3-21-1701 Osaühingu KAUBI FARMID kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 1. veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/148 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Osaühing KAUBI FARMID, esindaja esindajad vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja jurist Ave Paavel Asja läbivaatamine
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada selles märgitud füüsilise isiku (X) nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. detsembril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Osaühing KAUBI FARMID esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)
20.mail 2020 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201108778 ning koos sellega loomade heaolu toetuse taotluse vormi MT62C, milles taotles loomade heaolu toetust sigade
3-21-1701
heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetevate sigade kohta, tehes taotlemise märke vastavasse taotluse lahtrisse 5.1 loomakasvatushoone EE469 kohta.
2.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teavitas 24. augustil 2020 Osaühingut KAUBI FARMID kohapealse kontrolli läbiviimisest. Samal päeval esitas osaühing PRIA-le toetustaotluse muudatusavalduse, milles muutis ära taotlemise märke taotluse vormi MT62C lahtris 5.1 (sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta) ja asendas selle taotlemise märkega taotluse lahtris 5.2 (toetuse taotlemine sigade heaolu nõuete täitmise eest suuremal pinnal peetavate sigade kohta).
3.VTA tegi 25. augustil 2020 toimunud kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et taotlusel deklareeritud hoone EE469 ei vasta allapanul peetavate sigade toetusele ette nähtud nõuetele, sest tegemist on vedelsõnnikutehnoloogial põhineva loomakasvatushoonega.
4.PRIA teavitas 31. augusti 2020. a kirjas nr 12-1/20/10384 Osaühingut KAUBI FARMID, et osaühingu 24. augusti 2020. a loomade heaolu toetuse muudatusavaldust ei ole võimalik arvestada. PRIA selgitas, et tulenevalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lg 3 teisest lõigust ei saa pärast 15. juunit esitatud muudatusavaldust arvestada. Lisaks märkis PRIA, et VTA teavitas osaühingut 24. augustil 2020 kell 09:19 kohapealse kontrolli läbiviimisest loomade heaolu toetuse raames. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 3 lõige 2 sätestab, et kui pädev asutus on toetusesaajat teavitanud kohapealse kontrolli kavatsusest, ei lubata taotluse tagasi võtmist/muutmist nendes osades, mille osas tuvastatakse rikkumine. PRIA märkis, et eeltoodust tulenevalt ei arvesta PRIA toetustaotluse muudatust seoses hoonega nr EE469 ning taotluse menetlemisel lähtub PRIA kohapealse kontrolli tulemustest. Osaühing KAUBI FARMID esitas 9. oktoobril 2020 PRIA-le selgituse seonduvalt toetustaotluse vormil tehtud veaga, märkides, et tegemist oli ilmselge eksimusega. PRIA selgitas 7. detsembri 2020. a vastuses nr 12-1/20/10384-2 osaühingule, et antud selgitusi ei saa arvesse võtta ning Osaühingu KAUBI FARMID taotlust menetletakse allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest toetuse taotlusena.
5.PRIA jättis 1. veebruari 2021. a otsusega nr 12-6/21/148 Osaühingu KAUBI FARMID 2020. aastal esitatud loomade heaolu toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei määrata toetust allapanul peetavate sigade eest, sest sigu peetakse loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusel tekib vedel- ja poolvedelsõnnik (maaeluministri
30.aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (edaspidi määrus nr 56) § 5 lg 41 ja § 13).
6.Osaühing KAUBI FARMID esitas 5. märtsil 2021 PRIA 1. veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/148 peale vaide, mille PRIA jättis 30. juuni 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/6003 rahuldamata. PRIA leidis vaideotsuses kokkuvõtvalt järgmist.
6.1.Vastavalt maaeluministri 30. aprilli2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ nr 56 § 11 lg 3 p 52 kohaselt on taotleja kohustatud märkima sigade heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest toetuse taotlemise korral põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest või suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest. Seejuures on oluline, et allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuded erinevad sisult oluliselt suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuetest (määrus nr 56 § 8 lg-d 4 ja 41).
2(10)
3-21-1701
6.2.Osaühingu Kaubi Farmid on, esitades 20. mail 2020 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201108778 koos lisavormiga MT62C (loomade heaolu toetuse loomade loetelu), märkinud, et taotleb toetust loomakasvatushoones EE469 sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta, mitte suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Nii PRIA kui ka VTA olid õigustatud ja kohustatud lähtuma taotluse menetlemisel taotleja tahteavaldusest, sh tuli kontrollida ka vastavate nõuete täitmist.
6.3.Taotlusel deklareeritud andmetel on õiguslik tähendus ning need on aluseks taotluse menetlemisel.
6.4.Taotlusvorm ei ole selles osas ka keeruline ega raskesti mõistetav. Tegemist ei ole vaides nimetaud nn vale nupu vajutamisega, sest taotlusel on kaks selgelt eristatavat kõrvuti asetsevat erineva sisulise tähendusega lahtrit.
6.5.Nii komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 15 lg-te 1 ja 2 kui ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 l 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esimese võimaliku kuupäevani, s.o kuni 15. juunini ning PRIA-l ei olnud võimalik 24. augusti 2020. a muudatusega arvestada.
6.6.Loomapidamistoetuse taotlust või maksetaotlust esitades deklareerib toetusesaaja, et esitatud andmed on õiged ja täielikud. Edastatavate andmete õigsuse eest vastutab toetusesaaja. Kui taotleja ei deklareeri taotluse esitamisele ettenähtud ajaks õigeid andmeid, võtab taotleja endale sellega vabatahtlikult riski, et toetuse saamise tingimustele mittevastavuse avastamise korral talle toetust ei määrata.
7.Osaühing KAUBI FARMID esitas 27. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
1.veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/148 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Kohus võttis 28. juuli 2021. a määrusega kaebuse menetlusse.
8.Vastustaja esitas 17. septembril 2021 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle rahuldamata.
9.Kohus määras 20. septembri 2021. a kohtumäärusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, jättes sama määrusega rahuldamata kaebaja taotlused Xa kui toetustaotluse täitnud ja esitanud isiku tunnistajana ülekuulamiseks ja asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Kohus andis määruses menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ega vastuväiteid ei esitanud (sh ei esitatud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja palub vaidlusalune otsus teda puudutavas osas tühistada alljärgnevatel põhjustel.
10.1.Kaebaja deklareeris ekslikult toetuse vales lahtris (lahter 5.2 asemel lahtris 5.1), st kaebaja esitas taotluses andmed lahtris, mis käsitleb allapanul peetavaid sigu (5.1), kuid tegelikult saanuks ta toetust siis, kui ta esitanuks enda andmed lahtris 5.2 ehk suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Kaebaja ei soovinud tegelikult deklareerida allapanul peetavate sigade arvu ehk vastavat hoonet. Toetust allapanul peetavatele sigadele ei ole kaebaja taotlenud aastatel, kui muutusid vastavad õigusaktid, sest kaebaja sigalas kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat ning seetõttu puudus ka võimalus loomade heaolu toetuse taotlemiseks. Võimalus taotleda vedelsõnnikutehnoloogiat kasutavas laudas loomade heaolu toetust tekkis 12. aprillil 2020, mil jõustusid määruse nr 56 muudatused. Toetuse saamise eeldusteks vedelsõnnikutehnoloogia kasutamise korral oli täiendavate nõuete täitmine, mis on ette nähtud määruse nr 56 § 8 lõikes 41 3(10)
3-21-1701
(kaamerate paigaldamine, sigade pidamine suuremal pinnal, erinõuded kastreerimisel). Nende nõuete täitmist kaebaja järgis ja oli selleks ka kulutusi teinud (kaamerate soetamine).
10.2.Kaebajast oleks olnud ebamõistlik esitada taotlust allapanul sigade pidamise kohta, kui seda aastaid ei tehtud ja kui on teada (ka vastustajale), et kaebaja kasutab vedelsõnnikutehnoloogiaga lauta. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et taotluse esitamiseks volitatud isik ajas segamini lahtrid 5.1 ja 5.2. Kaebaja nimel esitas taotluse X, kellel puudus varasem kogemus loomade heaolu toetuse taotlemisel (ta oli taotlenud pindalatoetusi).
