõttes. 4) Kaheks aastaks kohaldatud sissesõidukeeld on liiga karm ja ebaproportsionaalne kaasaaitamiskohustuse täitnud isikule, kes ei ole õigusemõistmisest kõrvale hoidnud. Kaebaja ei rikkunud seadust tahtlikult. Kaebaja viibis Eestis esmakordselt ning sattus algusest peale hätta. Potentsiaalse tööandja poolt saadetud kirjale ootas kaebaja vastust, lootes, et uue tööandja ilmumisel lubab PPA kaebajal taotleda uut lühiajalise töötamise registreerimisluba ja D-viisat, et kaebajal ei oleks vajadust lahkuda.
4.Politsei- ja Piirivalveamet palub 23.05.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning sissesõidukeelu tühistamiseks puudub alus. Välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, ilma seadusliku aluseta on välismaalasel Eestis viibimine keelatud. Kaebajal puudus ettekirjutuse tegemise ajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seega oli vastustajal ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus ja ühtlasi ka vastav kohustus. PPA koostas kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuivõrd tal puudus seaduslik alus riigis viibimiseks. Ettekirjutus oli kaebajale kätte toimetatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 28 lg 1 kohaselt 13.04.2022, mille kohta kaebaja andis oma allkirja lahkumisettekirjutusele. PPA lahkumisettekirjutuse tutvustamisel selgitab muu hulgas ka ettekirjutuse edasikaebamise korda, ning sissesõidukeelu puhul peale vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmist asjaolude muutmisel Siseministeeriumile sissesõidukeelu tähtaja muutmise/tühistamise taotluse esitamise võimalusest, tulenevalt VSS §-st 75 lg 2, 3. 2) Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, millise vastuse saamine PPA-lt võttis ootamatult palju aega. Isikul oli võimalus pöörduda koheselt PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks ning täpsema info edastamiseks ehk täpsustada oma viibimisasjaolusid ning paluda PPA-d viisat mitte kehtetuks tunnistada, kuid kaebaja seda ei teinud. ta oleks pidanud lahkuma Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumilt tema viisa kehtetuks tunnistamisel või pöörduma PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks. Isik sai aru, et rikkus ajutise viibimise tingimusi ja oli nõus vabatahtlikult lahkuma Eestist. PPA määras kaebajale lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 7 päeva ja kaebaja oli määratud päevade arvuga nõus. Kaebaja sai aru, et peab 7 päeva jooksul Schengeni territooriumilt lahkuma ja oli nõus vabatahtlikult tagasi pöörduma oma kodakondsusjärgsesse riiki Tadžikistani. Seega 3(7)
3-22-877 siinkohal ei saa vastustaja nõustuda kaebaja väitega, et ta pidi pöörduma oma tuttavate poole raha laenamiseks selleks, et soetada endale tagasipöördumispilet. Kaebajal oli õigus edastada PPA-le vastavasisuline teave selle kohta, et kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid lennupileti soetamiseks, mille tagajärjel oleks PPA konsulteerinud kaebajat või suunanud vastavate ametkondade poole. 3) Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Kaebaja puhul ei esinenud humaanseid kaalutlusi, millega PPA-l oleks võimalik isikule sissesõidukeeldu mitte kohaldada. Kaebajal puudusid nii perekondlikud, sotsiaalsed kui ka majanduslikud sidemed Eestiga. Lisaks kaebaja ei esitanud tõendeid asjaoludest, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. 4) Kaebaja on seisukohal, et temal süüd selles, et ta viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta ei ole, ning sissesõidukeed on ebaproportsionaalselt pikk. Vastustaja hinnangul ei ole välismaalase teadmatus ja/või eksimus kaalutlus, mis tingiks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. PPA võttis need asjaolud arvesse sissesõidukeelu kehtivusaja vähendamisel. Seega kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale kaheks aastaks on asjakohane ja proportsionaalne. 5) Kaebajal on võimalus esitada kas PPA kaudu või otse Siseministeeriumile vabas vormis taotluse sissesõidukeelu tühistamiseks. Vastustaja pöörab kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal võimalik kaebusest loobuda ja pöörduda sissesõidukeelu tähtaja muutmise taotlusega Siseministeeriumi poole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebuses on vaidlustatud PPA 13.04.2022 lahkumisettekirjutus nr 1052254589. Nimetatud ettekirjutusega kohustati kaebajat seitsme päeva jooksul Eesti Vabariigist lahkuma ning kohaldati Schengeni ala sissesõidukeeldu kaheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas.
6.Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ületas oma viibimisaega Eesti Vabariigis 27 päeva. Kaebajal oli võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist nii lahkumisettekirjutust kui ka sissesõidukeeldu puudutavas osas esitada oma seisukohad (dtl 5356).
7.Asjas tuleb seega lahendada küsimus, kas olukorras, kus kaebajal puudus Eestis viibimisalus, oli õiguspärane ja proportsionaalne kohaldada tema suhtes 2-aastast sissesõidukeeldu.
