Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 29.09.2022, Tartu 3-21-1702 OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.02.2021. a otsuse nr 12-6/21/148 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ning kaebaja loomade heaolu toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsus OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS Volitatud esindaja v.adv. Kaspar Lind Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.10.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 11.05.2020 (muutis 14.05.2020) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201102251. 18.05.2020 esitas osaühing PRIA-le loomade heaolu toetuse taotluse vormi MT62C, milles taotles loomade heaolu toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta, tehes taotlemise märke taotluse lahtrisse 5.1 loomakasvatushoone EE1205 kohta.
2.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teavitas 27.07.2020 OÜ-d AIU PÕLLUMAJANDUS kohapealse kontrolli läbiviimisest seonduvalt toetustaotlusega. Kontrolli tulemuste kohta vormistatud kontrollaruande nr 200075-008 kohaselt osaühingu taotlusel deklareeritud loomapidamishoone EE1205 ei vasta allapanul peetavate sigade toetusele ettenähtud nõuetele, sest tegemist on vedelsõnnikutehnoloogial põhineva loomakasvatushoonega, mistõttu ei arvestatud hoones EE1205 peetavaid sigu allapanul peetavate sigade toetuse saamiseks toetusõiguslikuks.
3.OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas 24.08.2020 PRIA-le taotluse muudatusavalduse, milles asendas märke taotluse vormi MT62C lahtris 5.1 märkega taotluse lahtris 5.2 toetuse taotlemisega sigade heaolu nõuete täitmise eest suuremal pinnal peetavate sigade kohta.
4.PRIA teatas 31.08.2020. a vastuses nr 12-1/20/10408, et OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS muudatusavaldust ei ole võimalik arvestada.
5.OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS märkis 09.10.2020. a selgituses, et tegemist oli eksitusega. Lisaks viitas osaühing, et VTA kontrollis nõuete täitmist seonduvalt suuremal pinnal peetavate sigadega (lahter 5.2). Hiljem VTA ametnik väitis, et kontrollis allapanu nõuete täitmist ja selle kohta koostati uus akt ning vana akt hävitati.
6.PRIA teatas 07.12.2020. a vastuses nr 12-1/20/10408-2, et 09.10.2020. a selgitust ei saa arvesse võtta. PRIA selgitas, et 27.07.2020. a kontroll toimus vääratel alustel, sest toetust taotleti allapanul peetavatele sigadele, mitte suuremal pinnal peetavatele sigadele. Seetõttu ei olnud 27.07.2020. a kontrolli tulemusi võimalik arvestada ja seda tuli muuta.
7.PRIA jättis 01.02.2021. a otsusega nr 12-6/21/148, võttes aluseks maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (määrus nr 56) § 14 lg 1, OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS 2020. aastal esitatud loomade heaolu toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei määrata toetust allapanul peetavate sigade eest, sest sigu peetakse loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusel tekib vedelvõi poolvedelsõnnik (määruse nr 56 § 5 lg 41 ja § 13).
8.PRIA jättis 30.06.2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/598-3 rahuldamata OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS vaide PRIA 01.02.2021. a otsuse nr 12-6/21/148 peale.
9.OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas 27.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 01.02.2021. a otsuse nr 12-6/21/148 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja deklareeris ekslikult toetuse vales lahtris (lahter 5.2 asemel lahtris 5.1). Taotluse esitamiseks volitatud isik ajas lahtrid segamini. 2) Tegemist ei ole Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 teises lõigus kirjeldatud juhtumiga. Lahtrite 5.1 ja 5.2 täitmise osas eksimine ei ole käsitatav rikkumisena. Taotluse vorm ei tulene toetuse andmist reguleerivast määrusest ega ole kehtestatud enam selle lisana. 3) PRIA jättis tähelepanuta Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4. Kaebaja oli heauskne. Kaamerate ja tehniliste seadmete soetamiseks kulutuste tegemine kinnitab, et ei soovitud deklareerida allapanul kasvatatavaid sigu, vaid kaebaja täitis määruse § 8 lg-s 41 sätestatud nõudeid. 4) 27.07.2020. a kontrolli käigus koostatud akt on hävitatud ja koostati uus akt.
