X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 28.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203090001-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx), volitatud esindaja Markus Hallang Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 08.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 12203090001-1 ning kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust.
3.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.11.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (edaspidi ka taotleja) elas alates 2015. aastast Ukrainas, kust ta saabus 09.03.2022 Eestisse. Eestisse saabumise päeval esitas ta Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt ei saa taotleja Venemaale naasta, kuna vastupidiselt tema Venemaal elavale perekonnale, ei toeta ta Putini poliitikat. Ukrainas elades nägi ta vene vägede toimepandud õudust ning ka temast oleks võinud saada vene vägede ohver. Samuti ei aktsepteeritaks Venemaal tema seksuaalset orientatsiooni.
2.PPA 28.06.2022 otsusega nr 12203090001-1 (edaspidi 28.06.2022 otsus) loeti X taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni punkt 1). Lisaks otsustas PPA teha taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, mis kuulub sundtäitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 2). Sissesõidukeeld jäeti humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Otsust põhjendati järgmiselt:
2.1.Taotleja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, kuna ta ei ole väljendanud hirmu Venemaale pöördumise ees, vaid üksnes soovimatust Venemaale naasta. Seda ei saa pidada tagakiusu asjaoluks. Taotleja lahkus Ukrainasse, kuna ta abiellus ukrainlasega, mitte põhjusel, et tal olid lahkhelid kodakondsusjärgse riigi võimuesindajatega või tagakiusu tõttu. Taotleja kinnitas, et tal ei ole Venemaa võimuesindajatega probleeme olnud ning PPA ei pea taotlejat Venemaa ametivõimude huviorbiidis olevaks. Taotleja antud ütlustest on aru saada, et tema põhiliseks probleemiks on Venemaa käitumine ja Ukrainas toime pandud tegevus. Küll aga ei ole taotleja kirjelduste põhjal probleemiks see, et ta oleks ise olnud sõjavastane aktivist määral, mis tekitaks Venemaa võimudes huvi. Pelk Venemaa režiimi mittepooldamine ning sõjavastasus ei ole iseseisvalt need asjaolud, mille puhul saaks taotleja tagakiusajaks koheselt pidada riiki või riigivõimu organeid. Riigivõimust erineva arvamusega inimesi on Venemaal hulganisti teisigi ning kuigi karistamata ei pruugi Venemaal avaliku arvamuse avaldamine lõppeda, ei tähenda pelk vastupidise arvamuse omamine võimude poolset suurendatud tähelepanu või tagakiusamist. Taotleja ei kuulu LGBT ühingusse ning ta on ise möönnud, et seksuaalne orientatsioon ei saa tagasipöördumisel takistuseks. Taotleja on korduvalt käinud Venemaal ning Vene pass väljastati talle 07.04.2021. Seega on selge, et taotlejal ei ole olnud probleeme piiriületustel ning ametivõimud ei ole keeldunud talle dokumente väljastamast.
2.2.Taotleja ei ole täiendava kaitse saaja VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Taotleja on 29-aastane Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav või eelnevalt kriminaalses korras karistatud. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees aluseta kriminaalkaristus. Venemaa ametkonnad on taotlejale passi väljastanud, millega on Venemaa riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all ja taotleja on korduvalt vabalt oma kodakondsusjärgse riigi piire ületanud. Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist
2 (7)
sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine.
2.3.Vaatamata põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele on põhjendatud teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus ning määrata sihtriigiks Venemaa. Küll aga on põhjendatud jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata sissesõidukeeld, kuna taotlejal on Eestis elukaaslane, kellega on koos oldud alates 2020. aastast.
3.X (edaspidi kaebaja) esitas 22.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.06.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA ei vaadanud kaebaja taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ning tõendeid kontrollides. Ka on PPA otsus vastuoluline ning ekslik. Kaebaja lahkus Venemaalt mh poliitiliste vaadete tõttu, mistõttu on väär PPA seisukoht, et taotleja ei ole lahkumise põhjusteks toonud välja lahkhelisid kodakondsusjärgse riigi võimuesindajatega. PPA ignoreerib kaebaja väljendatud soovi avaldada oma meelsust ja osaleda miitingutel Venemaale tagasipöördumise korral. Tagakiusu hindamine on tulevikku suunatud prognoosotsus, mistõttu ei saa teha asjaolust, et kaebajal ei olnud Venemaal elatud aastate jooksul ametivõimudega probleeme, järeldust, et probleeme Venemaale naastes ei võiks tekkida. Selle hinnangu tegemisel tuleb arvestada Venemaal aset leidnud muutusi alates Ukraina sõja algusest, sh sõnavabaduse piiramist.
