lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2126/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2126/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1359
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 21Kaebuse tagastamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusVangS § 47 lg 1Kinnipeetava toitlustamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19.oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2126

Haldusasi

X kaebus Tallinna mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Vanglalt

kahju

hüvitise

välja

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 07.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju välja mõistmiseks summas 10 eurot seoses 07.07.2022 õhtusöögist ilma jäämisega. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovis 07.07.2022 lõunasöögi temperatuuri mõõta, kuid kuna see ei vastanud kaebaja hinnangul nõuetele, siis palus ta endale uut sööki, mille mõne aja möödudes ka sai. 07.07.2022 õhtusöögi ajal soovis kaebaja uuesti toitu kontrollida, s.t seda kaaluda ja mõõta nii nagu on toodud kohtulahendis haldusasjas nr 3-21-160. Ametnikul tühja toidunõud, et toidu kaalumisel nõu kaal maha arvata, kaasas ei olnud, kuid kaebaja soovis kausi kaalus ise veenduda. Seejärel teostas ametnik temperatuuri mõõtmise. Kuna kaebajale ei meeldinud, et tema toidus songitakse, palus ta ametnikul selle tegevuse lõpetada. Taotlejale väljastatud toidu temperatuur nõuetele enam ei vastanud ning toit viidi soojendamiseks tagasi kööki. Mõne aja möödudes toodi kaebajale uus toit ning kuigi kaebaja oli palunud köögist kaalumiseks kaasa võtta ka tühi kauss, siis seda ei olnud. Kaebajale väideti, et kaks ametnikku olid juba toitu kaalunud ning selle kaal oli nõuetele vastav. Kuigi kaebaja avaldas veel kord, et teostataks toidu kaalumist vastavalt nõuetele, siis seda ei tehtud. Kaebaja talle toodud suppi ei soovinud, kuna see oli tema hinnangul ilmselgelt nõuetele mitte vastav.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Asja materjalidest tulenevalt oli kaebaja vastava nõude esitanud Tallinna Vanglale 12.07.2022. Tallinna Vangla jättis 13.09.2022 kaebaja nõude rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on hüvitamisnõude juurde lisanud nõude, milles palub Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, siis tuleb kaebust tervikuna käsitada hüvitamiskaebusena, sest õigusvastasuse tuvastamise nõue on praegusel juhul hõlmatud kahju hüvitamise nõudega.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus ainult juhul, kui korraga on täidetud mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebaja õigusi on rikutud vähesel määral ning on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääks rahuldamata. Seega hindab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esmalt riive intensiivsust ning seejärel kaebuse rahuldamise tõenäosust.
5.Kohus märgib, et arvestades juba nõutava hüvitise suurust (10 eurot) ning HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni, saab praeguses olukorras kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Samas ei saaks ka suurema hüvitise nõudmisel kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks, s.t kaebaja viidatud õigust inimväärikale kohtlemisele intensiivselt riivavaks. Kaebaja heidab vanglale ette mittevaralise kahju tekitamist seoses õhtusöögist ilma jäämisega 07.07.2022. Seejuures viitab kaebaja Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 otsusele haldusasjas nr 3-21-160. Nimetatud asjas tuvastas kohus, et vangla tegevus kaebaja toidu koguse kontrollimata jätmisel oli õigusvastane. Samas leidis kohus, et arvestades intsidendi asjaolusid ja kahjunõude kirjelduse aluseks olevat kahju kirjeldust (kaebajale väljastati õhtusöök, kuid selle koguse vastavust normile ei olnud võimalik tuvastada, valvur keeldus toidu kaalumisest kuna leidis, et kaebaja manipuleerib temaga) ja eriti selle ajutist lühiajalist iseloomu, ehk kestvust kuni järgmise söögikorrani hommikul pärast ööund ning seda, et kinnitust ei ole leidnud, et kaebajale oleks tahtlikult soovitud põhjustada kannatusi ning kaebaja inimväärikust sellega alandada, ei oleks kahju rahas või seda asendaval viisil (kuivtoidupaki väljastamine) hüvitamine põhjendatud. Praeguses asjas on vangla püüdnud igati kaebaja nõudmistele vastu tulla. Vangla ametnikud on kaalunud ja kraadinud kaebajale väljastatud õhtusööki, on seda soojendanud ning toonud kaebajale viimase nõudmisel soojendatud toidu. Ametnikud ei ole keeldunud toidu kaalumisest. Asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik isiklikult veenduda toidu kaalus ilma kausi kaaluta, ei saa lugeda intensiivseks riiveks. Kohtu jaoks on usutav, et vanglaametnikud püüdsid kaebajale vastu tulla ning kaalusid kaebaja nõudel talle väljastatud toitu. Seejuures ei nähtu kaebusest, et kaebajal oleks iseenesest olnud kahtlust selles, et toitu on liiga vähe. Pigem on kaebaja nõuded ajendatud halduskohtu 17.12.2021 otsuses vanglale tehtud etteheidetest ning soovist kontrollida, kas vangla ametnikud on suutelised kohtuotsust kaebaja soovitud viisil täitma. Seega on asja tehioludest tulenevalt olukord, milles kaebaja keeldus õhtusöögi vastu võtmisest suuresti tingitud kaebaja enda valikutest, mitte vanglaametnike soovist kaebajat alandada. Kuna kaebajale väljastatud toidu temperatuur vastas peale selle soojendamist nõuetele, siis ei pidanud kaebaja toidust loobuma ka üksnes sellel põhjusel, et tal puudus võimalus kontrollida toidu kaalu. Seega on kohtu hinnangul täidetud kaebuse tagastamise esimene eeldus, milleks on õiguste riive vähene intensiivsus.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 2(4)

