Vahur Siku kaebus Tartu Vangla 25. mai 2022. a käskkirja nr 6-2/272 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Vahur Sikk Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vahur Siku kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. novembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla tunnistas 25. mai 2022. a käskkirjaga nr 6-2/272 kinnipeetava Vahur Siku süüdi Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (Tartu Vangla kodukord) p 20.7 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise neljaks ööpäevaks kahekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt seisnes V. Siku rikkumine selles, et 26. aprillil 2022 õhtuse loenduse ajal ei allunud kinnipeetav korduvatele korraldustele avada peale ravimi manustamist suu (dtl-d 11-13).
2.V. Sikk esitas 27. mail 2022 Tartu Vangla 25. mai 2022. a käskkirja nr 6-2/272 peale vaide (dtl-d 14-15), mille Tartu Vangla jättis 27. juuni 2022. a vaideotsusega nr 1-11/180-2 rahuldamata (dtl-d 16-17).
3.V. Sikk esitas 12. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 25. mai 2022. a käskkirja nr 6-2/272 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas V. Sikk menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl-d 1-3).
4.Tartu Halduskohus vabastas 5. augusti 2022. a määrusega V. Siku kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis V. Siku kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (dtl-d 21-22).
5.V. Sikk esitas 10. augustil 2022 täiendavad selgitused (dtl 24).
6.Tartu Vangla esitas 5. septembril 2022 vastuse kaebusele (dtl-d 28-29).
7.Kaebaja esitas 13. septembril 2022 täiendavad selgitused (dtl-d 69-70).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 25. mai 2022. a käskkirja nr 6-2/272 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Tartu Vangla väite, mille kohaselt kohustab Tartu Vangla kodukorra p 20.7 kinnipeetavat avama suu ja liigutama keelt, lükkab ümber õiguskantsleri külastuse raport nr 7-7/202136/2103141. 2) Tartu Vangla kodukord pole seadus, vaid tühine haldusakt, kuna selle punkt on vastuolus põhiseadusega. 3) Nõuda kinnipeetavalt peale rohu manustamist suu avamist ja keele liigutamist, on inimväärikust alandav ning kogu Tartu Vanglas viibitud aja jooksul pole kaebaja seda teinud. 4) Suu avamist nõutakse kaebajalt vastavalt vajadusele. Selliseid nõudeid esitatakse siis, kui on vaja distsiplinaarkaristust, mis takistab saada avavanglasse või mõjutab enne tähtaega vabastamise menetlust. 5) Vaidlustatud käskkiri on seadusvastane ja seaduslikust poolest põhjendamata. Lisaks ei ole kaebajal kehtivast Tartu Vangla kodukorrast aimugi.
3-22-1506
9.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist. 1) Õiguskantsler on tõesti oma kontrollkäigu kokkuvõttes väljendanud seisukohta, et arsti määratud ravimeid peavad andma üksnes tervishoiutöötajad. Ravimite jagamise korraldus tuleneb justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 38 lg-st 1 ja Tartu Vanglal tuleb oma tegevuses lähtuda kehtivast õigusest. Vangla ei saa valikuliselt täita justiitsministri määruses või ka muudes kõrgemalseisvates õigusaktides sätestatut. Ravimite manustamise kontrollimise nõue on seatud eesmärgiga vältida ravimite väärkasutust. 2) Tartu Vangla kodukorra p 20.7 ei ole kehtetuks tunnistatud ega vasta tühise haldusakti tingimustele, mistõttu on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku sättega. 3) Tegemist ei ole kaebaja tagakiusamisega, vaid vangla julgeoleku tagamise eesmärgil tehtava toiminguga, mis on kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebameeldivus, mille talumise kohustus on ka kaebajal. 4) Isegi juhul, kui mõni ametnik ei ole piisaval määral kontrollinud ravimi manustamist, siis ei anna see alust keelduda ravimi manustamist põhjalikumalt kontrolliva ametniku korralduse täitmisest ega õiguste rikkumise toimepanemist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Tartu Vangla 25. mai 2022. a käskkirja nr 6-2/272 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 20.7 rikkumise eest ning määras talle karistuseks neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise kahekuulise katseajaga. Arvestades, et kaebaja on kahtluse alla seadnud Tartu Vangla kodukorra p 20.7 õiguspärasuse ja märkinud, et vaidlustatud käskkiri on seaduslikust poolest põhjendamata, mõistab kohus, et vaidluse all on Tartu Vangla 25. mai 2022. a käskkirja nr 6-2/272 sisuline kui ka vormiline õiguspärasus.
11.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
12.Kohus on seisukohal, et V. Siku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise
3-22-1506 seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu, samuti on käskkiri nõuetekohaselt põhjendatud. Sealjuures nõustub kohus vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
13.Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Määruse nr 44 § 38 lg-te 1 ja 3 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega. Vanglateenistuse ametnik on kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Tartu Vangla kodukorra p 20.7 sätestab: „Ravimeid annavad kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad on kohustatud võtma kätte veekruusi ning ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti.“
14.Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat selle eest, et 26. aprillil 2022 õhtuse loenduse ajal ei allunud kaebaja korduvalt ametnike korraldustele avada peale ravimi manustamist suu. Arvestades kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitusi (dtl 36) ja kaebust, pole praegusel juhul vaidlust selles, et kaebaja jättis talle antud korralduse suu avamiseks täitmata. Samamoodi ei ole kohtule arusaadavalt vaidlust selles, et kaebajale on tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte ja talle on teada kohustus alluda vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Lisaks kinnitab kaebaja teadlikkust Tartu Vangla kodukorra p-s 20.7 sätestatust asjaolu, et kaebajat on kodukorra p 20.7 rikkumise eest distsiplinaarkorras karistatud ka aasta varasem (dtl-d 82-84).
15.Kuna kohtule ei nähtu ka see, et kaebajale antud korraldus oleks vastanud HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus oleks ilmselge ning mis oleks õigustanud selle täitmata jätmist (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14) ja 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17)), leiab kohus, et kaebajale antud korraldus oli seaduslik, kaebaja oli kohustatud 26. aprillil 2022 õhtuse loenduse ajal avama peale ravimi manustamist suu, st alluma talle antud korraldusele ning selline rikkumine andis vanglale aluse kaebajale distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks. Kohus lisab, et HMS § 63 lg 2 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan (p 1), sellest ei selgu haldusakti adressaat (p 2), seda ei ole andnud pädev haldusorgan (p 3), see kohustab toime panema õigusrikkumise (p 4), sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita (p 5).
16.Korralduse täitmata jätmist ei õigusta ka kaebaja väited selle kohta, et korraldus on vastuolus õiguskantsleri seisukohaga nr 7-7/202136/2103141 ja esitatud vastavalt vajadusele, Tartu Vangla kodukorra p 20.7 on tühine ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus ning kaebaja ei ole kunagi sellist korraldust täitnud.
17.Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja poolt viidatud õiguskantsleri raportis ei ole vanglale tehtud soovitust seoses kinnipeetavatel lasuva suu avamise kohustusega, vaid seoses asjaoluga,
3-22-1506 et vanglal tuleks kinnipeetavatele ja vahistatutele arsti määratud ravimite andmine korraldada ümber nõnda, et ravimeid jagaksid üksnes tervishoiutöötajad. Seega käsitleb õiguskantsleri raport üksnes ravimite jagamist, mitte ravite jagamise järgselt toimuvat. Lisaks ei ole võimalik praeguses asjas jätta kohaldamata Tartu Vangla kodukorra p 20.7 põhjusel, et see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Halduskohus saab asja lahendamisel jätta kohaldamata üksnes seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mitte aga haldusakti, nagu seda on Tartu Vangla kodukord (vt HKMS § 158 lg 4).
18.Samuti ei nähtu kohtule, et Tartu Vangla kodukorra p 20.7 vastaks HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja selle tühisus oleks ilmselge. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 20.7, mis näeb ette kinnipeetava kohustuse avada ametnikule ravimi manustamise kontrollimiseks korralikult suu, ei ole kehtetuks tunnistatud ning seda ei ole kohtu poolt tühistatud, on see sõltumata väidetavast õigusvastasusest täitmiseks kohustuslik. Ühtlasi on kohus seisukohal, et kaebaja inimväärikust ei saa alandada olukord, mil talle on spetsialist ravimi määranud ja ametnik selle ravi talle tagab ning kontrollib, et kaebaja eeskirjade kohaselt käitub.
19.Kaebaja selgitused, mille kohaselt ei ole ta kunagi peale rohu manustamist suud avanud ning vanglaametnikud annavad vastava korralduse üksnes siis, kui soovitakse kaebaja ilma jätta teatud soodustusest, ei ole korralduse täitmata jätmise õigustamiseks asjakohased, kuna praegusel juhul on vaidluse all vanglateenistuse ametniku konkreetse korralduse täitmata jätmine ning mitte sellise töökorralduse põhjendatus ja otstarbekus. Kohus nõustub vanglaga, et tegemist ei ole mitte kaebaja tagakiusamisega, vaid vangla julgeoleku tagamise eesmärgil tehtava toiminguga, mis on kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebameeldivus, mille talumise kohustus on ka kaebajal.
20.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Vangla karistas kaebajat kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks kahekuulise katseajaga põhjendades, et tegemist oli teadliku ja korduva rikkumisega. Kinnipeetaval oli kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, varasemalt karistatud ka samalaadsete rikkumiste eest. Arvestades, et teadlik korduv samalaadne rikkumine seab ohtu vangla julgeolekut ja tegemist on süstemaatilise rikkujaga, seega ei saa jätta vangla sellisele rikkumisele reageerimata. Kinnipeetava karistamine on vajalik selleks, et ära hoida analoogseid rikkumisi tulevikus ning anda selgelt märku antud teo keelatus. Kohus nõustub, et neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamine kahekuulise katseajaga on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud.
21.Muuhulgas ei esine käskkirjas selliseid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 34), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi ning antud võimalus asjakohaste dokumentidega tutvumiseks (dtl-d 30-31, 34), lisaks antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka teinud (dtl 36). Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele.
22.Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla 25. mai 2022. a käskkirja nr 6-2/272 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
3-22-1506
23.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 5. augusti 2022. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.