10.3.Tegemist ei ole komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lg 3 teises lõigus kirjeldatud juhtumiga. Viidatud artikkel käsitleb andmete hilinenud esitamist. Antud juhul on andmed esitatud, kuid esitatud vales lahtris vormil, mis on koostatud liikmesriigi poolt ja mille lahtrite jaotust või andmete esitamise detailsust Euroopa Liidu aktid kuidagi ei reguleeri. Ilmselgelt on tegemist olnud eksitusega, kus deklaratsiooni esitamisel on täidetud vale rida. Mõlemal juhul aga deklareeritakse loomakasvatushoone number ehk sisuliselt samad andmed. Isegi kui tegemist ei ole informatiivsete lahtritega, siis lahtrite 5.1 ja 5.2 täitmise osas eksimine ei ole käsitatav rikkumisena. Puudub alus ja põhjus sedavõrd rangelt kohaldada vastava määruse sätteid, eriti arvestades seda, et tegemist oli uue deklaratsioonivormiga, mis on omakorda integreeritud taotluste esitamise elektroonsesse süsteemi. Vastav taotluse vorm ei tulene toetuse andmist reguleerivast määrusest ega ole kehtestatud enam selle lisana (kehtetuks tunnistatud maaeluministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 91 § 5 punktiga 7).
10.4.Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 kohaselt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldisel kontrolli käigus kergesti tuvastatav. PRIA on taotluses tehtud viga käsitlenud põhjendamatult rikkumisena ja jätnud tähelepanuta eelviidatud rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4. Kaebaja oli heauskne, millele viitab tema poolt vastavate kulutuste tegemine, et olla vastav just määruse nr 56 § 8 lg-le 41. Samuti on kergesti tuvastatav, millist tehnoloogiat kasutab kaebaja sigade kasvatamisel ja arvestades seda, et kaebaja sigade allapanuga seonduvalt toetust ei olnud taotlenud ja esitas taotluse seoses õigusaktide muudatusega, siis on raske rääkida pahausksest käitumisest. Kaebaja tegi 2020. aastal investeeringuid seoses loomade heaoluga (igasse sigade pidamise ruumi paigaldati vähemalt üks kaamera, loomade pidamisel tagati rühmasulus 15% suurem pidamispind). Selliste kulutuste tegemise eesmärk oli vastavus konkreetsetele nõuetele ja seegi kinnitab, et tegelikult ei soovitud deklareerida allapanul kasvatatavaid sigu, vaid kaebaja täitis määruse § 8 lg-s 41 sätestatud nõudeid.
11.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.1.Määruse nr 56 § 11 lg 3 p 52 kohaselt on taotleja kohustatud märkima sigade heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest toetuse taotlemise korral põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest või suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest. Seejuures on oluline, et allapanul sigade pidamise põhitegevuse nõuded erinevad sisult oluliselt suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuetest (määrus nr 56 § 8 lg-d 4 ja 41). Määruse nr 56 § 5 lg 41 kohaselt ei või paragrahvi 8 lõikes 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest toetust taotleda sigade kohta, keda taotleja 4(10)
3-21-1701
peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik. PRIA oli õigustatud ja kohustatud lähtuma taotluse menetlemisel taotleja tahteavaldusest taotleda toetust sigade heaolu põhitegevuse nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta, sh tuli kontrollida ka vastavate nõuete täitmist. Taotluse kahes erinevas lahtris toetuse deklareerimine ei ole üksnes informatiivne. Taotlusel deklareeritud andmetel on õiguslik tähendus ning taotlusel deklareeritud andmed on aluseks taotluse menetlemisel. Toetuse taotlemine allapanul peetavate sigade kohta või toetuse taotlemine suuremal pinnal peetavate sigade kohta on taotlusel selgelt eristatud ning taotlusvorm ei ole PRIA hinnangul selles osas ka keeruline ega raskesti mõistetav. PRIA leiab, et tegemist ei saa olla nn vale nupu vajutamisega taotluse täitmisel, sest taotlusel on kaks selgelt eristatavat kõrvuti asetsevat erineva sisulise tähendusega lahtrit, millest taotleja peab valima vastava lahtri, millesse sisestab käsitsi numbri vastavalt sellele, millisele toetuse põhitegevuse nõudele taotleja vastab.
11.2.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lõike 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenult esitamise võimaliku lõppkuupäevani, s.o kuni 15. juunini. Pärast nimetatud kuupäeva esitatud taotluse muudatusi vastu ei võeta. Samuti ei ole lubatud taotlust muuta kontrolli toimumisest teada saamise järgselt või kontrolli toimumise järgselt. Tulenevalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lõikes 2 sätestatust ei ole lubatud taotluse või taotluses esitatud andmete tagasivõtmine rikkumisega seotud andmete osas, kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi. Kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teavitati kaebajat 24. augustil 2020 kell 09.19. Kaebaja esitas samal päeval kell 12:24 taotlusvormi MT62C muudatusavalduse, millega soovis kustutada, st tagasi võtta allapanul peetavate sigadele toetuse taotlemise hoone EE469 kohta tehtud märke ning lisada samasse hoonesse suuremal pinnal peetavatele sigadele toetuse taotlemise tahteavalduse märke. Kuna taotluse muudatusvaldus oli esitatud pärast 15. juunit 2020 ning ka pärast kontrollist teatamist, ei olnud PRIA-l võimalik taotlusel tehtava muudatusega arvestada. PRIA ei saa lubada taotluse sisulist muutmist õigusnormides sätestatust kõrvale kaldudes ega teiste taotlejate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Taotluse sisulise muutmise võimaldamine peale taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaega muudaks sisutuks õigusnormides sätestatud taotluste esitamisele kehtestatud tähtaja, samuti taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtte. Allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise korral on toetuse ühikumäär tunduvalt kõrgem, kui suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise korral. Kui PRIA ei oleks tuvastanud, et kaebajal puudus õigus taotleda toetust allapanul peetavatele sigadele, oleks kaebajale toetusest saadav kasu olnud märkimisväärselt suurem. Kui taotleja ei deklareeri taotluse esitamisele ettenähtud ajaks õigeid andmeid, peab taotleja arvestama, et toetuse saamise tingimustele mittevastavuse avastamise korral talle toetust ei määrata.
11.3.PRIA-l ei ole alust kaebajale erandi tegemiseks, sest õigusnormid ei anna kaalutlusruumi ega võimalust inimliku eksimuse arvestamiseks peale taotluste esitamiseks ettenähtud lõpptähtaega. Kui kaebajale oli oluline, et taotlus saaks esitatud eksimusteta, ei oleks kaebaja tohtinud volitada tema jaoks olulist taotlust täitma kogenematut töötajat või oleks pidanud esitatud taotluse üle kontrollima. Aega selleks oli kuni 15. juunini 2020 ning vastav märge sisaldus ka taotluse vormil. Märkimist väärib ka asjaolu, et kaebaja töötaja X tegi kahe erineva taotleja taotluste vormi MT62C täitmisel erinevatel aegadel täpselt sama vea.
5(10)
3-21-1701
11.4.Taotleja peab olema teadlik toetuse saamiseks esitatud tingimustest. Taotleja kinnitab taotlust esitades, et selles esitatud andmed on õiged ning ta on teadlik ja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest. Samuti on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 21 lõike 2 teises lauses sätestatud, et loomapidamistoetuse taotlust või maksetaotlust esitades deklareerib toetusesaaja, et esitatud andmed on õiged ja täielikud, vajaduse korral parandab ta ebaõiged andmed või lisab puuduvad andmed.
11.5.Õigusnormid taotluse esitamise ja sisulise muutmise lõpptähtpäeva osas ei anna makseasutusele kaalutlusruumi. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lg 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esitamise võimaliku lõppkuupäevani, nagu on täpsustatud lõike 1 kolmandas lõigus. Kui see kuupäev on aga varasem või sama kui lõike 1 esimeses lõigus ühtse toetuse taotluse või maksetaotluse muudatuste esitamise kohta sätestatud viimane kuupäev, käsitatakse ühtse taotluse või maksetaotluse muudatusi pärast kõnealust kuupäeva vastuvõetamatuna. Eestile kehtis viimane muudatuste tegemise kuupäev 15. juuni 2020 ning pärast nimetatud kuupäeva käsitatakse taotluse muudatusi vastuvõetamatutena (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1). Nimetatud lõppkuupäev taotluse muudatustele on kehtestatud kõikidele taotlejatele sarnaselt ja eesmärgiga, et makseasutus saaks alustada kontrollide läbiviimisega ning pärast nimetatud kuupäeva esitatud taotluse muudatusi vastu ei võeta. Kuna 24. augusti 2020. a muudatusvaldus oli esitatud pärast
15.juunit 2020, ei olnud PRIA-l võimalik taotlusel tehtava muudatusega arvestada. Pärast taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeva möödumist ei ole makseasutus kohustatud välja selgitama taotluse hilinenult esitamise põhjuseid. Taotluste muutmisele kehtestatud lõpptähtpäev tagab ühtlasi taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtte.
11.6.Praegusel juhul ei ole tegemist komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 artiklis 4 sätestatud ilmse veaga, mida võib parandada või kohandada igal ajal. Ilmne viga saab olla ilmne ebatäpsus või kirjaviga, mis ei mõjuta taotluse sisu. Näiteks on Üldkohus leidnud 18. oktoobri 2011. a kohtuotsuse T-53/10 punktis 53 (viide ekslik, õige punkt 35 – kohtu märkus) järgmist: „Mõiste „ilmselged eksimused” piirdub vormivigadega, mille ekslikkus ilmneb selgelt otsuse enda tekstist ning mis ei mõjuta selle ulatust ja sisu, mis on kirjeldatud selle resolutsioonis ja põhjendustes. Mõiste „ilmselged eksimused” ei saa hõlmata vigu, mis võivad moonutada vaidlustatud otsuse sisu“. Taotlusel esitatud andmetel, milliste nõuete täitmise eest toetust soovitakse, on sisuline ja õiguslik tähendus ning taotlusel deklareeritud andmed on aluseks taotluse menetlemisel.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kaebaja on vaidlustanud teda puudutavas osas PRIA otsuse, millega jäeti rahuldamata tema 2020. aastal esitatud loomade heaolu toetuse taotlus.
13.„Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 14 „Loomade heaolu” raames antava loomade heaolu toetuse andmise tingimused ning kord on kehtestatud määrusega nr 56. Selle määruse § 2 lg 1 kohaselt antakse toetust taotlusel märgitud loomarühma kuuluva looma heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest ühe kalendriaasta jooksul. Määruse nr 56 § 5 lg 4 näeb ette, et toetust võib taotleda sigade kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 31. märtsi seisuga taotlusel märgitud loomakasvatushoones, milles peetavad sead on nõuetekohaselt identifitseeritud, sigade andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ja sigade üle peetakse nõuetekohast arvestust.
6(10)
3-21-1701
Määrus nr 56 eristab seapidamise eest toetuse taotlemisel allapanul peetavaid sigu ning suuremal pinnal peetavaid sigu. Allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest toetuse taotlemise nõuded on sätestatud määruse nr 56 § 8 lg-s 4 ning suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest toetuse taotlemise nõuded on sätestatud määruse nr 56 § 8 lgs 41. Seejuures sätestab määruse nr 56 § 5 lg 41, et § 8 lg-s 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest ei või toetust taotleda sigade kohta, keda taotleja peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik. Toetuse ühikumäär põhitegevuse nõuete täitmise eest on looma kohta allapanul peetavate sigade puhul emise kohta 42 eurot aastas ja muu sea kohta 24 eurot aastas (määruse nr 56 § 3 lg 1 p 4), ja suuremal pinnal peetavate sigade puhul emise ja muu sea kohta 8,45 eurot aastas (p 41). Seega on toetuse ühikumäär allapanul peetavate sigade puhul oluliselt kõrgem.
14.Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas 20. mail 2020 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse koos loomade heaolu toetuse taotluse vormiga MT62C, milles taotles loomade heaolu toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetevate sigade kohta, tehes taotlemise märke vastavasse taotluse lahtrisse 5.1 loomakasvatushoone EE469 kohta. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja loomakasvatushoones kasutatav tehnoloogia ei andnud õigust taotleda toetust allapanul peetavate sigade eest. See asjaolu on leidnud kinnitust VTA kontrolli tulemusena ja seda ei eita ka kaebaja ise.
15.Kaebaja väidab, et toetustaotlust esitama volitatud isik X tegi taotlust esitades kogenematusest vea, ajas segamini toetustaotluse lahtrid 5.1 („allapanul peetavate sigade kohta“) ja 5.2 („suuremal pinnal peetavate sigade kohta“) ning taotles ekslikult toetust allapanul peetavate sigade eest, kuigi taotleja oli täitnud kõik tingimused, et taotleda toetust suuremal pinnal peetavate sigade eest. Toetustaotluse lahtri 5.2 asemel lahtrisse 5.1 märke tegemine oli ilmne viga ning kaebaja tegutses toetust taotledes heauskselt. Seega oleks vastustaja pidanud arvestama kaebaja 24. augusti 2020. a muudatusavaldust, milles sooviti asendada allapanul peetavate sigade eest toetuse taotlemine suuremal pinnal peetavate sigade eest toetuse taotlemisega, tehes taotlemise märke toetustaotluse lahter 5.1 asemel lahtrisse 5.2.
16.Vaidlus on seega selles, kas vastustaja oleks pidanud arvestama kaebaja poolt 24. augustil 2020 esitatud toetustaotluse muudatusavaldusega ning oleks pidanud võimaldama kaebajal muuta esitatud toetustaotlust tema soovitud moel. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja on 24. augustil 2020 esitatud taotluse muutmise avalduse esitanud hilinenult, s.o pärast Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lõike 3 teisest lõigust ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg-st 1 tulenevat tähtaega (15. juuni). Kaebaja arvates tulnuks lähtuda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-st 4, mis näeb ette, et toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente võib parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Sama artikli teises lõigus on sätestatud, et pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldisel kontrolli käigus kergesti tuvastatav. Kohus leiab, et viidatud normi sõnastusest tulenevalt saab heas usus tegutsemist arvesse võtta vaid juhul, kui tegemist on olnud ilmse vea olukorraga.
7(10)
3-21-1701
17.Vastavalt määruse nr 56 § 11 lg 3 punktile 52 on taotluse esitaja kohustatud toetustaotlust esitades esitama PRIA-le põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest. Seega peab taotlusest selgelt nähtuma, kummal alusel toetust taotletakse. Kaebaja toetustaotluselt (tl 11 pöördel ja 29) on selgelt näha, et täidetud on lahter 5.1 ehk toetust on taotletud allapanul peetavate sigade eest ning selles osas ka vaidlus puudub. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et lahtrid 5.1 ja 5.2 on taotlusel selgelt eristatud ning taotlusvorm (tl 29-32) ei ole oma ülesehituselt ning sisult keeruline ega raskesti mõistetav. Mõlemad lahtrid on ka pealkirjastatud ning taotlusvormilt nähtub selgelt, et lahtris 5.1 esitatakse andmed allapanul peetavate sigade kohta ja lahtris 5.2 suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Määravat tähendust ei ole praegusel juhul kaebaja väitel, et taotlusvormi ei ole praeguseks enam kehtestatud määruse nr 56 lisana ning see ei muuda asjaolu, et kaebaja oli teinud märke lahtrisse
18.Kohus leiab, et kui toetustaotluses on võimalik taotleda toetust erinevate seapidamise viiside puhul, kusjuures oluliselt erineb toetuse ühikumäära hind, ning toetuse taotleja märgib taotlusvormil toetuse taotlemise aluseks neist ühe, soovides tegelikkuses taotleda toetust teise seapidamise viisi alusel, ei ole tegemist ilmse veaga, mida vastustajal oleks võimalik kergesti tuvastada teabe üldise kontrolli käigus. Vastustajal puudub kohustus hinnata seda, kas toetustaotlus on ebamõistlik ja eesmärgipärane või mitte. Taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab eelkõige taotluse esitaja. Vastustaja on viidanud Euroopa Liidu Üldkohtu 18. oktoobri 2011. otsusele asjas nr T-53/10. Kuigi selle otsuse punktis 35 käsitatakse ametiasutuse otsuses sisalduvaid eksimusi, saab kohtu seisukohta mõiste „ilmselged eksimused“ sisustamisel arvestada ka laiemalt. Seega tuleb ka praegusel juhul nõustuda, et ka kaebaja toetustaotluse puhul saavad ilmselged eksimused piirduda vaid vormiliste vigadega, mille ekslikkus ilmneb selgelt taotlusest endast ning mis ei mõjuta taotluse ulatust ja sisu. Kaebaja märgib, et vastustaja oli teadlik sellest, et kaebaja kasutab vedelsõnnikutehnoloogiaga lauta. Praegusel juhul pidanuks vastustaja kaebaja eksimuse avastamiseks süvenema aga sellesse, millist seapidamise viisi taotleja oma tegevuses kasutab. Isegi juhul, kui vastustaja käsutuses võib olla teave selle kohta, millist loomapidamisviisi taotleja oma ettevõttes ja loomakasvatushoones kasutab, eeldaks vea avastamine PRIA poolt täiendavat andmete kontrollimist. Kohus asub seega seisukohale, et kaebaja poolt suuremal pinnal peetavate sigade kohta toetustaotluse asemel allapanul peetavate sigade eest toetustaotluse esitamine ehk toetustaotluse lahtri 5.2 asemel lahtri 5.1 täitmine ei ole eeltoodut arvestades ilmne viga (ilmselge eksimus) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 tähenduses, mida oleks võimalik igal ajal parandada. Seega pole määrav, kas kaebaja volitatud esindaja tegutses toetustaotlust täites ja esitades heas usus või mitte.
19.Kaebajal oli võimalik toetustaotlust muuta õigusaktides sätestatud tähtaegadel. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lõike 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenult esitamise võimaliku lõppkuupäevani, milleks Eesti puhul on hiliseim võimalik kuupäev 15. juuni (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1). Pärast nimetatud kuupäeva käsitatakse taotluse muudatusi vastuvõetamatutena nagu see toimus ka praegusel juhul.
8(10)
3-21-1701
20.Kaebaja väitel puudus isikul, keda ta oli volitanud taotlust esitama, vastav kogemus. Kohtu hinnangul ei ole see asjaoluks, mis võiks õigustada taotletava toetuse ekslikku märkimist taotlusvormil. Kaebaja toetuse taotlejana võtab endale toetust taotledes kohustused, mille eest vastutab tema ise. Volitades taotlusvormi täitma ja taotlust esitama teist isikut, kellel puudub vastav teadmine ja taotlusdokumentide vormistamise kogemus, võtab taotleja riski, et sellega võivad kaasneda vead. Samas ei ole asjaolu, et taotlusvormi täidab ja esitab kogemusteta esindaja, aluseks, et sellist taotlejat peaks kuidagi eelistatult kohtlema taotluses esitatu kontrollimisel või taotluse puuduste kõrvaldamise õigeaegsuse hindamisel. Vastutus taotluse andmete õigsuse ja taotluse muutmise õigeaegsuse eest lasub taotlejal endal. Muuhulgas on tema valik, kas usaldada volitatud isikut taotlust vormistama ja esitama. Kohus peab oluliseks ka rõhutada, et sarnaselt Osaühingu KAUBI FARMID taotlusega on sama esindaja (X) samamoodi taotlusvormil toetuse liigi valikul teinud märke lahtri 5.2 asemel märke lahtris 5.1. ka OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS taotlust esitades (haldusasi nr 3-21-1702). Osaühingu KAUBI FARMID ja OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS seotud isikute ring (osanikud, juhatuse liikmed, prokurist) kattuvad suures osas1, mis toetab kahtlust, et tegemist ei olnud pelgalt tähelepanematuse või inimliku eksimusega õige lahtri märkamisel ja täitmisel.
21.Asjaolu, et tegemist oli uue taotlusvormiga, ei vähenda taotleja kohustust suhtuda hoolikalt andmete esitamisse. Kui taotlust esitanud volitatud isikul ei olnud varasemast seda liiki toetuse taotlemise kogemust, ei saanud tema jaoks olla eksitav ka muutunud vorm.
22.Kaebajal oli võimalik toetustaotlus üle kontrollida ning esitada selle muudatusavaldus hiljemalt 15. juunil 2020. Ka taotluse vorm MT62C sisaldab märkust: „Teil on õigus esitatud taotlusele loomi, loomagruppe, loomakasvatushooneid ning toetus(t)e taotlemise märkeid lisada kuni 15.06.2020.“ Kaebaja esitas aga muudatusavalduse 24. augustil 2020 ehk samal päeval pärast seda, kui sai teada VTA kohapealse kontrolli toimumisest (vt kontrollaruanne tl 33). Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lg-s 2 sätestatule ei ole lubatud taotluse või taotluses esitatud andmete tagasivõtmine rikkumisega seotud andmete osas, kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi. Ka sellest sättest lähtuvalt puudus kaebajal õigus esitada muutmistaotlust
24.augustil 2020.
23.Kaebaja väitel on ta täitnud toetuse saamise eelduseks olevad nõuded, mis on ette nähtud määruse nr 56 § 8 lg-s 41 (kaamerate paigaldamine (p 1), sigade pidamine suuremal pinnal (p 2), erinõuded kastreerimisel (p 3; § 8 lg 4 p 2 )). Nende nõuete täitmiseks oli kaebaja väidetavat ka kulutusi teinud ning ta soovib kohtule esitatud arvega (tl 14) tõendada kulutusi videokaamerate soetusele ja paigaldusele. Ülaltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul ka vedelsõnnikutehnoloogia kasutamise nõuete täidetuse korral pidada lubatavaks toetustaotluse hilisemat muutmist ning kaamerate paigutamiseks tehtud kulutused ei ole põhjuseks, et hilinenud muutmistaotlust aktsepteerida
24.Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA-l polnud võimalik arvestada sellises olukorras toetustaotluse muudatusavaldust ning otsustamisel puudus kaalutlusruum. Kaebaja toetustaotlus tuli lahendada sellisena nagu see 20. mail 2020 PRIA-le esitati.
https://ariregister.rik.ee/est
9(10)
3-21-1701
25.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaidlusalune PRIA 1. veebruari 2020. a otsus nr 12-6/21/148 on kaebajat puudutavas osas õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole teinud etteheiteid menetluse läbiviimisele, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise ning ka kohus ei tähelda selliste rikkumiste olemasolu. Vaidlustatud otsus koosmõjus vaideotsusega on piisavas ulatuses motiveeritud haldusmenetluse seaduse § 56 nõudeid arvestades. PRIA on teavitanud kaebajat enne vaidlustatud otsuse tegemist sellest, et taotluse muudatust pole võimalik arvestada (PRIA 31. augusti 2020. a kiri nr 12-1/20/10348, tl 12) ning talle on pakutud võimalust küsimuste korral ühendust võtta. Kaebaja on omapoolseid selgitusi esitanud 9. oktoobril 2020 (tl 38) ja saanud enne vaidlustatud otsuse tegemist neile PRIA-lt vastused (7. detsembri 2020. a kiri nr 12-1/20710384-2, tl 40-40p).
26.Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lõikest tuleneb, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seega jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4):
28.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus selles märgitud füüsilise isiku (X) nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.