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

7.Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldused täidetud ja kaebuse eduväljavaated on seetõttu kasinad. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim isikut alandades intensiivselt rikub tema põhilisi inimõiguseid. VangS § 47 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.
8.Faktilised asjaolud praeguses asjas kaebaja õiguste riivele ei viita. Asja tehioludest tulenevalt soovis kaebaja 07.07.2022 kraadida ning kaaluda talle väljastatud suppi. Toidu kaal oli normipärane, kuid temperatuur oli kaalumise tõttu langenud. Kaebaja keeldus toidust ning nõudis uut toitu. Lisaks soovis kaebaja teada tühja supikausi kaalu. Ehkki kaebajal ei olnud isiklikult võimalik veenduda tühja supikausi ja toidu kaalus, ei saa sellest veel järeldada, et toit ei vastanud nõuetele ning kaebajal oli alus toidust nimetatud põhjusel keelduda. Asja materjalide kohaselt on vanglaametnikud kaebaja nõudel kontrollinud nii toidu kogust kui ka temperatuuri ja toidu parameetreid. Samuti oli toit kaebaja nõudel soojendatud keemiseni. Seega ei ole tuvastatud, et vangla ei oleks pakkunud kaebajale nõuetekohast toitu või ei oleks lahendanud toidu kaaluga seotud vastuväiteid. Supikausi kaalu kaebaja juuresolekul tõendamata jätmine ei ole rikkumiseks, mis oleks käsitletav kaebaja alandamisena eesmärgiga jätta kaebaja õhtusöögist ilma või tekitada olukord, kus kaebaja on toidu nõuetele mittevastavuse tõttu sunnitud toidust loobuma. Kohtu hinnangul ei saa asja materjalide kohaselt ka asuda seisukohale, et kaebajale ei oleks pakutud nõuetele mitte vastavat suppi. Vanglaametnike kaalumise tulemusel oli supikausi kaal 102 g. Kaebajale väljastatud 01.09.2022 tõendi kohaselt oli supikausi kaal koos kaanega 165 g. Seega on usutav, et kausi kaal ilma kaaneta oli 102 g nagu 17.07.2022 ametnikud tuvastasid. Vanglaametnikud tuvastasid, et supp kaalus 510 g ja vastas seega R3menüü nõuetele. Seega on vangla pakkunud kaebajale nõuetele vastavat toitu. Kaebaja ei ole ei kohtueelses menetluses ega ka kaebuses esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust selle kohta, miks teistkordselt talle väljastatud toit nõuetele ei vastanud. Sellises olukorras ei ole kaebaja olnud vangla poolse käitumise tõttu sunnitud supist loobuma ning tuvastatav ei ole vangla poolne õigusvastane käitumine. Praeguses asjas ei esine ka haldusasjas nr 3-21-160 määravaks saanud asjaolu, milleks oli toidu kaalumisest keeldumine.
9.Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Kuna kohus hindas riivet kaebaja õigustele väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks, tagastab kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 21 alusel.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebusel HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

3(4)

(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium