Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anton Gontšarov Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 20. oktoobril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.
2.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, ning teiste kohtumääruses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
3.Võtta haldusasja nr 3-22-2239 juurde Viru Maakohtu 3. oktoobri 2022. a määrus kriminaalasjas nr 1-21-1252. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 19. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad VSS §-s 15 nimetatud põhimõtted ning VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.Vene Föderatsiooni kodanik X (sünd. 22. juulil 1988) vabanes 19. oktoobril 2022 Viru Vanglast talle Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26. veebruari 2021.a. kohtuotsusega asjas nr 121-1252 määratud karistuse kandmiselt. Xil puudub pärast vangistustest vabanemist Eestis viibimiseks seaduslik alus välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes.
1.2.Viru Vangla edastas 9. septembril 2021 PPA-le ettepaneku nr 2-6/26324-1 Xi tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. PPA tunnistas 26. aprilli 2022.a. otsusega nr 1.2-2/523-1 Xi tähtajalise elamisloa nr X kehtetuks VMS § 135 lg 2 p 3 alusel (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule). Sama otsusega tehti talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni, mis kuulub sundtäitmisele Xi kinnipidamisasutusest vabanemisel, ja kohaldati sissesõidukeeldu 2 aastaks ja 6 kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Eelnevalt on PPA väljastanud isikule elamisloa 8. juulist 2003 kuni 30. augustist 2011 ja alates
1.3.X vabanes Viru Maakohtu 3. oktoobri 2022. a kohtumääruse alusel karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja talle määrati katseaeg 6 kuud. Käitumiskontrolli ei kohaldatud, kuna X on Eesti Vabariigist väljasaadetav isik. Kohtumäärus saadeti PPA-le väljasaatmise korraldamiseks.
1.4.Xi on karistatud kriminaalkorras 6 korda, millest 4 karistust on kehtivad ning 2 arhiveeritud. Vangistuses viibis ta teist korda. Viimast karistust kandis isik avaliku korra raske rikkumise eest (vägivald) ja süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Varem on teda karistatud kahel korral narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning korduvalt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Isik on pannud kuritegusid toime sõltuvusprobleemide tõttu, grupi mõjul ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks korduvalt avalikule korrale ohu loomisele on X oma õigusvastase tegevusega tekitanud ohu ka avalikule julgeolekule.s Euroopa Kohtu praktika järgi kuulub narkootiliste ainete grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevus mõiste „avalik julgeolek“ alla. Xi on väärtegude eest karistatud 13 korda, millest 4 karistust on kehtivad ning 9 arhiveeritud. Oma käitumisega on X näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu tema kriminaalsetest ja avalikust korrast mittehoolivatest vaadetest.
1.5.Xi lähikondsete hulka kuuluvad ema (sündinud Venemaal, Udmurtias, määratlemata kodakondsusega ning vend (sündinud Narvas, Venemaa kodanik, elab Tallinnas). Tal sündis 2016. a kooselust Y (Eesti kodanik, elukoht Narvas) tütar. X on alates 2. novembrist 2021 abielus, abikaasa Q on Eesti kodanik. Abikaasadel ei ole ühiseid lapsi.
1.6.Xi puhul on tegemist välismaalasega, kelle osas on tuvastatud, et ta kujutab endast jätkuvat ning reaalset ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale.
1.7.Xi puhul esineb põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1) vastavalt VSS § 68 p-le 4. Teda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud. PPA rõhutab, et isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel tugineb lisaks isiku karistatuse faktile kõikidele temaga seonduvatele asjaoludele kogumis. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda.
1.8.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide tõttu (VSS § 23 lg 1 p 3). Xil puudub kehtiv reisidokument. Tema Vene Föderatsiooni kodaniku pass nr X on kehtetu alates 8. juulist 2020. Isikule tagasipöördumistunnistuse vormistamine on võimalik kehtetu passi esitamisel Vene
Föderatsiooni Suursaatkonnale. Kehtetu pass on praegu PPA-s hoiul ja PPA poolt vastavasisulise taotluse esitamisel Vene Föderatsiooni suursaatkonda väljastatakse isikule tagasipöördumistunnistus loetud päevade jooksul. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l kindlus, et vabaduses viibides hakkab isik iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima ning täidab talle pandud lahkumiskohustuse.
1.9.Põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik on varem eiranud kriminaalhoolduse kontrollinõudeid katseajal.
1.10.Isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajadus kaalub üles tema õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kohtupraktika on aktsepteerinud eri riikides elavate sugulaste suhtlust nii telefonitsi kui ka e-kirja teel ning isegi juhul, kui isikul on alaealised lapsed, kellega ta koos ei ole elanud.