4.2.Kaebaja takistuseks Venemaale naasmisel on nii tema poliitiline meelsus Venemaal toimuva suhtes ning tagakius, mis võiks talle osaks saada seksuaalse orientatsiooni tõttu. Viimase tõttu võib probleeme tekkida ka sugulastega ja kodulinna elanikega. Kaebajaga sarnases olukorras olevad inimesed on sunnitud end Venemaal peitma ning neile on mh osaks saanud füüsiline vägivald. Kaebaja taotleb rahvusvahelist kaitset nii oma poliitilise meelsuse kui ka seksuaalse orientatsiooni tõttu ning neid tagakiusualuseid tuleb vaadata kogumis. Mõlema aluse tõttu ähvardab kaebajat ka Venemaal tagakius ning seksuaalse orientatsiooni tõttu ka füüsiline ja vaimne vägivald kogukonna poolt, mille eest ametivõimud ei soovi kaitset pakkuda.
4.3.PPA järeldus, et kaebaja on elanud pikaajalises abielus mehega ning ta ei kuulu LGBT ühingusse, mistõttu ei saaks tema seksuaalne orientatsioon taksituseks, on meelevaldne. Et kaebaja oli mehega abielus, ei tähenda, et ta ei oleks Venemaal tagakiusuohus. Tagakiusuohu puudumist ei saa järeldada ka LGBT ühingutesse mittekuulumisele viidates. PPA järeldustest nähtub, et kaebaja peaks Venemaale naastes oma seksuaalset orientatsiooni varjama. Selline järeldus on väär ja kaebajalt ei saa seda eeldada.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks. Vastustaja vaatas taotluse läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2 ning kaebaja väidetest ei selgu, mis jäi läbi vaatamata või kontrollimata. Kaebaja võib tunda hirmu kodumaale tagasipöördumise osas, kuid kartuse põhjused ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja on korduvalt Venemaal käinud ning saanud vormistada endale ka vajalikud dokumendid. Lisaks on kaebaja kaalunud koos abikaasaga Venemaal elamist. 3 (7)
Kaebaja väited kinnitavad soovimatust Venemaale naasta. Mingit tagakiusu ei ole kaebaja suhtes Venemaal esinenud ning kaebaja väited on seotud üksnes sellega, et Venemaale naastes võib tagakius tekkida.
5.2.Kaebaja lahkus Ukrainasse põhjusel, et ta abiellus ukrainlasega. Kaebaja lahkumise põhjuseks ei olnud lahkhelid võimuesindajatega või seal toimuv tagakius. Seda kinnitas kaebaja ka vestlustel. Vastustaja jääb seisukohale, et Venemaa võimuesindajate kõrgendatud huvi, mis võiks tuua kaasa tagakiusu, kaebaja suhtes puudub. Samuti ei ole kaebajal Venemaa võimuesindajatega olnud ühtegi sellist vahejuhtumist, mis viitaks tagakiusule riigivõimude poolt või LGBT kogukonda kuulumise pärast.
5.3.Kuigi kaebaja väitel plaanib ta osaleda võimuvastastel miitingutel, siis ei ole vastustajale teada, et kaebaja tegeleks hetkel aktiivselt Venemaa võimuesindajate vastase tegevusega. Oma meelsust on võimalik avaldada ka teises riigis viibides, kuid kaebaja soovib seda alustada alles Venemaale tagasipöördumise järgselt.
