lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2305/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2305/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1732
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 37 lg 1, 2, 3TöökohustusHKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 201Ringkonnakohtu otsuse sisuVangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2305/16Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 30. mai 2023, Tartu 3-21-2305

Haldusasi

Urmas Austa kaebus Tartu Vangla 17. juuni 2021. a käskkirja nr 6-2/190, 21. juuli 2021. a vaideotsuse nr 1-11/204-2 ja 3. septembri 2021. a käskkirja nr 6-2/357 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2022. a otsus Urmas Austa apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Urmas Austa Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2022. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. juuni 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla tunnistas 17. juuni 2021. a käskkirjaga nr 6-2/190 kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kaebaja ei allunud 7. juunil 2021 vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda täitma töökohustust. Kaebaja esitas vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide rahuldamata 21. juuli 2021. a vaideotsusega nr 1-11/204-2.
2.Tartu Vangla tunnistas 3. septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/357 kaebaja süüdi VangS § 37 lg 1 rikkumises kahel korral ja määras talle 21. ja 25. augustil 2021 tööst keeldumise eest kummalgi juhul distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks. Kaebaja esitas käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide. Tartu Vangla jättis vaide rahuldamata

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.oktoobri 2021. a vaideotsusega nr 1-11/275-2.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule eraldi kaebused Tartu Vangla 17. juuni 2021. a käskkirja ja vaideotsuse ning 3. septembri 2021. a käskkirja tühistamiseks. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse. Kaebaja selgitas, et keeldus tööle minemast, kuna tal on diagnoositud raske puue. Sotsiaalkindlustusameti otsus puude tuvastamise kohta kehtib 16. jaanuarini 2024. Vangla teadis, et kaebajal on diagnoositud puue, kuid eiras puude olemasolu. Distsiplinaarmenetluses on tuginetud Tallinna Vangla 15. augusti 2020. a arstitõendile, kuid kaebaja viibis sel ajal Tartu Vanglas ja teda pole ükski arst välja kutsunud.
4.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja tööle rakendamine oli lubatud. Kaebaja hinnati töövõimeliseks
15.septembril 2020 üldarsti vastuvõtul, samuti 13. mail 2021 (tingimusel, et tööd tuleb võimaldada kinnastes ja vältida kemikaalide kasutamist). 10. juunil 2021 anti taas hinnang kaebaja töövõimele ja vastunäidustust elusosakonna koristustöödel osalemiseks ei tuvastatud. Kaebaja ei väida, et tal oleks esinenud selline terviserike, mis oleks tinginud ajutise tööst vabastamise. Vangla arst on kinnitanud kaebaja töövõimet kergel majandustööl, arvestades kaebaja pikaajalist nahahaigust, rasket puuet ja Töötukassa tuvastatud töövõimetust. Tööst keeldumisega on kaebaja toime pannud distsipliinrikkumise ja esines alus tema distsiplinaarkorras karistamiseks.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Halduskohus 20. oktoobri 2022. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
6.Halduskohus sedastas, et kaebaja määrati tööle Tartu Vangla 15. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/125. Kaebajale tööle asumise korralduste andmise ajal oli tööle määramise käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatavaks haldusaktiks kaebaja tööle määramise käskkiri ning küsimus sellest, kas kaebaja määrati tööle õigesti, väljub vaidluse piiridest. Praeguses vaidluses on oluline, kas kaebaja võis tööle asumisest tema esitatud põhjustel keelduda.
7.Kaebaja väitel oli tal õigus tööle asumisest keelduda, kuna tal on puuduv töövõime (Eesti Töötukassa 27. veebruari 2019. a otsus nr TVH/19/008416) ja tal on tuvastatud raske puue (Sotsiaalkindlustusameti 28. veebruari 2019. a otsus nr P26-2019-85997). Kaebaja ei tugine sellele, et tal esines tööle asumise korralduste andmise ajal ootamatu terviserike, mis takistas töötamist. Eesti Töötukassa otsus töövõime puudumise kohta või Sotsiaalkindlustusameti poolt puude tuvastamine ei anna kaebajale õigust vanglas töötamisest keelduda. Töövõime hindamise eesmärgiks ei ole puuduva töövõimega inimesel töötamise keelamine, vaid vastupidi, sellise isiku töötamise toetamine (töövõimetoetuse seaduse § 1 lg 1). Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 1 lg 2 järgi on selle seaduse eesmärk toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi ning soodustada õppimist ja töötamist. Puuduv töövõime või tuvastatud puue ei tähenda võimetust või keeldu teha tööd. Vanglas hinnatakse kaebaja töövõimet olukorras, kus kaebaja on riigi ülalpidamisel, tal on seadusest tulenev kohustus töötada, töö sisu ja töötingimused on täpselt teada ning töö toimub vanglaametnike järelevalve all. Vangla arst ei ole seotud Eesti Töötukassa hinnanguga. Seega puudus kaebajal õigus keelduda tööle asumisest, viidates Eesti Töötukassa otsusega kindlaks tehtud puuduvale töövõimele või Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puudele. Tegemist ei ole tervislikest põhjustest tingitud töötamise takistusega VangS § 37 lg 2 p 3 mõistes.
8.Tööst keeldumisega rikkus kaebaja VangS § 37 lg 1 sätestatud kohustust. See on aluseks distsiplinaarkaristuse kohaldamisele (VangS § 63 lg 1). Väljakujunenud kohtupraktika järgi