8.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on kohustatud riigist lahkuma. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. VSS § 7 lg 2 sätestab, et kui lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, kohustatakse välismaalane Eestist lahkuma, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Seega tuli PPA-l teha kaebajale lahkumisettekirjutus tulenevalt VSS § 2 lg-st 1, § 3 lg-st 2 ja § 7 lg-st 1.
4(7)
3-22-877
9.Vastustaja andis kaebajale kaalutlusõiguse alusel seitsmepäevase tähtaja lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuna kaebaja tegi menetluses koostööd, ta ei olnud esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta polnud muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Kaebaja nõustus 13.04.2022 toimunud ärakuulamisel Eesti Vabariigist vabatahtlikult lahkuma seitsme päeva jooksul (dtl 55).
10.Kaebaja vaidlustab aga tema suhtes kohaldatud kaheaastast Eesti ja Schengeni territooriumile sissesõidukeeldu, mis on kaebaja hinnangul liiga karm ja ebaproportsionaalne, võttes arvesse, et kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust juhtumi asjaolude väljaselgitamisel ega ole õigusemõistmisest kõrvale hoidnud. Kaebaja möönab Eesti õiguskorra rikkumist viibimisaluseta riigis viibimisega, kuid kinnitab vastava tahtluse puudumist ja selgitab, et sattus esmakordsel Eestisse saabumisel algusest peale hätta seoses tööandjalt petta saamise ja töötasust ilmajäämisega.
11.VSS § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks
lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Tulenevalt VSS § 7 lg-st 3 võib siiski kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta see kohaldamata, kui kolmeaastane tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Sätte lg 4 võimaldab jätta sissesõidukeelu kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Ettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse tegemise ajal kehtinud VSS § 74 lg 41 sätestas, et lahkumisettekirjutuses võib piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks. VSS sätetest nähtuvalt on lahkumisettekirjutuse tegemisel kohaldatavaks sissesõidukeeluks seega 3 aastat, mida saab vähendada või millest üldse loobuda, kui esinevad mingid sellised põhjused, mis muudavad sissesõidukeelu kohaldamise kolmeks aastaks ebaproportsionaalseks.
12.Niisiis on sissesõidukeelu kohaldamine kaalutlusotsus, mis eeldab isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vastustaja pidi vaidlustatud ettekirjutusega sissesõidukeelu tähtaja määramisel hindama kaebaja juhtumi asjaolusid ja langetama nende pinnalt otsuse. Ettekirjutusega määratud sissesõidukeelu tähtaja kontrollitavuse tagamiseks tuli kajastada kaalumisel arvesse võetud asjaolusid ettekirjutuse põhjendustes.
13.Vastustaja on sissesõidukeelu kohaldamise kestust vaidlustatud otsuses põhjendanud. Vastustaja märkis otsuses, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks ei ole alust, sest humaanseid kaalutlusi ei esinenud. Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses välja, et kaebajal puuduvad perekondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist. Otsuses on arvestatud, et kaebaja ebaseaduslik viibimine Eestis ei olnud tahtlik rikkumine ning kaebaja tegi vastustajaga koostööd tema viibimise asjaolude väljaselgitamisel. Kui kaebajale selgus tema Eestis viibimise ekslikkus, nõustus ta Eestist lahkumisega talle määratud vabatahtliku lahkumistähtaja jooksul. Eeltoodud asjaolud on otsusest nähtuvalt loetud iseloomult kergendavaks, s.t need räägivad sissesõidukeelu lühendamise kasuks. Vastustaja kinnitab, et võttis ettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu tähtaja määramisel kõiki neid kaalutlusi arvesse kogumis, pidades VSS § 74 lg-s 1 määratud kolmeaastast tähtaega ebaproportsionaalseks ja lühendades VSS § 74 lg 3 alusel tähtaega ühe aasta võrra kahele aastale.
14.Välismaalaste seaduse (VMS) § 106 lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne
5(7)
3-22-877 tööle asumist registreeritud PPA-s. VMS § 104 lg 2 järgi on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist PPA-s registreerinud. VMS § 285 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud teavitama PPA-d välismaalase tema juurde tööle asumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest.
15.Asjaoludest nähtuvalt saabus kaebaja Eestisse 06.02.2022 Vene Föderatsioonist Narva piiripunkti kaudu, kasutades Tadžikistani passi nr xxxxxxxxx kehtivusega 23.05.201922.05.2029 ja Eesti D-viisat nr EST100347336 kehtivusega 06.02.2022-06.02.2023. Kaebajale oli PPA-s taotletud lühiajalise töötamise registreerimisluba nr 1056757504 ettevõttesse OSAÜHING FRANEST (reg.nr. 10884023) kehtivusega 01.02.2022-01.05.2023. PPA tunnistas 11.03.2022 kaebaja eelmainitud LTR-i kehtetuks, kuna OÜ FRANEST andmetel kaebaja nende juurde tööle ei asunud. Kaebajat teavitati sellest, et tema lühiajalise töötamise registreerimisluba on kehtetuks tunnistatud ning tema viisa tunnistatakse samuti kehtetuks, kui kaebaja ei leia endale uut tööandjat.