5.4.PPA võttis kaebaja taotluse lahendamisel aluseks ka tema seksuaalse orientatsiooni ning asjaolu, et ühiskonnal võib olla raske aktsepteerida erinevaid suhte- ja perekonnamudeleid, ei tähenda, et eraisikute käitumist tuleks lugeda süsteemseks tagakiusuks. Negatiivset suhtumist kogevad paljud LGBT kogukonda kuuluvad inimesed ning seda mitte ainult Venemaal. PPA analüüsis, kas kaebaja kvalifitseeruks homoseksuaalsuse tõttu pagulasstaatusele ning leidis, et lävend ei ole täidetud. Ka kaebaja ise on kinnitanud, et ehkki LGBT inimeste vabadused on Venemaal piiratud, siis ei ole see ilmselt asjaolu, mille tõttu kaebaja võiks Venemaal ohus olla.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud PPA otsus tühistada. Kohus nõustub kaebajaga, et tema taotluse läbivaatamisel on PPA jätnud tõendid ja päritoluriigi info kontrollimata ning see toob kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ja tühistamise. VRKS § 18 lg 2 sätestab, et PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul on PPA jätnud praegusel juhul välja selgitamata olulised asjaolud (sh asjakohase päritoluriigi info) ning samuti ei ole PPA hinnanud kaebaja esitatud tõendeid päritoluriigi kohta (vt ka direktiivi 2013/327EL1 artikkel 10 ning selle lg 3 punkt b). Et PPA on jätnud analüüsimata asjakohase päritoluriigi info möönis kohtuistungil ka PPA esindaja.
7.VRKS § 19 lg 4 sätestab, et tagakiusamise ja tõsise ohu kartus võib põhineda nendel sündmustel, mis on leidnud taotleja päritoluriigis aset pärast taotleja sealt lahkumist. Sama nähtub ka direktiivi 2013/32/EL preambuli punktist 40, kus märgitakse, et rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse oluliseks teguriks on taotleja turvalisus tema päritoluriigis. Kohtu hinnangul on PPA põhjendamatult tuginenud minevikusündmustele ning jätnud täielikult tähelepanuta need asjaolud, mis on Venemaal toimunud pärast 24.02.2022 ning millistel põhjustel kaebaja tagakiusukartust või tõsist ohtu möönab. Samuti ei ole PPA ümber lükanud kaebaja haldusmenetluses esitatud päritoluriigi infot, mille kohaselt ei ole välistatud Venemaale naasmisel tema tagakius või tõsisesse ohtu sattumine.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/32/EL, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta
4 (7)
8.Vaidlust ei ole, et kaebaja on LGBT kogukonda kuuluv ning ta on elanud viimased 8 aastat Ukrainas. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja elas Harkivis ning koges seal Venemaa algatatud sõjategevust. PPA ei ole otsuses analüüsinud, kuidas koheldaks Venemaale naastes kodanikke, kes on elanud pikaaegselt Ukrainas ning kes pärast sõja algust on kogenud sõjaga kaasnevat. Kohtu hinnangul omab olulist tähtsust ajakohane päritoluriigi teave selle kohta, millist kohtlemist võib eeldada võimude poolt kaebaja naasmisel, alates juba piiriületusest (millisel määral kontrollitakse Ukrainas pikaaegselt (sh sõjapiirkonnas) elanud isikuid, nende sotsiaalmeedia kontosid, küsitletakse sõjaga seonduva osas, kontrollitakse tausta jms). Selline teave ning analüüs puudub otsusest täielikult, ehkki kaebaja tõi selle arvamustes ja vastuväidetes välja. Nimelt märkis kaebaja vastuväidetes järgmist: „Venemaa võimud teavad, et ma elasin pikka aega elamisloa alusel Ukraina territooriumil ja piiri ületamisel kuulavad piirivalvurid sisenejaid üle. Mina leian, et nad saavad kindlasti minu kohta teada ja viivad minuga läbi ülekuulamised. Seoses sõja ümber oleva olukorra halvenemisega suhtuvad paljud venelased agressiivselt ukrainlastesse ja kuna ma elasin seitse aastat Ukraina territooriumil, siis tõenäoliselt võimud soovivad detailselt minu profiili üle vaadata. Nad saavad teada, kuidas ma suhtun Venemaa Föderatsiooni, selgitavad välja info minu suhtumisest sõtta Ukraina riigi territooriumil ja saavad teada minu ebatraditsioonilisest seksuaalsest orientatsioonist.“. Ehkki kaebaja tõi selgelt välja, milles tema hinnangul Venemaale naastes võib tagakius või tõsine oht seisneda, siis jätab PPA need asjaolud täielikult hindamata.
