Urmas Austa kaebus Tartu Vangla 17.06.2021.a käskkirja nr 6-2/190, 21.07.2021.a vaideotsuse nr 1-11/204-2 ja 03.09.2021.a käskkirja nr 6-2/357 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Urmas Austa Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Jätta
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 21.11.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla määras 15.04.2021.a käskkirjaga nr 6-3/125 (tl 13) kinnipeetav Urmas Austa (edaspidi kaebaja) osalise töökoormusega vangla majandustööle abitöölise ametikohale ajavahemikuks 16.04.2021-31.12.2021.
2.Tartu Vangla tunnistas 17.06.2021.a käskkirjaga nr 6-2/190 (tl 18, edaspidi vaidlustatud 17.06.2021.a käskkiri) kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kaebaja ei allunud 07.06.2021 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda täitma töökohustust. Ühtegi seaduses sätestatud põhjust töökohustust mitte täita kaebaja puhul ei tuvastatud.
3.Kaebaja esitas punktis 2 nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 44), mille Tartu Vangla jättis 21.07.2021.a vaideotsusega nr 1-11/204-2 (tl 19, edaspidi vaidlustatud vaideotsus) rahuldamata.
4.Tartu Vangla tunnistas 03.09.2021.a käskkirjaga nr 6-2/357 (tl 45-46, edaspidi vaidlustatud 03.09.2021.a käskkiri) kaebaja süüdi VangS § 37 lg 1 rikkumises kahel korral ja määras talle distsiplinaarkaristused: kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks seoses sellega, et kaebaja keeldus tööst 21.08.2021 ja kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks seoses sellega, et kaebaja keeldus tööst 25.08.2021. Kaebaja esitas distsiplinaarmenetluses Eesti Töötukassa otsuse tema töövõime kohta ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse puude tuvastamise kohta. Distsiplinaarmenetluse käigus tehti täiendav järelepärimine vangla meditsiiniosakonda. Meditsiiniosakond kinnitas, et kaebaja on vangla arsti 13.05.2021.a otsusega tunnistatud töövõimeliseks ja kaebaja esitatud dokumendid ei puuduta vanglas kergel majandustööl ehk koristamisel osalemist. Kui kaebaja oli meditsiiniosakonna töötaja otsuse järgi töövõimeline, oleks ta pidanud tööle asuma. Tegemist ei ole füüsiliselt raske tööga. Kaebaja ei täpsustanud, mis terviseprobleemist tulenevalt ei saa ta koristustöid teha.
5.Kaebaja esitas punktis 4 nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tartu Vangla jättis 04.10.2021.a vaideotsusega nr 1-11/275-2 (tl 22-23) rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 12.08.2021 ja 10.10.2021 kohtule kaebused, mille kohus liitis ühte menetlusse. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebaja keeldus 07.06.2021 tööle minemast, kuna tal on diagnoositud raske puue. Ekspertiis kinnitab kaebaja rasket puuet ja see kehtib 01.03.2019-16.01.2024 (Sotsiaalkindlustusameti otsus nr P26-2019-85997). Kaebajal oli seda arvestades õigus tööle minemisest keelduda. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud tõendeid arvesse võtmata. Vangla teadis, et kaebajal on diagnoositud puue, kuna see on välja toodud 03.02.2021.a individuaalses täitmiskavas (ITK). Sama isik, kes koostas ITK, viis läbi distsiplinaarmenetluse ja eiras kaebaja puude olemasolu. Distsiplinaarmenetluses on tuginetud 15.08.2020.a Tallinna Vangla arstitõendile, kuid kaebaja viibis sel ajal Tartu Vanglas ja teda pole ükski arst välja kutsunud. Sel ajal puudus vajadus kaebaja töövõime hindamiseks, kuna kaebaja oli eeluurimise all. Vanglaametnik ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisel olnud kohusetundlik. 21.08.2021 ja 25.08.2021 ei võimaldanud kaebajal tööle minna tervislik seisund, mida kinnitab vanglale esitatud invaliidsust tõendav dokument Sotsiaalkindlustusametilt. Kaebaja paigutati kartserisse 10.09.2021-16.09.2021. Vanglal tuleb eemaldada kaebaja töökohustuslaste nimekirjast, kuna see on vastuolus Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud töövõimetusega.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud 17.06.2021 ja 03.09.2021.a käskkirjad on õiguspärased ning vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Kaebaja tööle rakendamine oli lubatud. Kaebaja viibis 15.09.2020 üldarsti vastuvõtul, kus ta hinnati töövõimeliseks. 13.05.2021 hindas arst taas kaebaja töövõimeliseks, kuid tööd tuleb võimaldada kinnastes ja vältida kemikaalide kasutamist. 24.05.2021 on üksuse ametnikele edastatud vastav teavitus. 10.06.2021 on taaskord antud hinnang kaebaja töövõimele ja vastunäidustust elusosakonna koristustöödel osalemiseks ei tuvastatud. Vangla ei eita, et Sotsiaalkindlustusamet on kaebajal tuvastanud raske puude ning Töötukassa puuduva töövõime. Tegemist on üldise töövõime hindamisega. Vangla arst on hinnanud
kaebaja töövõimeliseks. 15.09.2020 erisusi kaebaja tööle rakendamisel ei olnud. Hiljem andis arst juhise väljastada kindad. Seega on vangla arvestanud tööle määramisel kaebaja tervisest tulenevate asjaolude ja vajadustega. Vanglale ei ole teada, et kaebaja ei suudaks korras hoida oma kambrit ja selle sisustust. Eluosakonna koristustöö sellisest suuresti ei erine, vahe on üksnes pindade suuruses. Tegemist ei ole keerukate ülesannetega, mida kaebaja ei suudaks tervisest tulenevalt sooritada. Kaebaja oli kohustatud 07.06.2021, 21.08.2021 ja 25.08.2021 vastavat korraldust saades tööle asuma. Kaebaja ei väida, et tal oleks esinenud selline terviserike, mis oleks tinginud ajutise tööst vabastamise. Vangla arst on kinnitanud kaebaja töövõimet kergel majandustööl, arvestades kaebaja pikaajalist nahahaigust, rasket puuet ja Töötukassa poolt tuvastatud töövõimetust. Tööst keeldumisega on kaebaja toime pannud distsipliinrikkumise ja esines alus tema distsiplinaarkorras karistamiseks. Asjaolu, et 03.02.2021 kinnitatud ITK-s oli viide kaebaja puudele, ei muuda vangla arsti otsust. Selline viide võib olla informatiivse iseloomuga ja ei muuda kaebaja tööle määramist ega rakendamist õigusvastaseks. Kaebaja viidatud Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa otsused ei ole distsiplinaarmenetluse seisukohalt asjakohased. Kaebajal oleks tulnud vaidlustada tööle määramise käskkirja. Distsiplinaarmenetluses omab tähtsust see, et arst on hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud kaebaja etteheited läbiviidud distsiplinaarmenetlusele. Kohtu seisukoht
8.VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Selle sätte rikkumist kaebajale distsiplinaarasjades süüks ei pandud.
9.Kaebaja määrati tööle otsuse punktis 1 nimetatud käskkirjaga. Kaebajale tööle asumise korralduste andmise ajal ehk 07.06.2021, 21.08.2021 ja 25.08.2021 oli tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatavaks haldusaktiks kaebaja tööle määramise käskkiri ning küsimus sellest, kas kaebaja määrati tööle õigesti, väljub vaidluse piiridest. Praeguses vaidluses tuleb kohtul kindaks teha, kas kaebaja võis tööle asumisest tema esitatud põhjustel keelduda.
10.Kaebaja väitel oli tal õigus tööle asumisest keelduda, kuna tal on puuduv töövõime (Eesti Töötukassa 27.02.2019.a otsus nr TVH/19/008416, kehtivus 17.01.2019-16.01.2024, tl 7) ja tal on tuvastatud raske puue (Sotsiaalkindlustusameti 28.02.2019.a otsus nr P26-2019-85997, kehtivus 01.03.2019-16.01.2024, tl 8). Kaebaja ei tugine sellele, et tal esines tööle asumise korralduste andmise ajal ootamatu terviserike, mis takistas töötamist. Töötukassa otsuses on öeldud, et kaebajal on kerged tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, mõõdukas tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete
valdkonnas ning rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas kaebajal raske puude, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.
11.Eesti Töötukassa otsus töövõime puudumise kohta või Sotsiaalkindlustusameti poolt puude tuvastamine ei anna kaebajale õigust vanglas töötamisest keelduda. Eesti Töötukassa hindab kaebaja tervisehäirete mõju olukorras, kus kaebaja osaleb vabas konkurentsis tööjõuturul ning peab ise korraldama enda ülalpidamise. Ka puude tuvastamisel hinnatakse isiku võimalusi sooritada tegevusi või toime tulla igapäevaelu olukordades (täpsemalt vt otsuse punkti 12). Vanglas hinnatakse kaebaja töövõimet olukorras, kus kaebaja on riigi ülalpidamisel, tal on seadusest tulenev kohustus töötada, töö sisu ja töötingimused on täpselt teada ning töö toimub vanglaametnike järelevalve all. Tegemist on erineva sisuga ja eesmärgil antud hinnangutega, mille tulemused saavad õiguspäraselt olla erinevad. Vangla arst hindas kaebaja töövõimet tema terviseandmetele ja -näitajatele tuginedes (kaebaja tervisekaardi väljavõte tl 57-59) ja tunnistas kaebaja töövõimeliseks. Vangla arst ei ole seotud Töötukassa hinnanguga.
12.Kohus selgitab, et ka tavaelus ei välista Eesti Töötukassa hinnang puuduva töövõime kohta või isikul tuvastatud puue isiku töötamist (näiteks töölepingu sõlmimist või ametisse nimetamist). Töövõime hindamise eesmärgiks ei ole puuduva töövõimega inimesel töötamise keelamine, vaid vastupidi, sellise isiku töötamise toetamine (töövõimetoetuse seaduse § 1 lg 1). Seadus reguleerib olukorda, kus osalise või puuduva töövõimega inimene saab sissetulekut lisaks töövõimetoetusele, s.h tööandjalt või teenuse osutamise tõttu (sama seaduse § 13 lg 3, 31 ja 33). Puude raskusastme tuvastamisel arvesse võetav piirang on takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades (puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 2 p 3). Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 1 lg 2 järgi on selle seaduse eesmärk toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi ning soodustada õppimist ja töötamist. Puuduv töövõime või tuvastatud puue ei tähenda võimetust või keeldu teha tööd.
13.Eelnevast tulenevalt puudus kaebajal õigus 07.06.2021, 21.08.2021 ja 25.08.2021 keelduda tööle asumisest, viidates Töötukassa kindlaks tehtud puuduvale töövõimele või Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puudele. Tegemist ei ole tervislikest põhjustest tingitud töötamise takistusega VangS § 37 lg 2 p 3 mõistes. Tööst keeldumisega rikkus kaebaja VangS § 37 lg 1 sätestatud kohustust. See on aluseks distsiplinaarkaristuse kohaldamisele (VangS § 63 lg 1).
14.Väljakujunenud kohtupraktika järgi peetakse tööle asumise korraldustele mitteallumist raskeks rikkumiseks. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetavate töötamist on seadusandja pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu 10.10.2017.a otsus asjas 3-15-3133 p 17, 3-3-2-2-15 p 26). Praeguses asjas määras vastustaja kaebajale vaidlustatud 17.06.2021.a käskkirjaga noomituse. Vastustaja võttis arvesse, et kaebajal puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused ja rakendas leebet karistust. Vaidlustatud 03.09.2021.a käskkirjaga määras vastustaja kummagi tööle asumisest keeldumise eest karistuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Vastustaja võttis arvesse kaebajale samasuguse rikkumise eest varem määratud noomitust ja põhjendas,
miks ta ei pea tulemuslikuks määrata kaebajale kergemaid karistusi. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi ei saa pidada põhjendamatuteks või ebaproportsionaalseteks.
15.Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja distsiplinaarmenetlusi läbi viies arvesse võtnud kõiki tõendeid, s.t seda, et kaebajal on puuduv töövõime ja puue. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlustatud 17.06.2021.a käskkirjaga seotud distsiplinaarmenetluses väitis kaebaja (tl 16), et tal on täielik töövõimetus nahahaiguse tõttu, kuid konkreetsetele Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti otsustele ei viidanud. Seega ei saanud vastustaja nimetatud otsustega arvestada. Lähtudes kaebaja väidetest küsis vastustaja arsti arvamust (tl 43). Vaidlustatud 03.09.2021.a käskkirjale eelnenud distsiplinaarmenetluses on kaebaja esitanud nii Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusameti otsused ning vastustaja on nende kohta distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 48-49) ja käskkirjas oma seisukoha avaldanud. See, kui vastustaja kaebajaga ei nõustu, ei tähenda tõendite arvestamata jätmist.
16.Vaidlustatud 17.06.2021.a käskkirja tühistamiseks ei anna alust see, et distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 17 pöördel) on viidatud Tallinna Vangla otsusele, kuigi tegelikult tegi otsuse Tartu Vangla arst. Tegemist on ilmse eksimusega. Tartu Vangla arsti 15.09.2020.a otsus kaebaja töövõimeliseks hindamise kohta on kohtule esitatud (tl 57). Selline eksimus ei muuda kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist õigusvastaseks.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ja kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks.
18.Vaidlustatud vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud 17.06.2021.a käskkiri õiguspärane, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
19.Kohus selgitab, et ei suunanud kaebajat vaidlustama ka otsus punktis 5 nimetatud vaideotsust, kuna vaideotsusel ei ole iseseisvat mõju kaebaja õigustele või kohustusele. Soovi korral võib isik koos haldusaktiga vaidlustada ka vaideotsuse ja ühe vaideotsuse puhul kaebaja seda ka tegi. Kuid kaebaja õiguste kaitseks see tegelikult vajalik ei ole. Menetluskulud. Selgitused
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude (s.h kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu) kandmine kaebaja kohustus. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
21.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.