10.Tartu Halduskohus jättis 19.11.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 sõnastusest tulenevalt saab heas usus tegutsemist arvesse võtta, kui tegemist on olnud ilmse vea olukorraga. Lahtrid 5.1 ja 5.2 on taotlusel selgelt eristatud ning taotlusvorm (tl 56) ei ole keeruline ega raskesti mõistetav. Määravat tähendust ei ole asjaolul, et taotlusvormi ei ole enam kehtestatud määruse nr 56 lisana. Taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab eelkõige taotleja. Toetustaotluse lahtri 5.2 asemel lahtri 5.1 täitmine ei ole ilmne viga (ilmselge eksimus) rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 tähenduses, mida oleks võimalik igal ajal parandada. Seega ei ole määrav, kas kaebaja volitatud esindaja tegutses taotlust täites ja esitades heas usus või mitte. Asjaolu, et tegemist oli uue taotlusvormiga, ei vähenda taotleja kohustust suhtuda hoolikalt andmete esitamisse. 2) Kaebajal oli võimalik toetustaotlust muuta hiljemalt 15.06.2020. Rakendusmääruse 809/2014 art 3 lg-st 2 lähtuvalt puudus kaebajal õigus esitada muutmistaotlust 24.08.2020. Vedelsõnnikutehnoloogia kasutamise nõuete täidetuse korral ei saa pidada lubatavaks toetustaotluse hilisemat muutmist ja kaamerate paigutamiseks tehtud kulutused ei õigustaks hilinenud muutmistaotluse aktsepteerimist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas 20.12.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja tühistada PRIA 01.02.2021. a otsus nr 12-6/21/148 kaebaja osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Taotlusvormid peavad olema kehtestatud õigusaktidega. Vastasel juhul ei saa rakendada õiguslikke tagajärgi ega käsitleda lahtriga eksimist veana, mille eest vastutab taotleja ning mis mõjutab taotluse ulatust ja sisu. Kaebaja tegutses heauskselt, mida kinnitavad tehtud investeeringud (kaamerate soetamine). 2) Vales lahtris loomakasvatushoone numbri märkimine oli eksimus, mis oli lihtsalt tuvastatav. PRIA ei pidanud tegema eraldi vaatlusi või mingeid toiminguid, et keelduda toetuse maksmisest. Tegemist on rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 juhtumiga. 3) Kui tunnistaja ülekuulamise taotlus jäeti rahuldamata, siis pidi kohus hindama, et alates 12.04.2020 jõustunud määruse nr 56 § 8 lg 41 võimaldas sigade suuremal pinnal pidamisel teatud tingimuste täitmisel taotleda toetust. Kaebaja esitas veidi rohkem kui 1 kuu hiljem taotluse ehk tegemist oli muutusega, mis ei olnud kehtinud väga pikalt.
12.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.12.2021. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks, millega kaebaja täiendas kaebust kohustamisnõudega.
13.PRIA esitas 18.01.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Õiguslik alus elektrooniliselt sigade kohta taotluse esitamiseks tuleneb määruse nr 56 § 11 lg 3 p-dest 5, 51 ja 52. Korrektse taotluse esitamise eest vastustab taotleja. Tegemist ei saa olla nn vale nupu vajutamisega taotluse täitmisel, sest taotlusel on kaks selgelt eristatavat kõrvuti asetsevat erineva sisulise tähendusega lahtrit. 2) Kuna muudatusvaldus esitati 24.08.2020 ja pärast kontrollist ette teatamist, ei olnud PRIA-l võimalik taotlusel tehtava muudatusega arvestada. Õigusnormid ei anna kaalutlusruumi ega võimalust inimliku eksimuse või heausksuse arvestamiseks peale taotluste esitamiseks ettenähtud lõpptähtaega (15. juuni). Tegemist ei ole rakendusmääruse nr 809/2014 art-s 4 sätestatud ilmse veaga. Tunnistaja ülekuulamine kohtus ei oleks midagi olulist juurde andnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja esitas PRIAle 11.05.2020 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201102251 ning 14.05.2020 viimase taotluse muudatusavalduse, milles märkis, et taotleb toetust loomade heaolu toetuse loomade loetelus (MT62C) märgitud loomade kohta (tl 32). Kaebaja täitis 18.05.2020 ka loomade heaolu toetuse loomade loetelu vormi MT62C, kuhu tegi lahtrisse 5.1 märke loomakasvatushoone numbri kohta (EE1205). Lahtri kohal olevast pealkirjast „5.1 allapanul peetavate sigade kohta“ ilmneb, et kaebaja taotles toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta (tl 56). Lahtri kõrval on ka teine lahter pealkirjaga „5.2 suuremal pinnal peetavate sigade kohta“, kuhu kaebaja märget loomakasvatushoone numbri kohta ei teinud.
16.Pooled ei vaidle ka selle üle, et vastustajal puudus alus kaebajale toetuse määramiseks allapanul peetavate sigade eest, sest kaebaja peab sigu loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat. Allapanul peetavate sigade puhul kasutatakse sigade allapanuks põhku või heina. Pooled vaidlevad samas selle üle, kas vastustaja pidanuks aktsepteerima kaebaja poolt 24.08.2020 PRIA-le esitatud taotluse muudatusavaldust ning maksma sigade heaolu toetust suuremal pinnal peetavate sigade eest (tl 58-59). Nimelt asendas kaebaja märke taotluse vormil MT62C lahtris 5.1 märkega taotluse lahtris 5.2 toetuse taotlemiseks sigade heaolu nõuete täitmise eest suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Halduskohus leidis, et vastustajal puudus alus ka nimetatud toetuse määramiseks.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
18.Loomade heaolu toetust taotletakse ja antakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 14 „Loomade heaolu“ raames kehtestatud maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 alusel. Täpsemad nõuded, mida taotleja peab allapanul peetavate sigade puhul täitma, on sätestatud määruse nr 56 § 8 lõikes 4 ning nõuded, mida taotleja peab täitma suuremal pinnal peetavate sigade puhul, on sätestatud määruse § 8 lõikes 41. Kuna tegemist on erinevate nõuetega, on ilmne, et toetuse taotlemisel on oluline eristada, kummal alusel toetust taotletakse. Sellest sõltub nii kontrolli ese kui ka toetustaotluse vastavus toetuse andmise kriteeriumitele ning toetuse ühikumäär. Vastavalt määruse nr 56 § 3 lõikele 1 on toetuse ühikumäär § 8 lg-s 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest emise kohta 42 eurot aastas ja muu sea kohta 24 eurot aastas (p 4); paragrahvi 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest emise ja muu sea kohta 8,45 eurot aastas ( p 41). Seega erinevad oluliselt ka toetuse ühikumäärad. Ühtlasi sätestab määruse nr 56 § 5 lg 42, et samas loomakasvatushoones peetavate sigade kohta võib taotleda toetust kas § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest.
19.Kaebaja märgib õigesti, et kuni 12.04.2020 jõustunud määruse muudatusteni toetati vaid tootjaid, kes kasutasid sigade allapanuks põhku või heina. Seega oli määruse muudatusega kehtestatud § 8 lõike 41 näol tegemist kaebaja jaoks uue toetuse liigiga. Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et arvestades tootjate kasvanud huvi loomade heaolu toetamise vastu, töötati koostöös tootjate ja kontrolliasutustega välja uus sigade heaolu toetus, mis võimaldab toetada loomade heaolu parandamist ka nendes loomakasvatushoonetes, kus põhu või heina
allapanuna kasutamine ei ole tehnoloogia tõttu või muudel põhjustel võimalik1. Samas tõi uue toetuse liigi lisandumine kaasa vajaduse sigade pidamise viise eristada. Nii nähtub määruse muudatuse eelnõu seletuskirjast, et toetust taotletakse, nõudeid täidetakse ja nõuete täitmist kontrollitakse loomakasvatushoonete kaupa. Taotlejale sätestati kohustus taotlusel põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa märkida, kas ta taotleb toetust § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest. Märkimine on vajalik, sest samas loomakasvatushoones peetavate sigade kohta võib sama toetuse taotlemise aastal taotleda toetust kas § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest2.
20.Ringkonnakohus on siiski olenemata toetusliigi uudsusest seisukohal, et see ei saanud kaebajale toetusavalduse täitmisel märkamatuks jääda, sest senisest erineval alusel toetuse taotlemine oli eksponeeritud kõrvuti lahtrites seni eksisteerinud toetusliigiga. Seega pidi kaebaja lahtrisse märget tehes paratamatult kahe toetusliigi vahel valima. Halduskohus märkis kaebaja tunnistajataotlust rahuldamata jättes õigesti, et haldusasjas on vaidlus eelkõige selles, kas toetustaotluse täitmisel kahe lahtri omavahel selgi ajamine, mis tõi kaasa valel alusel toetuse taotlemise, on ilmne viga või mitte (halduskohtu 20.09.2021. a määruse p 5, tl 64p). Eksimuse korral tuleb kontrollida, kas eksimus oli selline, mis võimaldab eksimust arvesse võtta ning taotlust parandada või mitte. Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtu seisukohaga ka selles, et üldreeglina lasub vastutus deklaratsiooni täitmise eest toetuse taotlejal.
21.Kaebaja leiab, et taotlusvormid peavad olema kehtestatud õigusaktiga, vastasel korral ei saa rakendada õiguslikke tagajärgi ega käsitleda lahtriga eksimist veana, mille eest vastutab taotleja ning mis mõjutab taotluse ulatust ja sisu. Vastustaja 18.01.2022. a vastuse kohaselt (p 8) on PRIA üle läinud elektroonilisele e-PRIA taotlussüsteemile ning pabervormil taotluste esitamist loomade heaolu toetuse saamiseks ei ole enam ette nähtud, mistõttu ei saa neid ka õigusaktiga kehtestada.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas vormid on paberil või elektroonilises keskkonnas, ei ole nende kehtestamine õigusaktiga määrav, kuna nõuded toetustaotluste sisule kehtestab määrus nr 56. Määruse nr 56 § 11 lg 3 p-de 5-52 järgi esitab taotleja sigade heaolu soodustava tegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu loomade ja loomade pidamiseks kasutatavate loomakasvatushoonete kohta järgmised andmed: nende sigade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone põllumajandusloomade registris registreerimise numbri, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta toetust taotleb (p 5); nende emiste arvu põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta § 8 lõikes 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest toetust taotleb (p 51); põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest (p 52). Määruses nimetatud andmeid tuli kaebajal esitada ka PRIA e-teenuse keskkonnas vormi MT62C täites (vt vorm tl 56-57). Ringkonnakohtule ei nähtu, et PRIA e-teenuse keskkond oleks nõudnud kaebajalt andmeid, mida määrus nr 56 ette ei näinud. Vaid viimasel juhul saaks pidada asjakohaseks kaebaja nõuet vormide kehtestamise kohta õigusaktiga. Praegusel juhul on oluline hoopis see, et kaebaja poolt vormi täitmine (sisuliselt andmete esitamine) mõjutas ka taotluse sisu. Kaebaja pidi arvestama
Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk 1.
Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk 4.
sellega, et taotluses esitatud andmed omavad taotluse lahendamisel õiguslikku tähendust ning nendest sõltub nii kontrolli ese kui ka toetuse suurus.
23.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidanuks rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 järgi arvesse võtma temapoolset ilmset viga esialgse taotluse koostamisel. Ka leiab kaebaja, et vastustaja ei pidanud tegema eksimuse tuvastamiseks eraldi vaatlusi ega toiminguid.
24.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja poolt märke tegemine lahtrisse 5.1 ei ole käsitatav ilmse veana Komisjoni 17.07.2014. a rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 4 mõistes. Artikli 4 järgi võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav.