16.Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt leidis kaebaja endale uueks võimalikuks tööandjaks TimeTR OÜ. TimeTR OÜ ettevõtte juhataja pöördus 21.03.2022 vastustaja poole kaebaja viisa kehtivuse ja kaebaja tööle registreerimise küsimusega ning jäi ootama vastustaja tagasisidet (dtl 75, p 2.2.1). 12.04.2022 pöördus TimeTR OÜ juhataja telefonitsi vastustaja poole, mille käigus sai talle ja tema kaudu kaebajale teatavaks, et kaebaja viisa on 18.03.2022 tunnistatud kehtetuks ning kaebajal tuleb esimesel võimalusel pöörduda vastustaja poole. Kaebaja pöördus pärast 12.04.2022 uuelt võimalikult tööandjalt viibimisaluse kohta teabe saamist vastustaja poole 13.04.2022, s.o järgmisel päeval. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli võimalus pöörduda koheselt PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks, täpsustada oma viibimisasjaolusid ning paluda PPA-d viisat mitte kehtetuks tunnistada, kuid kaebaja ei pöördunud PPA poole õigeaegselt. Kaebaja selgitab, et enne Eestisse sõitmist ei teavitanud keegi teda sellest, et Eestis töötamisega seoses tõusetunud probleemide lahendamiseks võib ta pöörduda PPA poole ning sellisele õigusele ei viidanud PPA ka kaebajale väljastatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kinnituses. Seega ei olnud kaebaja enda kinnitusel teadlik sellest, et probleemide ilmnemisel abistab välismaalasi PPA.
17.Ehkki käesoleva haldusasja esemeks ei ole kaebaja lühiajalise töötamise registreerimine või sellega seonduvad küsimused, viitab kohus siiski, et kaebaja on Eestisse esmakordsel saabumisel läbinud lühiajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise menetlused. Vastavad menetlused läbinuna pidi kaebaja teadma, et välismaalastega seonduvaid küsimusi või probleeme lahendab PPA. Isegi kui kaebaja vastavast võimalusest teadlik ei olnud või ei saanud aru PPA tegevusest välismaalasi abistava haldusorganina, ei ole kaebaja vastav teadmatus ja/või eksimus selliseks kaalutluseks, mis pidanuks vältimatult tingima sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebaja pöördumine PPA-sse vahetult pärast uue võimaliku tööandja kaudu teabe saamist ei tähenda, et kaebajale ei saa enam ette heita varasemat PPA poole mittepöördumist. Kuigi asjaoludest nähtuvalt ei saa väita, et kaebaja oli pahauskne või viibis Eestis tahtlikult selleks õigust omata, on kohustus jälgida välisriigis viibimise seaduslikkust eelkõige välimaalasel endal.
18.Ühtlasi märgib kohus, et välimaalasel puudub üldine põhiõigus Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et välismaalase soovi Eestis töötada ei saa pidada sedavõrd kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks (Tartu Ringkonnakohtu 6(7)
3-22-877 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, p 15). Üksnes välismaalase soov Eestis töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on siin viibinud ilma õigusliku aluseta.
19.Kaebajale oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ärakuulatud ning vastustaja on sissesõidukeelu kehtestamisel lähtunud teabest, mille kaebaja haldusmenetluses käigus vastustajale andis. Kaebaja ei esitanud küsitluse käigus vastuväiteid 2-aastase sissesõidukeelu kohaldamisele (dtl 53-54). Vastustaja on ettekirjutuses piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Kohtule ei nähtu eelnevast tulenevalt kaalutlusõiguse rikkumist vastustaja poolt. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et kaebajal puuduvad Eestis ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed ning asjaolu, et kaebaja soovib Eestis töötada ja sissetulekut teenida, ei ole sedavõrd kaalukas, et see tooks endaga kaasa sissesõidukeelu õigusvastasuse ja tühistamise. Põhjuseks, mis annaks aluse sissesõidukeelu perioodi veelgi lühendada või sellest üldse loobuda, ei ole kaebaja poolt kohtumenetluses väljendatu, et ta ei saanud aru vajadusest pöörduda PPA-sse ja jäi lootma uue tööandja leidmisele ja seejärel uue lühiajalise töötamise registreerimisloa ja D-viisa saamisele või et ta ei varjanud ennast ega rikkunud seadusi tahtlikult. Võõrriiki tööle minnes tuleb isikul endale eelnevalt oma õigused ja kohustused selgeks teha.
20.Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et sissesõidukeelu kohaldamise otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude tühistada PPA 13.04.2022 ettekirjutuses nr 1052254589 kohaldatud sissesõidukeeld.
21.Vastustaja on märkinud, et kaebajal on võimalus esitada kas PPA kaudu või otse Siseministeeriumile vabas vormis taotlus sissesõidukeelu tühistamiseks. Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist reguleerib VSS § 32. Kohus selgitab kaebajale, et pärast tähtaegselt lahkumisettekirjutuse täitmist on kaebajal õigus taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või selle kehtivusaja lühendamist (VSS § 32).
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.