9.Kaebaja poliitilise meelsusega seoses märgib kohus, et ka siin ei ole PPA arvestanud muutunud asjaolusid ega ka seda, et pärast sõjategevuse algust on oluliselt karmistatud karistusi võimude vastasele tegevusele ning avalikule kriitikale. PPA tugineb asjaolule, et enne Ukrainasse lahkumist ei osalenud kaebaja miitingutel, aga PPA esitatud küsimustest ei nähtu, et küsitud oleks n-ö tulevikuvaates. Arvestades otsuses toodud põhjendusi jääb pigem mulje, et PPA eeldab, et tagasihoidliku inimesena kaebaja miitingutel ei osaleks ja meelt ei avaldaks. Kohtu hinnangul teeb PPA meelevaldse järelduse kaebaja ühest intervjuul esitatud lausest, aga jätab kaebaja ülejäänud väited, mis kinnitavad kaebaja soovi oma kogemustest rääkida ja miitingutel osaleda, täielikult tähelepanuta. Nimelt kirjeldas kaebaja juba vestlusel, et Venemaale naastes üritaks ta selgitada inimestele, mis tegelikult toimub, mistõttu algaks tagakius ja ta saaks karistada2. Lisaks täpsustas kaebaja, et ta annaks tunnistajana intervjuu ja osaleks miitingutel3. Samu väiteid tõi kaebaja välja ka otsuse eelnõule arvamusi ja vastuväiteid esitades4. Neid asjaolusid ja väiteid ei ole PPA otsuses üldse hinnanud.
10.Ka kaebaja seksuaalse orientatsiooni osas on otsus tendentslik ning põhineb sisuliselt väidetel, et kuna kaebaja ei ole LGBT kogukonna liige Venemaal, siis ei ole põhjust tagakiusu karta. Kohtule jääb selline seisukoht arusaamatuks, kuna tagakiusuohvriks võivad langeda ka organisatsioonidesse mittekuuluvad LGBT kogukonna liikmed. Ka jätab PPA täielikult tähelepanuta, et kaebaja on viimased 8 aastat elanud väljaspool Venemaad, mistõttu ei saa ka eeldada, et kaebaja peaks Venemaal mõnda organisatsiooni kuuluma. Kohus märgib täiendavalt ka seda, et Venemaal elades tundis kaebaja end pigem biseksuaalsena5, ent Ukrainas elades mõistis kaebaja, et on õnnelik tütarlapsega. Kaebaja antud selgitustega on aga täiesti vastuolus PPA otsuses väljendatud seisukoht, et taotleja jaoks ei saaks tema orientatsioon Venemaal probleemiks, kuna taotleja juhindub soovist vältida olukordi, mis võivad vägivallani viia ning taotleja ei soovi enda orientatsiooni teha teistele
PPA kaebuse vastuse lisa 12, küsimuse 23 vastus PPA kaebuse vastuse lisa 12, küsimuse 24 vastus
PPA kaebuse vastuse lisa 14 ja 14a
PPA kaebuse vastuse lisa 12, küsimus 15
5 (7)
teatavaks või seda avalikult kuulutada. Sarnaselt kaebajale jääb ka kohtule arusaamatuks, kas PPA hinnangul peaks kaebaja oma seksuaalset orientatsiooni varjama, ehkki PPA-le esitatud vastuväidetes tõi kaebaja välja, et ta soovib lõpuks elada vabalt ja avatult, luua pere kalli inimesega ning mitte karta hukkamõistu, tagakiusamist ja mõnitamist6. Nendest kaebaja väidetest ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja ei soovi oma seksuaalset orientatsiooni teha teistele avalikuks. Seoses seksuaalse orientatsiooniga on kaebaja toonud ka selle välja, et viimasel ajal on Venemaal hakatud paljudele LGBT ühingutele ja silmatorkavatele isikutele määrama välisagendi staatust ning ohtlik on ka ilming, kus LGBT ühinguid ja selle esindajaid on süüdistatud ekstremismis. Lisaks on kaebaja välja toonud, et kardab Venemaa võimuorganite ülekuulamisi ja mõnitamisi. Neid väiteid ja asjaolusid ei analüüsi PPA otsuses üldse. Samuti ei nähtu otsusest, et PPA oleks nende asjaolude suhtes isegi päritoluriigi infot kogunud ja analüüsinud.