25.Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei avastanud kaebaja viga taotluse saamisel, vaid alles toetustaotluse kohapealses kontrollis 27.07.2020 (vt kontrollaruanne nr 200075-008, tl 16-19). Kontrollaruandes on märge: „Sigu ei peeta mitte sügavallapanul, vaid restpõrandatel. Loomapidamise meetod, mille tulemusel tekib vedel- või poolvedelsõnnik, ei kvalifitseeru allapanul peetavate sigade heaolu toetuse nõuetele“ (tl 17). Ringkonnakohus on seisukohal, et sigade pidamise viisi saab tuvastada vaid kohapealses kontrollis. Seega pole alust väita, et tegemist oleks olnud kiirelt ja kergelt tuvastatava veaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kui toetustaotluses on võimalik taotleda toetust erinevate seapidamise viiside puhul, kusjuures oluliselt erineb toetuse ühikumäära hind, ning toetuse taotleja märgib taotlusvormil toetuse taotlemise aluseks neist ühe, soovides tegelikkuses taotleda toetust teise seapidamise viisi alusel, ei ole tegemist ilmse veaga, mida vastustajal oleks võimalik kergesti tuvastada teabe üldise kontrolli käigus (halduskohtu otsuse p 19). Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka vastustaja andmeid selle kohta, et 2018. ja 2019. aastal kaebaja toetust ei taotlenud (vastustaja 18.01.2022. a vastuse p 9). Seega ei saanud vastustaja 2020. aastal ilma kahtlusteta järeldada kaebaja huvi taotleda toetust nimelt suuremal pinnal peetavate sigade eest, mitte allapanul peetavate sigade eest. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei pidanud toetustaotlust saades aru saama, et kaebaja on ilmselgelt taotluse koostamisel eksinud, ka ei pidanud vastustaja asuma selleks kaebajaga seotud teavet analüüsima.
26.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda see, et VTA töötaja kontrollis 27.07.2020 farmis ekslikult nõuete täitmist seonduvalt suuremal pinnal peetavate sigadega (lahter 5.2) ning tuvastas algselt nõuete täitmise, kuid muutis seda hiljem lähtuvalt esitatud taotlusest. Asjaolu, et VTA töötaja lähtus eelnevatel bioohutusalastel kontrollidel saadud baasteadmistest selle kohta, et tegemist on restpõrandatega sigalaga, kus tekib vedelsõnnik (vt kontrollaruande nr 200075-008 lisa 1, tl 20) ega viinud seda kokku 2020. aastal esitatud taotlusega ei tähenda, et PRIA pidanuks taotluse saamisel seda VTA andmetega võrdlema, tuvastamaks ilmselget eksimust taotluses.
27.Vastustaja väitel puudus tal alus kaebaja toetustaotluse muudatuse aktsepteerimiseks ka tulenevalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lõikes 2 sätestatust. Rakendusmääruse art 3 lg 1 järgi võib toetuse- ja maksetaotlused või muu deklaratsiooni igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Pädev asutus registreerib tagasivõtmise. Rakendusmääruse art 3 lg 2 sätestab samas, et kui pädev asutus on toetusesaajat lõikes 1 osutatud dokumentides avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli
käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Vastustaja märgib seetõttu õigesti, et kuna kaebajat oli 27.07.2020 kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest juba teavitatud ning kohapealne kontroll oli ka 27.07.2020 läbi viidud, ei olnud kaebajal pärast seda, 24.08.2020 võimalik esitatud toetustaotlust sisuliselt muuta.
28.Kaebaja pidi olema teadlik ka sellest, et tal oli õigus lisada esialgsele taotlusele loomi, loomagruppe, loomakasvatushooneid ning toetus(t)e taotlemise märkeid kuni taotluste esitamise tähtaja lõpuni 15.06.2020 (vt info kaebajale e-PRIAs, tl 57). Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1 järgi kehtestab liikmesriik ühtse taotluse, toetusevõi maksetaotluse esitamise lõpptähtpäevad. Kõnealuste lõpptähtpäevade määramisel peavad liikmesriigid võtma arvesse ajavahemikku, mille vältel kogu asjakohane andmestik peab olema toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks kättesaadav, samuti peavad nad tagama tõhusate kontrollide kavandamise võimaluse. Eesti puhul oli selleks kuupäevaks 15.06.2020. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esitamise võimaliku lõppkuupäevani ning kõiki taotluse muudatusi pärast kõnealust kuupäeva käsitatakse vastuvõetamatuna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et taotluse hilisem muutmine muudaks taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaja ja lõpliku kuupäeva sisutuks ning seaks kaebaja teiste taotlejatega võrreldes õigustamatult soodsamasse olukorda. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et vastustajal puudus sellises olukorras alus toetustaotluse muutmise lubamiseks.
29.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et PRIA 01.02.2021. a otsus on õiguspärane, mistõttu halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
30.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.