1.11.Väljasaatmist välistavaid asjaolusid Xi suhtes ei esine.
2.Kohus vaatas taotluse läbi 20. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, millega otsustas jätta PPA taotluse rahuldamata. Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
3.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde ning rõhutas, et X vabastati tingimisi enne tähtaega põhjusel, et isik on riigist väljasaadetav. Määrus saadeti PPA-sse väljasaatmise korraldamiseks. Xile oli varem antud elamisluba kehtetuks tunnistades mõista, et tema viibimine Eestis ei ole tähtajatu. Ta ei teinud sellest järeldust ja jätkas kuritegelikku eluviisi. X selgitas kohtuistungil oma seoseid perekonnaliikmetega ning kinnitas valmisolekut Eestist lahkuda ja seejärel taotleda sissesõidukeelu lühendamist. Ta rõhutas, et sooviks kohtuda oma lähedastega, sh tütrega, keda pole näinud 1,5 aastat ning on suhelnud temaga ainult telefoni teel.
KOHTU SEISUKOHT
4.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad VSS §-s 15 nimetatud põhimõtted ning VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust
või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Haldusorganil ei ole aga keelatud tugineda mitmele alusele korraga. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub alus Eestis viibimiseks ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus (dtl 12-42). Ta ei ole 26. aprilli 2022.a. otsust nr 1.2-2/523-1 vaidlustanud ning vaidlustamistähtaeg on ammu möödas ja selle ennistamine ei ole kuigivõrd tõenäoline. 19. oktoobril 2022 läbi viidud küsitlusel avaldas isik, et mõistab lahkumiskohustust, kuid ei ole nõus sissesõidukeeluga ning selle pikkusega, kuna tal on abikaasa ja alaealine laps, kelle kasvatamises ta soovib osaleda (dtl 45-46).
7.PPA on Xi kinni pidanud pärast tema vangistusest tingimis ennetähtaegset vabastamist Viru Maakohtu 3. oktoobri 2022. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1252. Kohus ei nõustu PPA esindaja kohtuistungil (00:11:19) esitatud väitega nagu oleks X vabastatud tingimisi enne tähtaega põhjusel, et on riigist väljasaadetav. Viru Maakohtu viidatud määruses on kohtunik leidnud, et täidetud on nii tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kohtunik on analüüsinud isiku tegevust sotsiaalprogrammides ja osalemist majandustöödel ning hinnanud tema lähivõrgustikku toetavaks ning suhteid perekonnas headeks. Vanglas antud iseloomustuse kohaselt ei ole isikul probleeme alkoholi või narkootikumidega, mis võiksid tema toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutada. Maakohus leidis isikut iseloomustavaid hinnanguid ja asjaolusid arvestades, et isikule tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Väljasaatmine on märgitud mitte ennetähtaegse vabastamise, vaid käitumiskontrolli kohaldamata jätmise põhjendusena (KrMS § 426 lg 3). Juhul kui karistusseadustiku § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused ei oleks täidetud, ei saaks isikut vabastada hoolimata sellest, et ta saadetaks vabastamise korral Eestist välja (Riigikohtu 12. septembri 2022. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-2671, p 13).
8.PPA tugineb VSS § 23 lg 1 p-le 3, kuna isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid. On ilmnenud, et Xi Vene Föderatsiooni kodaniku pass on kehtivuse kaotanud ning uue reisidokumendi saamiseks tuleks kehtetu pass esitada Vene Föderatsiooni suursaatkonnale. Kehtetu pass on hetkel hoiul PPA käes ning PPA on arvamusel, et dokumendi hankimine toimuks kiiremini (1-1,5 nädalat, maksimaalselt 3 nädalat), kui seda teeks PPA ise. PPA märgib, et kui isik viibib vabaduses, tuleb dokumentide hankimisega tegelda isikul endal ning kui ta näiteks passi ära kaotab, võib dokumentide hankimine kujuneda pikaajaliseks (istungil 00:13:34). Pelgalt raskused (sh ajakulu) dokumentide hankimisel ei saa kohtu hinnangul õigustada isiku
kinnipidamist, kui puudub veenev alus arvata, et ta selle kohustuse täitmisest kõrvale hoiduma hakkaks. Kohtuistungil ilmnes, et isik on ka juba vangistuses olles, kui reisidokumentide hankimise kohustus oli vanglal, kirjutanud taotluse tagasipöördumistunnistuse saamiseks. PPA esindaja väitel jäi dokumendi hankimine pooleli põhjusel, et Viru Vanglal ei olnud isiku kehtetut passi, mille alusel uut dokumenti taotleda. Käesoleva menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole võimalik välja selgitada, kas ja mida vangla tegi passi kättesaamiseks ning kas Xile anti võimalus kaasa aidata passi esitamisele. Nagu selgus 20. oktoobri 2022. a kohtuistungil, oli pass isiku ema käes. On äärmiselt tõenäoline, et vangla aktiivsema tegevuse korral oleks dokumendid saadud kiiremini ning pole välistatud, et praeguseks puudunuks vajadus taotleda luba isiku kinnipidamiseks reisidokumendi puudumise tõttu. Isikule endale ei saa tegevusetust neil asjaoludel ette heita. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele saab tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11).