peetakse tööle asumise korraldustele mitteallumist raskeks rikkumiseks. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi ei saa pidada põhjendamatuteks või ebaproportsionaalseteks.

9.17. juuni 2021. a käskkirja tühistamiseks ei anna alust see, et distsiplinaarmenetluse protokollis on viidatud Tallinna Vangla otsusele, kuigi tegelikult tegi otsuse Tartu Vangla arst. Tegemist on ilmse eksimusega. Tartu Vangla arsti 15. septembri 2020. a otsus kaebaja töövõimeliseks hindamise kohta on kohtule esitatud. Selline eksimus ei muuda kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vastustajal ei olnud õigust nõuda temalt töötamist vastuolus arstliku ekspertiisikomisjoni otsusega. Vangla meditsiinitöötaja subjektiivne arvamus ei ole ekspertarvamus ja tal puudub pädevus muuta ekspertiisikomisjoni otsust. Kaebajat ei ole teavitatud vangla meditsiinitöötaja otsusest ega võimalusest seda vaidlustada. Igal juhul oli kaebajale määratud karistus vangla korralduse rahumeelse täitmata jätmise eest ebaproportsionaalne. Kaebaja karistamine on vastuolus ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ja ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard miinimumreeglitega.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitab, et 15. aprillil 2021 kaebaja majandustööle määramisele eelnevalt hindas arst kaebaja võimelisust töötada 15. septembril 2020. Ka pärast käskkirja andmist on arstid andnud hinnangu kaebaja töövõimelisusele. 13. mai ja 10. juuni 2021. a tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt ei ole kaebaja hinnatud töövõimetuks. Tervisekaardi väljavõttest nähtuvad arsti otsused on vastustaja esitanud kaebuse vastuse lisadena. Seega on olemas kirjalikud dokumendid arsti otsuste kohta ning etteheited suusõnaliste arvamuste tõendina käsitlemise kohta on alusetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus selgitas kehtiva haldusaktiga majandustööle määratud kinnipeetava õigust keelduda tööle asumisest tervislikel põhjustel ning tuvastas, et kaebajal ei olnud alust tööst keeldumiseks. Seejuures vastas halduskohus kõigile kaebaja väidetele, põhjendades kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes nendega mittenõustumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
13.Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses endiselt, et tal oli õigus keelduda talle 7. juunil ning
21.ja 25. augustil 2021 antud tööle asumise korralduste täitmisest, kuna Töötukassa 27. veebruari 2019. a otsusega on tal tuvastatud puuduv töövõime. Halduskohus selgitas põhjendatult, et kehtiva õiguse järgi ei tulene töövõime puudumise tuvastamisest ega puude raskusastme määramise otsustest keeldu töötamiseks. Kummagi otsuse tegemisel ei hinnatud seda, kas kaebaja on võimeline lühiajaliselt tegema lihtsamaid koristamisega seotud toiminguid. Seetõttu ei saa ka töövõime 100% puudumise faktist iseenesest järeldada, et kaebaja ei saa täita tööülesandeid vanglas majandustöödel. Konkreetseid tööülesandeid silmas pidades hindas vangla arst kaebaja võimet töötada vanglas ning leidis, et kaebaja terviseseisund võimaldab neid töid teha. VangS § 37 lg 3 kohaselt on arst pädev selle küsimuse otsustamiseks. Kaebaja määrati tööle arsti asjakohasele hinnangule tuginedes.
14.Samas ei ole muidugi välistatud, et isiku tervislik seisund, mille põhjustatud piirangud tõid kaasa töövõime täieliku puudumise tuvastamise Eesti Töötukassa otsusega, tingib ühtlasi võimatuse täita vangla poolt kaebajale pandud tööülesandeid. Seda asjaolu tuleks aga selgitada ja