11.Päritoluriigi informatsioon, mida rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel arvestatakse, peab olema ajakohane. Praegusel juhul jääb pigem mulje, et PPA on haaranud kinni mõnest üksikust kaebaja väitest ning teinud otsuse endale sobilike lausete pinnalt, jättes täielikult arvestamata aga kaebaja antud selgituste üldise tonaalsuse ja esitatud tõendid. Avalikult kättesaadava info alusel ei saa olla kahtlust, et võimuesindajate reaktsioon võimude vastasele tegevusele ja avalikule kriitikale on oluliselt karmistunud ning selleks, et langeda karmide karistuste alla, ei pea olema poliitiline aktivist. Samuti on oluliselt muutunud suhtumine LGBT kogukonna liikmetesse. Direktiivi 2011/95/EL art 9 järgi võib tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse raskelt isiku olulisi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 15 lõikes 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste rasked rikkumised. Artikli 9 lg 2 punktide b ja c järgi võib tagakius eksisteerida ka õigus-, haldus-, politsei- ja/või kohtumeetmete kujul, mis on olemuselt diskrimineerivad või mida rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja karistamise kujul, mis on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv (Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2020 otsus nr 3-19-2090, punkt 14).
12.Hinnates kaebaja esitatud vastuväiteid, siis on kaebaja toonud välja arvukalt informatsiooni päritoluriigi kohta, mida PPA otsuses ei analüüsi ja mida PPA ei ole isegi mitte püüdnud otsuses ümber lükata. Sel viisil rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine on õigusvastane ja lubamatu.
13.Seoses täiendava kaitsega märgib kohus, et PPA lähtub otsuste tegemisel kitsalt VRKS § 4 lg-s 3 kehtestatud loetelust, ent jätab tähelepanuta, et tegemist ei ole ammendava loeteluga. Sellele viitab sättes kasutatud sõna „sealhulgas“. Kaebaja antud selgituste taustal jääb kohtule arusaamatuks PPA väide, et kuna kaebaja on korduvalt Venemaa piiri ületanud ja talle on 2021. aastal väljastatud uus pass, siis on kaebaja Venemaa diplomaatilise kaitse all. Ka siin jätab PPA täielikult tähelepanuta, et pärast 24.02.2022 on paljud asjaolud Venemaal muutunud. Kuna PPA ei ole kogunud adekvaatset päritoluriigi infot, siis ei saa teha ka järeldust, et Venemaale naastes ei võiks kaebajale osaks saada inimväärikust alandav kohtlemine. Samuti ei nõustu kohus PPA järeldusega, et taotlejal endal puudub isiklik soodustav tegur, mis lubaks arvata, et taotleja võiks olla kuidagi suuremas ohus kui ülejäänud Venemaa elanikkond. Kaebaja erineb selgelt ülejäänud venelastest – ta on elanud pikaaegselt Ukrainas, ta on isiklikult näinud ja kogenud Venemaa alustatud agressioonisõja koledusi, ta on LGBT kogukonna liige.
PPA kaebuse vastuse lisa 14 ja 14a
6 (7)
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA rikkus niivõrd oluliselt uurimiskohustust (ja sellega seoses põhjendamiskohustust), et kohus tühistab PPA otsuse tervikuna (haldusmenetluse seaduse § 58) ning kohustab PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA-l tuleb otsuse tegemisel hinnata kaebaja esitatud päritoluriigi infot ning kui kaebaja tehtud järeldustega päritoluriigi infost ei nõustuta, siis seda põhjendada ning esitada täiendavat päritoluriigi infot. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja sai menetlusabi ning ta vabastati kohustusest tasuda kaebuselt riigilõivu ning kanda kohtuistungi, kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa tõlkimise kulusid. HKMS § 118 lg 2 alusel jäävad need kulud riigi kanda. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja kanda.
16.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsuse tagamiseks ning kaebaja eraelu kaitse eesmärgil tema nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.