9.Taotluse kohaselt esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht. Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68. Taotleja tugineb VSS § 68 p-le 4, mille kohaselt on üheks põgenemisohu tunnuseks, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Taotleja toob välja isiku varasemad karistused nii kriminaal- kui ka väärteoasjades, sh arhiveeritud karistused, märkides seejuures, et isiku tegevust on mõjutanud sõltuvusprobleemid ning ta on pannud kuritegusid toime grupi mõjul ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Taotluse kohaselt on X oma käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu tema kriminaalsetest ja avalikust korrast mittehoolivast hoiakust. Taotleja ei ole välja toonud muid VSS §-s 68 loetletud asjaolusid, mis viitaksid veenvalt põgenemisohule. Selles sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 30. märtsi 2021. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18 ja seal viidatud praktika).
10.VSS § 15 lg 2 kohustab kinnipidamisel igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kohtupraktikas, on oluliseks peetud arvestada lisaks karistusandmetele ka muude asjaoludega kogumis. Kuigi PPA väitel on seda tehtud, ei ilmne täpsemaid arvesse võetud asjaolusid, mh kas ja kuidas on arvesse võetud Xi suhtevõrgustikku ja häid suhteid lähedastega ning teda iseloomustavaid positiivseid aspekte, mis on kinnitust leidnud ka kriminaalasjas nr 121-1252 3. oktoobri 2022. a määruses ning seal kajastatud Viru Vangla iseloomustuses. Viru Vangla riskihindamise tulemused, millele taotluses tuginetakse, kirjeldab isikust lähtuda võivaid ohtusid, mida on asjakohaselt arvesse võetud tema elamisloa kehtetuks tunnistamisel (dtl 12-42), kuid seejuures ei saa jätta tähelepanuta asjaolusid kogumis. Isik selgitas kohtuistungil, et tal oleks võimalik asuda elama oma ema juurde ning et ta soovib kohtuda oma pereliikmetega ja veeta aega oma tütrega. Samuti seda, et tema ettevõtlusega tegelev vend on valmis teda toetama, mh Venemaale asumisel. Tegemist on asjaoludega, mis pigem võimaldavad põgenemisohtu välistada. Isik pole avaldanud, et ei nõustu Eestist lahkuma, vaid on selgitanud, et vend on valmis teda toetama Venemaal elu sisse seadmisel ning ta soovib taotleda sissesõidukeelu lühendamist, et oma perega ja eelkõige tütrega suhelda (istungil alates 00:21:41 ja 00:23:33). Pole ilmnenud veenvaid tõendeid, miks neid asjaolusid ei peaks arvesse võtma või usaldama.
11.Kasvõi ühe VSS § 23 lg-s 1 sätestatud aluse esinemisel tuleb täiendavalt kontrollida, kas VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetega on võimalik tagada lahkumisettekirjutuse täitmist. Taotleja väitel ei ole põgenemisohust ja isiku varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Taotleja märgib, et isik on varem eiranud katseajal kriminaalhoolduse kontrollinõudeid ning et varasem elamisloa kehtetutuks tunnistamine on andnud isikule signaali, et tema Eestis viibimise õigus ei ole tähtajatu. X juhtis kohtuistungil tähelepanu sellele, et käitumiskontrolli nõuete eiramine toimus rohkem kui 10 aastat tagasi ning sellesse aega jäid ka sõltuvusprobleemid.
12.Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuleb pidada sedavõrd intensiivseks meetmeks, mis on õigustatud ja proportsionaalne vaid juhul, kui leebemad abinõud lahkumisettekirjutuse täitmist ei tagaks. Taotlusest ei selgu, miks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud abinõud ei ole vajalikul määral tõhusad. Arvestades lähedaste perekonnaliikmete olemasolu ja häid suhteid lähedastega, jääb ebaselgeks, miks ei ole asjakohane kohustada isikut elama kindlaksmääratud elukohas (§ 10 lg 2 p 1) või ilmuma määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele (p 2), kusjuures registreerimisele ilmumise intervalli saab määrata PPA.
13.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise eeldused ei ole täidetud ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.