põhjendada. Praegusel juhul juhtis halduskohus kaebaja tähelepanu sellele, et ta ei ole esile toonud, milline on see tema tervislikust seisundist tulenev piirang, mille tõttu ta ei saanud koristustöid teha. Kaebajal, kes ise tunneb kõige paremini oma võimeid ja piiranguid olnuks lihtne selgitada, milliseid toiminguid ja/või liigutusi ning miks ta ei saa teha. Siiski ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses sellele küsimusele mingitki tähelepanu pööranud. Seetõttu ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks nõustuda kaebajaga, nagu esinenuks tal tööst keeldumisel selleks tervisest tulenev põhjus VangS § 37 lg 2 p 3 tähenduses.

15.Kaebaja vaatab mööda ka sellest, et vaidlusalusel ajal oli ta kehtivalt tööle määratud 15. aprilli 2021. a käskkirjaga. Käskkirja andmisel tugines vastustaja vangla arsti hinnangule kaebaja töövõime kohta. Kaebaja eksib, kui leiab, et vangla tegevuse tulemusel kaebajal ei olnudki võimalust vangla arsti sellekohase otsuse vaidlustamiseks ning seetõttu võis ta tööst keelduda põhjusel, et ta arsti seisukohaga ei nõustu. Vangla arsti otsuse kaebaja töövõime kohta saanuks kaebaja kahtluse alla seada enda tööle määramise käskkirja vaidlustamisel. Üks põhjustest, mis võiks kaasa tuua kaebaja tööle määramise õigusvastasuse, on just see, kui arst eksib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel. Kuna kaebaja aga enda tööle määramist ei vaidlustanud ja käskkirja kehtivust ei lõpetatud, siis oli tööle määramise käskkiri haldusaktina talle täitmiseks kohustuslik. Tööst keeldumine tervislikel põhjustel olnuks lubatav juhul, kui tööle asumise korralduse andmise ajal esinenuks kaebajal selline terviseseisundist tulenev piirang, mis takistas tööle asumist. Kaebaja pidanuks tööst keeldumiseks sellise põhjuse esile tooma, et meditsiinitöötaja saanuks vajadusel seda kinnitada. Piisav ei olnud üldine viide Eesti Töötukassa otsusega tuvastatud töövõime puudumisele, sest see oli vastustajale teada ja arst pidi sellega arvestama juba kaebaja tööle määramise käskkirja andmisele eelnevalt kaebaja tervisliku seisundi hindamisel. Seetõttu saanuks tööle asumist takistav tervisest tulenev põhjus VangS § 37 lg 2 p 3 mõttes olla üksnes konkreetne seisund või piirang, mis konkreetsel ajal tõepoolest ei lubanud kaebajal tööülesandeid täita. Kaebaja esitatud seisukohtadest ilmneb aga mitte töötamise võimatus, vaid soovimatus vanglas majandustööd teha. Alusetu on kaebaja lootus, et töövõime puudumise tuvastamine Eesti Töötukassa otsusega on selle eesmärgi saavutamiseks piisav sõltumata kaebaja tervislikust seisundist tööle asumise korralduse andmise ajal. Kokkuvõttes on halduskohus põhjendatult leidnud, et tööle asumisest keeldumisega pani kaebaja toime distsiplinaarrikkumise.
16.Kaebaja leiab täiendavalt, et rikkumiste eest määratud kartserikaristused olid rikkumise iseloomule mittevastavad, s.t ülemäärased. Kaebaja on selle seisukoha põhjendamiseks viidanud mitmele rahvusvahelisele ja siseriiklikule allikale. Kaebaja viidatud allikad ei ole siiski normatiivse iseloomuga ega ole seega osaks Eesti Vabariigis kehtivast õigusest. Allikad võivad olla abiks kehtiva õiguse tõlgendamisel, kuid ei asenda neid. Kartserikaristuse kohaldamine VangS § 63 lg 1 p 4 ja lg 3 on lubatav muu hulgas VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest. Karistamisel tuleb silmas pidada eelkõige vangistuse täideviimise eesmärki. Ringkonnakohus nõustub, et korduv allumatus on raske rikkumine, mille eest raskeimat liiki distsiplinaarkaristuse määramist ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Kaebajat karistati tööle asumisest põhjuseta korduva keeldumise eest kahel korral kolmeks päevaks kartserisse paigutamisega, s.o kohaldati sanktsiooni alammäära lähedaselt. Seetõttu ei saa pidada karistusi ülemääraseks ka kohaldatud karistuse määra tõttu.
17.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg-te 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium