Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-22-1773 4. oktoober 2022 Maria Lõbus Osaühingu RAVILTOS kaebus Osaühingu Tiinaraam kvalifitseerimise otsuse tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 10. augusti 2022. a otsuse tühistamiseks vaidlustusasjas nr 98-22/248979
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) − Osaühing RAVILTOS esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Vastustaja (hankija) − Riigimetsa Majandamise Keskus esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kolmas isik − Osaühing Tiinaraam esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada asja menetlus kinniseks kolmanda isiku 15. septembril 2022 esitatud pangakontode väljavõtteid, arveid, arvete loetelu ja tasaarvelduse dokumente puudutavas osas ning piirata kaebaja ja vastustaja õigust tutvuda nende dokumentidega ja saada nendest koopiaid.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Osaühingult RAVILTOS Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks välja menetluskulu 892,50 eurot ja Osaühingu Tiinaraam kasuks välja menetluskulu 1295 eurot.
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 14. oktoobril 2022) esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõige 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lõige 3).
3-22-1773
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigimetsa Majandamise Keskus (hankija) avaldas 27. aprillil 2022 riigihangete registris hanketeate riigihanke „Uuendusraie- ja kokkuveoteenuste tellimine Kirde regioonis“ (viitenumber 248979) väljakuulutamise kohta. Hange korraldatakse avatud hankemenetlusena. Hankija eesmärk on sõlmida raamlepingud kuni seitsme ühesuguse soovitava jõudlusega harvesteri ja forvarderi komplektiga raie- ja kokkuveoteenuste tellimiseks. Pakkuja võib esitada ühe või mitu pakkumust. Iga pakkumus esitatakse ühe raamlepingu kohta, rohkema kui ühe raamlepingu pakkumise soovi korral tuleb esitada vastavalt suurem arv pakkumusi. Pakkuja esitab hinnakoefitsiendi hankija hinnaraamistikule. Pakkumused järjestatakse pakutud hinnakoefitsientide alusel, alustades kõige väiksemast hinnakoefitsiendist, kuni hankija poolt määratava raamlepingute arvu täitumiseni ja tunnistatakse need pakkumused edukaks. Pakkujad peavad vastama järgmisele kvalifitseerimistingimusele: „Pakkuja viimase majandusaasta, mis on käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud, netokäive peab olema kokku vähemalt 700 000 eurot. Esitades rohkem kui ühe pakkumuse, summeeritakse majanduslikule ja finantsseisundile esitatavad nõuded. Juhul, kui pakkuja viimase majandusaasta, mis on käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud, netokäive ei vasta tema pakkumus(t)e edukaks tunnistamisel summeeritud majanduslikule- ja finantsseisundile esitatavatele nõuetele, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kõikide esitatud pakkumuste osas.“ Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 17. juuni 2022 kell 10.00.
2.Hankija tunnistas 28. juuni 2022. a käskkirjaga nr 1-47.2536/4 edukaks järgmiste pakkujate järgmised pakkumused toodud järjekorras: 1) Osaühing Tiinaraam, pakkumus nr 378710, hinnakoefitsient 0,781; 2) Iriscorp Transport OÜ, pakkumus nr 375115, hinnakoefitsient 0,812; 3) Osaühing Tiinaraam, pakkumus nr 378865, hinnakoefitsient 0,812; 4) Osaühing Tiinaraam, pakkumus nr 379456, hinnakoefitsient 0,888; 5) Osaühing Aarman Puit, pakkumus nr 377219, hinnakoefitsient 0,890; 6) Osaühing RAVILTOS, pakkumus nr 377132, hinnakoefitsient 0,897; 7) Osaühing RAVILTOS, pakkumus nr 377165, hinnakoefitsient 0,897.
3.Hankija otsustas 7. juuli 2022. a käskkirjaga jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida Iriscorp Transport OÜ (punkt 1.1), Osaühing Tiinaraam (punkt 1.2), Osaühing Aarman Puit (punkt 1.3) ja Osaühing RAVILTOS (punkt 1.4).
4.Osaühing RAVILTOS esitas 18. juulil 2022 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 7. juuli 2022. a käskkirja punkti 1.2 kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis
10.augusti 2022. a otsusega vaidlustuse rahuldamata.
5.Osaühing RAVILTOS esitas 19. augustil 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO otsuse tühistamist ja hankija 7. juuli 2022. a käskkirja punkti 1.2 tühistamist. Tallinna Halduskohus andis 22. augusti 2022. a määrusega haldusasja alluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja on seisukohal, et hankija 7. juuli 2022. a käskkiri Osaühingu Tiinaraam (kolmas isik) kvalifitseerimise kohta on õigusvastane ja tuleb tühistada.
3-22-1773 1) Kolmas isik ei vasta netokäivet puudutavale kvalifitseerimise tingimusele. Kuivõrd kolmas isik esitas riigihankes kolm pakkumust, peab tema netokäive riigihanke alustamise ajaks lõppenud viimasel majandusaastal – s.o aastal 2021 – olema vähemalt 2 100 000 eurot (3×700 000). 2) Põhjusel, et hankija kontrollis kolmanda isiku kvalifikatsiooni eduka pakkuja kontrolli raames (riigihangete seaduse (RHS) § 104 lõige 8), pidi see kontroll olema sisuline ja põhjalik. See tähendab, et hankija ei tohtinud piirduda üksnes sedastusega, et pakkuja enda esitatud info kohaselt ta vastab kvalifitseerimise tingimusele, vaid hankija pidi piisava põhjalikkuse ja hoolsusega välja selgitama pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja enda esitatud andmete õigsuse. Seega ei oma praeguses vaidluses tähendust see, kui suure on väitnud oma netokäibe olevat pakkuja ise, vaid kui suur on see tegelikult ja tõendatuna objektiivsete ning autoriteetsete tõenditega. 3) Maksu- ja Tolliameti (MTA) avaliku andmebaasi järgi oli kolmanda isiku netokäive 2021. aastal 1 166 575,10 eurot. Samas oma hankepassis on kolmas isik märkinud, et tema netokäive 2021. aastal oli 2 340 178 eurot. Hankija pärimise peale esitas kolmas isik pärast pakkumuste esitamist ja avamist MTA 22. juuni 2022. a digitemplit kandva maksuandmete tõendi, mille järgi oli kolmanda isiku netokäive 2021. aastal hoopis 2 291 655,75 eurot. Seega, iga kord kui kolmas isik on esitanud hankijale teavet oma 2021. aasta netokäibe kohta, on numbrid olnud erinevad. Praeguseks on teada, et kolmas isik on oma käibedeklaratsioone võrreldes ajaga, mil ta esitas asjaomased andmed MTA-le esmakordselt, tagantjärele muutnud. Muudatuste tulemusena suurenes kolmanda isiku käive umbes 1,2 miljoni euro võrra. Sellises ulatuses käibedeklaratsioonide tagantjärele muutmine oleks pidanud panema hankija tegema täiendavat uurimistööd, mitte kvalifitseerima kolmanda isiku üksnes MTA 22. juuni 2022. a maksutõendi alusel. Kuigi maksutõend on küll MTA genereeritud ja MTA digitemplit kandev dokument, siis selle sisuks olevad arvud on asjaomase ettevõtja määrata. Kuna käibedeklaratsioonide tagantjärele muutmise võimalus loob pahausksele maksukohustuslasele võimaluse näidata riigihanke ajal oma netokäivet just nii suurena nagu parasjagu tarvis, pidanuks hankija olema eriti hoolas ja kriitiline maksutõendist nähtuva info suhtes. 4) MTA kodulehelt nähtuvalt on kolmas isik maksnud 2021. aastal riiklikke makse kokku 189 995,22 eurot. Kui kolmanda isiku 20%-lise käibemaksuga maksustatav käive 2021. aastal olnuks tõesti 2 063 012,31 eurot, nagu nähtub maksutõendilt, siis pidanuks kolmas isik maksma sellelt riigile käibemaksu 412 602,46 eurot. Riiklikud maksud MTA andmebaasi mõistes ei hõlma üksnes käibemaksu, vaid teisigi riiklikke makse, nii et eelduslikult maksis kolmas isik 2021. aastal riigile käibemaksu veel vähem kui eelmainitud 189 995,22 eurot. Kõik see tekitab täiendavaid küsimusi kolmanda isiku presenteeritud netokäibe osas ja kindlasti pidanuks hankijat panema asja täiendavalt uurima. 5) Hankija ei ole kolmandat isikut kvalifitseerinud sisulise ja põhjaliku kontrolli tulemusena. Sisuline ja põhjalik kontroll tähendab nimelt mh seda, et hankija peab vähemalt mingi mõistliku piirini kõrvaldama kahtlused pakkuja esitatud teabe õigsuses ja risti vastukäivate tõendite korral välja selgitama, kust vastuolu pärineb ja millised andmed on õiged. Seaduse mõttega vastuolus ja üliformalistlik on hankija käsitlus, mida näib jagavat ka VAKO, et kui hankija on nõudnud pakkujalt välja tema enda deklareeritavate andmete alusel genereeritava MTA maksutõendi ja selle järgi on kõik justkui nõuetele vastav, siis on sisulise kontrolli kohustus täidetud ja seda sõltumata sellest, et kõik muud asjaolud viitavad, et maksutõendi andmed ei ole tegelikult õiged või vähemalt esineb tõsine kahtlus nende õigsuses.
3-22-1773 6) Isegi kui jaatada, et kolmas isik on oma käibedeklaratsioonide tagantjärele muutmisega (näilikult) saavutanud piisava netokäibe, siis selline seisund on omandatud liiga hilja. Nimelt, vastavalt väljakujunenud VAKO ja kohtupraktikale peab pakkuja riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimusele vastama ja hankija peab pakkuja vastavust sellisele tingimusele hindama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Teisisõnu, alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saavutatavat vastavust kvalifitseerimise tingimusele arvestada ei saa. Selline lähenemine aitab ära hoida pakkujapoolseid kuritarvitusi nagu nt see, kui pakkuja avastab või teadustab alles pärast pakkumuse esitamist, et tema netokäive ei vasta nõutule ja siis n-ö hädaabi korras muudab enda käibedeklaratsioone nii, et asjasse puutuva perioodi netokäive muutuks uuendatud andmete järgi riigihankes esitatud nõuetele vastavaks, et siis hiljem – kui pakkuja on hankija teostatava kontrolli edukalt läbinud – käibedeklaratsioone jälle korrigeerida ja alandada käibenumbrid endisele madalale tasemele. Seega, isegi kui kolmas isik on pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva „leidnud“ enda eelmisest majandusaastast ca 1,2 miljoni euro jagu seni tähele panemata käivet ja selle tulemusena tagantjärele muutnud oma käibedeklaratsioone, siis sellist muutust arvesse võtta ei saa ega tohi. Kolmanda isiku 2021. aasta netokäivet tuleb hinnata 17. juuni 2022. a kella 10.00 seisuga, mil oli riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäev. Tõendit, mille järgi ületanuks kolmanda isiku 2021. aasta netokäive 17. juuni 2022. a kella 10.00 seisuga 2,1 miljoni euro piiri, kolmas isik hankijale esitanud ei ole ning sellist tõendit ei ole hankinud ka hankija ise. 7) VAKO otsuse tühistamise eraldiseisvaks aluseks on ka tõik, et VAKO on oluliselt rikkunud menetlusõigust ja see viis lõppkokkuvõttes ebaõige lahendini. VAKO on menetlusõigust oluliselt rikkunud sellega, et on jätnud oma otsuse olulises osas põhjendamata. Täpsemini ei ole VAKO sõnagagi käsitlenud kaebaja peamisi õigusväiteid ja tõendeid. Samuti sai kaebaja VAKO otsusest üllatuslikult teada, et vaidlustusmenetluses esitas kolmas isik tõendeid, mille esitamisest – rääkimata sisust – polnud kaebaja teadlik. VAKO tugines suuresti neile tõenditele. Isegi kui kolmanda isiku tõendid sisaldavad täies ulatuses ärisaladust, siis tulnuks kaebajale vähemalt teatada, et on esitatud ärisaladust sisaldavad tõendid ning sealjuures üldiselt ja ärisaladust reetmata kirjeldada asjaomaste tõendite sisu.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1) Kuna kolmas isik ei olnud kvalifitseerimise otsuse tegemise aja seisuga 2021. a majandusaasta aruannet äriregistrile esitanud, siis RHS § 104 lõike 8 alusel nõudis vastustaja kolmandalt isikult tema poolt hankepassis kinnitatud netokäibe andmetele vastavate tõendite esitamist. Vastustaja saatis kolmandale isikule riigihangete registri kaudu 20. juunil 2022 teate, milles palus esitada asjakohased tõendid (dokumendi väljavõte vms) kolmanda isiku viimase majandusaasta, mis on käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud (s.o 2021), netokäibe kohta. Kolmas isik saatis vastustajale riigihangete registri kaudu 20. juunil 2022 kasumiaruande ja MTA koondandmed. Kasumiaruande kohaselt oli kolmanda isiku 2021. a müügitulu Eestis 2 063 012 eurot ja Itaalias 228 643 eurot, seega kokku 2 291 655 eurot. MTA koondandmete kohaselt oli kolmanda isiku 2021. a 20% määraga maksustatav käive 2 063 012,31 eurot ja 0% määraga maksustatav käive 228 643,44 eurot. Seega kinnitasid MTA koondandmed kasumiaruandes toodud numbreid. Vastustaja saatis kolmandale isikule riigihangete registri kaudu 22. juunil 2022 teate, milles selgitas, et kolmas isik esitas netokäibe andmed, kuid nimetatud dokument ei ole tõend. Vastustaja palus esitada ametliku tõendusdokumendi kolmanda isiku 2021. aasta netokäibe andmete kohta MTA-st. Kolmas isik saatis vastustajale riigihangete registri kaudu 22. juunil 2022 MTA digitempliga 22. juuni 2022. a maksuandmete tõendi nr 158430262. Nimetatud tõendi kohaselt on kolmanda isiku 2021. a käive 2 291 655,75 eurot. Vastustajale jääb arusaamatuks, millised peaksid olema „objektiivsed“ ja „autoriteetsed“
3-22-1773 tõendid, kui kaebaja arvates ei ole selliseks tõendiks maksuandmete tõend nr 158430262. Vastustajal hankijana puudub pädevus viia pakkujate suhtes läbi maksurevisjoni, erikontrolli või muud sellesarnast menetlust. Vastustaja hankijana ei saanud talle antud õiguslikus raamistikus teha enamat, kui ta tegi. Kehtivas maksukorralduses on võimalik käibedeklaratsioone tagantjärele korrigeerida ja nende muutmine ei saa seetõttu olla aluseks kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmisele riigihankemenetluses. Vastustaja ei saa kontrollida kolmanda isiku poolt käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsust. Käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsust saab kontrollida MTA. Vastustaja ei saa maksuhaldurit kohustada vastavat kontrolli teostama. 2) Maksukohustuslase poolt tasutud käibemaksusumma (ega riiklike maksude summa) järgi ei saa teha järeldust maksukohustuslase käibe kohta. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lõike 2 kohaselt rakendatakse käibemaksu lisandunud väärtuse maksuna. Kooskõlas selle põhimõttega näeb KMS § 29 ette käibemaksusumma arvutamise korra, mille kohaselt arvatakse käibemaksust maha sisendkäibemaks. Kuna vastustajale ei ole teada, kui suur oli kolmanda isiku sisendkäibemaks, siis ei ole võimalik vastustajal teha kolmanda isiku poolt tasutud maksusumma põhjal järeldust, et netokäive ei vasta nõutule. 3) Käivet ei ole võimalik hinnata mingi ajahetke seisuga, vaid võimalik on hinnata mingi perioodi käivet. Käesoleval juhul tulenevalt kvalifitseerimise tingimusest pidi vastustaja hindama pakkuja viimase lõppenud majandusaasta (kolmanda isiku puhul perioodi 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2021) netokäivet. Vastustaja ongi seda teinud. Selle perioodi netokäive ei saa erineda tulenevalt sellest, kas hindamine viiakse läbi 17. juuni 2022. a seisuga, 7. juuli 2022. a seisuga või mingi muu ajahetke seisuga. Kaebaja poolt viidatud õiguspraktika, mille kohaselt peab pakkuja kvalifitseerimise tingimusele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga, puudutab muid näitajaid (varasemate analoogsete lepingute olemasolu, spetsialistide olemasolu jms). 4) Isegi kui VAKO on menetlusõigust rikkunud, siis ei anna see halduskohtule alust vastustaja poolt tehtud kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas viisid VAKO-le etteheidetavad menetluslikud rikkumised ebaõige otsuse tegemiseni. Seadus ei võimalda halduskohtul saata vaidlust VAKO-le uueks lahendamiseks ja sellist võimalust ei tulene ka õiguspraktikast. Kui asi on jõudnud kohtueelsest menetluses halduskohtusse, siis lahendab halduskohus ise kvalifitseerimise otsusele esitatud kaebuse. VAKO otsuse tühistamise aluseks ei ole ka see, et kaebajale ja vastustajale ei saadetud vaidlustusmenetluses kolmanda isiku ärisaladust sisaldavaid dokumente. Halduskohtul on võimalik kohtumenetluse käigus neid tõendeid hinnata.
8.Kolmas isik palus samuti jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku netokäive vastas hankes nõutule ja hankija on seda kontrollinud. Vastustaja on teostanud hankes kolmanda isiku kvalifikatsiooni sisulise ja põhjaliku kontrolli. Sellisele seisukohale asus ka VAKO. VAKO ei ole rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. VAKO otsus on korrektselt ja asjakohaselt põhjendatud. Kolmas isik ei ole manipuleerinud käibenumbritega ja selline kaebaja käsitlus on arusaamatu, kuna kohtueelses vaidlustusmenetluses on kaebaja jaatanud käibedeklaratsioonide muutmise õigust. Vaidlustusmenetluses kolmanda isiku ärisaladuseks olevate dokumentide kaebajale edastamata jätmine ja nendest teatamata jätmine ei anna alust VAKO otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
3-22-1773
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
9.Kolmas isik esitas 15. septembril 2022 kohtule oma pangakontode väljavõtted 2021. a kohta ja 2022. a jaanuari kohta, 2021. a esitatud arved ja nende arvete loetelu ning kahe tema poolt esitatud arve tasaarvelduse dokumendid. Kolmas isik palus nende dokumentide osas menetluse kinniseks kuulutada ning piirata kaebaja ja vastustaja õigust nende dokumentidega tutvuda ja nendest koopiaid saada. Kolmas isik selgitas, et need dokumendid sisaldavad ärisaladusega kaetud andmeid ehk detailseid andmeid tema lepingupartnerite ja tehingute maksumuse kohta. Kohus nõustub, et kolmanda isiku nimetatud dokumendid sisaldavad teavet, mida tuleb pidada ärisaladuseks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lõike 2 tähenduses. Kolmanda isiku viidatud dokumendid sisaldavad tõepoolest andmeid kolmanda isiku lepingupartnerite ja üksikute tehingute maksumuse kohta. Sellisel teabel võib olla kaubanduslik väärtus ja see ei ole avalikult kättesaadav. Kohus peab kolmanda isiku ärisaladuse kaitseks põhjendatuks menetluse viidatud dokumentide osas kinniseks kuulutada HKMS § 77 lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punkti 6 alusel. Kolmanda isiku huvi oma ärisaladust kaitsta tuleb pidada kaalukamaks kui avalikkuse huvi sellest teabest teada saada. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on kolmanda isiku huvi oma ärisaladust kaitsta kaalukam ka teiste menetlusosaliste huvist tutvuda kõnealuste tõenditega, sest ärisaladuse avaldamine kahjustaks kolmanda isiku majanduslikke huve rohkem kui ärisaladuse hoidmine kahjustaks teiste menetlusosaliste õigust menetlusest osa võtta ja oma seisukohti esitada. Teiste menetlusosaliste õiguste piiramist aitab tasakaalustada ja tõhusat õiguskaitset tagada kohtu aktiivsem roll (vt Riigikohtu 7. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-20-2362, punkt 25.3). Eeltoodust tulenevalt piirab kohus HKMS § 88 lõike 2 ja § 79 lõike 1 punkti 5 alusel kaebaja ja vastustaja õigust tutvuda kolmanda isiku 15. septembril 2022 esitatud pangakontode väljavõtete, arvete, arvete loetelu ja tasaarvelduse dokumentidega ning saada nendest koopiaid.
10.Kuna riigihanke, millest praegune vaidlus on võrsunud, menetlus sai alguse enne 1. juunit 2022, tuleb selle raames tehtud hankija tegevuse õiguspärasust hinnata RHS kuni 31. maini 2022 kehtinud redaktsioonist lähtuvalt (RHS praeguse redaktsiooni § 2192 lõige 1).
11.Praeguses asjas on vaidluse all hankija 7. juuli 2022. a käskkirja punkti 1.2 õiguspärasus, millega hankija otsustas kvalifitseerida kolmanda isiku. Täpsemalt on vaidlus tekkinud järgmisest hankija kehtestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimusest: „Pakkuja viimase majandusaasta, mis on käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud, netokäive peab olema kokku vähemalt 700 000 eurot. Esitades rohkem kui ühe pakkumuse, summeeritakse majanduslikule ja finantsseisundile esitatavad nõuded. Juhul, kui pakkuja viimase majandusaasta, mis on käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud, netokäive ei vasta tema pakkumus(t)e edukaks tunnistamisel summeeritud majanduslikule- ja finantsseisundile esitatavatele nõuetele, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kõikide esitatud pakkumuste osas.“ Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kontrollida tuli kolmanda isiku 2021. a netokäivet ja et kolmanda isiku 2021. a netokäive pidi tema pakkumuste arvust lähtudes olema vähemalt 2 100 000 eurot (3×700 000).
12.Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides täpsustanud, milliste dokumentide esitamist ta pakkujatelt oma netokäibe tõendamiseks ootab. Hankija on üksnes märkinud, et ootab
3-22-1773 ettevõtjatelt muu hulgas vastust, kas teave netokäibe kohta on elektrooniliselt kättesaadav (vastusevariandid jah/ei) ning URL-aadressi.
13.Kolmas isik märkis hankepassis oma 2021. a netokäibe suuruseks 2 340 178 eurot. Kuni hankija 7. juuli 2022. a käskkirja tegemiseni ei olnud kolmas isik majandusaasta aruannet 2021. a kohta äriregistrile esitanud. Hankija saatis 20. juunil 2022 kolmandale isikule riigihangete registri kaudu kirja, paludes esitada asjakohased tõendid tema 2021. a netokäibe kohta. Kolmas isik esitas samal päeval hankijale kasumiaruande ja koondandmed MTA-st. Hankija saatis riigihangete registri kaudu 22. juunil 2022 kolmandale isikule uue kirja, märkides, et kolmanda isiku saadetud dokumendid ei ole tõendid, ning paludes esitada ametlik tõendusdokument MTA-st. Kolmas isik saatis samal päeval hankijale MTA 22. juuni 2022. a digitempliga kinnitatud maksuandmete tõendi. Tõendist nähtuvalt oli kolmanda isiku 2021. a netokäive 2 291 655,75 eurot. Kaebaja esindaja saatis 5. juulil 2022 hankijale kirja, kus viitas MTA kodulehelt nähtuvale teabele, mille kohaselt oli kolmanda isiku 2021. a netokäive 1 166 575,10 eurot.
14.Hankija luges 7. juuli 2022. a käskkirjas teiste pakkujate netokäibe nõude täidetuks äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete põhjal. Hankija selgitas, et kuna kolmas isik ei olnud 2021. a majandusaasta aruannet äriregistrile esitanud, palus hankija kolmandal isikul esitada hankepassis märgitud netokäibe kinnitamiseks tõendid. Hankija leidis, et kolmanda isiku esitatud MTA 22. juuni 2022. a digitempliga kinnitatud maksuandmete tõendi tõendusväärtus on hankemenetluses kasutamise eesmärgil vähemalt samane äriregistrile esitatud majandusaasta aruande tõendusväärtusega. Hankija luges 22. juuni 2022. a tõendi alusel kolmanda isiku kvalifitseerimistingimusele vastavaks.
15.Kaebaja on seisukohal, et hankija ei saanud üksnes 22. juuni 2022. a tõendi alusel lugeda kolmandat isikut kvalifitseerimise tingimusele vastavaks. Kaebaja hinnangul ei saanud hankija eirata MTA kodulehelt ja 22. juuni 2022. a tõendist nähtuvate andmete vastuolu ning oleks pidanud RHS § 104 lõike 8 alusel läbi viima sisulise ja põhjaliku kontrolli. Kaebaja hinnangul ei ole eluliselt usutav nii suures ulatuses käibeandmete muutmine. Kaebaja rõhutas, et MTA maksutõendi aluseks on kolmanda isiku enda määratud andmed ning käibedeklaratsioonide tagantjärele muutmisega võib pahauskne isik oma käibeandmed riigihanke jaoks sobivaks kohandada. Lisaks viitas kaebaja sellele, et MTA kodulehelt nähtuvad andmed kolmanda isiku poolt 2021. aastal makstud riiklike maksude kohta oleks samuti pidanud hankijas tekitama kahtlust ja panema teda netokäibe osas asjaolusid täiendavalt uurima. Nimelt osutas kaebaja sellele, et 22. juuni 2022. a tõendist nähtuvalt oli kolmanda isiku 20%-lise käibemaksuga maksustatav käive 2021. aastal 2 063 012,31 eurot ning seega oleks ta pidanud käibemaksu maksma 412 602,46 eurot (2 063 012,31 × 0,20), aga MTA kodulehelt nähtuvalt on kolmas isik riiklikke makse maksnud 2021. aastal 189 995,22 eurot. Lisaks viitas kaebaja sellele, et kolmas isik on nõutava netokäibe seisundi omandanud liiga hilja. Nimelt peab pakkuja riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimusele vastama ja hankija peab pakkuja vastavust sellisele tingimusele hindama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Praeguses riigihankes oli pakkumuste esitamise tähtpäev 17. juuni 2022 kell 10. Kaebaja märkis, et puudub tõend, mille kohaselt oleks kolmanda isiku 2021. a netokäive selle hetke seisuga ületanud 2 100 000 euro piiri.
16.Õige on kaebaja viide sellele, et üldpõhimõttena peab hankija kontroll pakkujate poolt kvalifitseerimistingimuste täitmise üle olema sisuline ja põhjalik. Täpsem kontrolliulatus sõltub siiski iga üksikjuhtumi asjaoludest kogumis. Kohtupraktikas on toonitatud, et hankemenetluse eripära silmas pidades ei saa hankijalt nõuda, et asjaolude kontrollimine toimuks hariliku
3-22-1773 haldusmenetluse standarditele vastavalt. Hankija küsib täiendavat teavet põhjendatud kahtluse korral. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-18-1011, punktid 7−8.) Ka Riigikohus on rõhutanud, et hankemenetluse läbiviimine, sh pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (vt 13. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, punkt 19).
17.Hankija 7. juuli 2022. a käskkirjast ning tema vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei tekkinud hankijal kahtlust, et 22. juuni 2022. a tõendis esitatud andmed kolmanda isiku netokäibe kohta ei vastaks tõele. Tegu oli ajaliselt kõige uuema tõendiga kolmanda isiku netokäibe kohta. MTA kodulehel avaldatud andmed kolmanda isiku netokäibe kohta pärinesid varasemast ajast. Kaebaja on ise VAKO-le esitatud vaidlustuse täienduses selgitanud, et MTA kodulehelt nähtuv kolmanda isiku netokäive summas 1 166 575,10 eurot on kujunenud MTA kodulehel 9. juulil 2021 avalikustatud 2021. a esimese ja teise kvartali, 11. oktoobril 2021 avalikustatud kolmanda kvartali ning 10. jaanuaril 2022 avalikustatud neljanda kvartali andmete põhjal. Kuna võimalus käibedeklaratsioone muuta on üldteada, võis hankija juba ilma kolmandalt isikult selgitusi küsimata järeldada, et kolmas isik on oma käibedeklaratsioonides hiljem muudatusi teinud ning seetõttu on 22. juuni 2022. a tõendist nähtuvad andmed erinevad MTA kodulehelt nähtuvatest andmetest. Kolmas isik on ka ise vaidlustus- ja kohtumenetluses kinnitanud, et ta on oma käibedeklaratsioone muutnud. Ka MTA on VAKO-le selgitanud, et MTA kodulehel toodud andmed ei kajasta hiljem käibedeklaratsioonides tehtud muudatusi. Ükski menetlusosaline ei ole vastu vaielnud sellele, et kolmandal isikul on õigus oma käibedeklaratsioone muuta. Käibedeklaratsioonide muutmine ei ole õigusvastane ega tähenda vältimatult, et seda oleks tehtud kuritarvitamise eesmärgil. Käibedeklaratsioonide muutmine on ette nähtud varem tehtud vigade kõrvaldamiseks. Kolmas isik on selgitanud, et kõik tema käibedeklaratsioonides tehtud muudatused on toimunud arvete alusel. Kohus leiab, et ainuüksi käibedeklaratsioonides muudatuste tegemine ei pidanud tingima hankija suuremat kontrollikohustust. Kohtu hinnangul ei pidanud ka käibedeklaratsioonide suures ulatuses muutmine üksinda tekitama hankijas põhjendatud kahtlust, mis pidanuks teda panema täiendavat kontrolli tegema. Hankija võis eeldada, et tegu on suuremamahulise vigade korrektuuriga. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et hankija peab hakkama hankemenetluses käibedeklaratsioonide muutmise (sh suuremas ulatuses muutmise) asjaolusid üksikasjalikult välja selgitama. See läheks vastuollu hankemenetluse olemuse ja eesmärgiga ning muudaks hankemenetluse läbiviimise ebamõistlikult keeruliseks. Käibedeklaratsioonide põhjalikum kontrollimine on MTA ülesanne ja hankija võis usaldada MTA digitempliga kinnitatud andmeid. Kohus on seisukohal, et põhjendatud kahtlust ei pidanud hankijas tekitama ka MTA kodulehelt nähtuvad 2021. a maksuandmed kolmanda isiku kohta. Hankija on õigesti osutanud sellele, et nendest maksuandmetest ei saa teha järeldust selle kohta, milline pidi olema kolmanda isiku netokäive, sest need andmed ei kajasta, millises ulatuses oli kolmandal isikul õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Kohtu arvates võiks hankija suurem kontrollikohustus seoses pakkuja netokäibega kõne alla tulla näiteks siis, kui asjaolud viitavad sellele, et nii suures ulatuses netokäibe tekkimine ei saa olla eluliselt usutav (nt pole pakkujal nii palju töötajaid või seadmeid jne). Praegusel juhul ei nähtunud hankijale selliseid asjaolusid, mis võinuks viidata sellele, et kolmanda isiku puhul ei saanud 2 291 655,75 euro suuruse netokäibe tekkimine olla eluliselt usutav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hankijal ei olnud kohustust küsida RHS § 104 lõike 8 alusel täiendavaid selgitusi ja dokumente. Hankija ei pea hakkama ümber lükkama kõikide
3-22-1773 pakkujate kõikvõimalikke kahtlusi, vaid peab olema ise veendunud andmete paikapidavuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-1011, p 9). Nagu öeldud, ei kahelnud hankija 22. juuni 2022. a tõendis esitatud andmete õigsuses ning tal ka ei pidanud vastavat kahtlust tekkima.
18.Kohus on pidanud otstarbekaks praeguses vaidluses kestva õigusrahu saavutamiseks siiski kohtumenetluses põhjalikumalt kontrollida, kas kolmanda isiku 2021. a netokäive oli vähemalt 2 100 000 eurot. Kolmas isik esitas kohtu nõudmisel kohtule kõik oma 2021. aastal väljastatud arved ning pangakontode väljavõtted kogu 2021. a kohta ja 2022. a jaanuari kohta. Kohus on arved ja pangakontode väljavõtted üle kontrollinud ning need kinnitavad tõepoolest, et kolmanda isiku 2021. a netokäive oli vähemalt 2 100 000 eurot. Pangakontode väljavõtted tõendavad, et kõik 2021. aastal väljastatud arved on tasutud kas arve väljastamise kuul või sellele järgneval kuul (st et 2021. a viimased arved on tasutud hiljemalt 2022. a jaanuaris). Miski ei viita sellele, et arved oleksid alles tagantjärele vormistatud ja tasutud. Arvetel kajastatu tuleb lugeda käibeks KMS § 4 tähenduses.
19.Kohus ei soostu ka kaebaja arusaamaga, et pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga ei saanud kolmas isik netokäibe nõudele vastata. Riigikohus on tõesti öelnud, et kui kvalifitseerimistingimustele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse (vt asi nr 3-3-1-24-13, p 23). Praegusel juhul ei ole aga kolmandal isikul netokäibe nõudele vastav seisund tekkinud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Käibe tekkimise aega reguleerib KMS § 11. Lihtsustatult öeldes tekib käive siis, kaup on ostjale lähetatud või kättesaadavaks tehtud või teenus osutatud või kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult makstud. See säte ei sea käibe tekkimist sõltuvusse sellest, kas ja millal on maksukohustuslane oma käibe MTA-s deklareerinud. Seetõttu ei saa käibe kindlakstegemisel lähtuda ainult käibedeklaratsioonidest ja nende esitamise ajast. Kaebaja põhjendus tugineb aga just sellele, mis hetke seisuga oli kolmas isik oma käibe deklareerinud ja käibedeklaratsioonide muudatused esitanud. Kolmanda isiku esitatud arved ja pangakontode väljavõtted kinnitavad, et kaebajal oli 2021. aastal KMS § 11 tähenduses tekkinud netokäive vähemalt 2 100 000 euro ulatuses ning see netokäibe nõue oli täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga (tegelikult juba palju varem). Tõendid (st arved ja pangakontode väljavõtted) eksisteerisid pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Kuna hankija ei olnud riigihanke alusdokumentidest märkinud, et pakkujad peaksid oma netokäibe tõendamiseks koos pakkumustega dokumente esitama, ei pidanudki kolmas isik MTA tõendit või muid dokumente pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitama. Hankija kasutas oma RHS § 104 lõikest 8 tulenevat õigust küsida pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kolmandalt isikult täiendavaid dokumente ja hankija nõudmise peale esitaski kolmas isik MTA digitempliga tõendi. On üldteada, et digitempel genereeritakse tõendi küsimise päeva seisuga, kuid see ei tähenda, et tõendi aluseks olevad andmed oleksid tekkinud alles samal päeval. RHS ja kohtupraktika kohaselt on lubatud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitada hankija nõudmise peale täiendavaid tõendeid pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga eksisteeriva kvalifikatsiooni kohta. Omavahel tuleb eristada kvalifikatsiooni täitmise aega ja selle kohta tõendite esitamise aega. Kolmas isik oli netokäibega seonduva kvalifitseerimistingimuse pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga täitnud, ehkki esitas selle kohta tõendi hiljem. MTA digitempliga tõend kajastas arvetelt nähtuvaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et kolmas isik pole esitanud tõendit, millest nähtuks, et ta oli pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga netokäibe nõude täitnud. Kolmas isik ja VAKO on õigesti osutanud sellele, et isegi kui jätta praegusel juhul arvestamata kolmanda isiku poolt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tehtud käibedeklaratsioonide
3-22-1773 muudatused summas 186 402,14 eurot, oli kolmas isik ikka täitnud netokäibe nõude (2 291 655,75 - 186 402,14 = 2 105 253,61; vt kolmanda isiku 15. septembri 2022. a menetlusosalistele nähtava seisukoha lisa nr 3).
20.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hankija on kolmanda isiku õigesti kvalifitseerinud ning seetõttu ei ole hankija 7. juuli 2022. a käskkirja punkti 1.2 tühistamiseks alust. VAKO on õigesti jätnud kaebaja vaidlustuse rahuldamata.
21.Kaebaja on viidanud, et VAKO otsuse eraldiseisvaks tühistamise aluseks on see, et kaebaja hinnangul on VAKO otsus olulises osas põhjendamata ja VAKO ei teavitanud kaebajat kolmanda isiku poolt ärisaladuseks olevate tõendite esitamisest. Kaebaja hinnangul ei ole VAKO käsitlenud tema väiteid selle kohta, et kolmanda isiku käibe- ja maksuandmed on omavahel vastuolus ning et vastavus kvalifitseerimise tingimusele ei saa tekkida alles pärast pakkumuste esitamist. Kohus nendib, et VAKO pole tõepoolest käsitlenud kaebaja väidet käibe- ja maksuandmete vastuolu kohta. Selles osas tuleb möönda põhjendamiskohustuse rikkumist. Kaebaja teise väitega seoses on VAKO oma otsuse punktis 14 siiski põhjendanud, et ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kolmanda isiku käibedeklaratsioonides tehtud muudatusi arvesse võtmata oleks ikka kolmanda isiku puhul netokäibe nõue täidetud. Kuna kaebaja pidas oluliseks just pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tehtud muudatusi ja VAKO oli ära näidanud, et ka neid arvestamata oleks netokäibe nõue täidetud, ei pidanudki VAKO iseenesest selles osas pikemalt oma seisukohta põhjendama. VAKO esitas minimaalsed vajalikud põhjendused. Kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses esitatud ärisaladusena märgistatud dokumentide osas nõustub kohus kaebaja etteheitega, et VAKO oleks pidanud enne otsuse tegemist teisi menetlusosalisi (sh kaebajat) selliste dokumentide esitamise faktist teavitama ja üldiselt kirjeldama, mis dokumentidega on tegu ja milliste väidete tõendamiseks neid kasutatakse. Menetlusosalistel peab olema võrdne võimalus vastu vaielda teiste menetlusosaliste esitatud seisukohtadele ja tõenditele. Ärisaladuseks olevatele tõenditele on võimalik teatud ulatuses vastu vaielda ka nende täpset sisu teadmata. VAKO otsus ei tohi olla üllatuslik, st alles otsusest ei tohi menetlusosalistele selguda, et teine menetlusosaline oli täiendavaid tõendeid esitanud. Kohus leiab siiski, et VAKO eeltoodud menetluslikud rikkumised ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. VAKO otsus on oma lõppjärelduses õige. Kuna kohtu hinnangul ei olnud suur osa vaidlustusmenetluses ärisaladusena käsitletud teabest EKTÄKS § 5 lõike 2 tähenduses ärisaladus, võimaldas kohus kaebajale ja hankijale nendele dokumentidele juurdepääsu. Kaebaja sai nende osas oma seisukoha esitada kohtumenetluses. Kaebaja ei ole aga nende dokumentidega seoses kohtumenetluses esitanud selliseid väiteid, mis tingiksid hankija 7. juuli 2022. a käskkirja punkti 1.2 tühistamise. Seega isegi kui VAKO oleks kaebajat teavitanud ärisaladusena märgistatud dokumentide esitamise faktist ja võimaldanud tal nende kohta oma seisukoha esitada, ei oleks see kaasa toonud VAKO poolt teistsuguse otsuse tegemist. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kui VAKO menetluslik viga ei ole oluline, st see ei võinud mõjutada asja otsustamist, ei ole alust VAKO otsust tühistada (vt Riigikohtu 16. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 23).
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
23.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus
3-22-1773 kaebajal. Hankija on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 892,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegu vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Kolmas isik on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1295 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmandal isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS § 108 lõikest 8. Kohtu arvates on ka kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Hankija ja kolmanda isiku menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.