Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 29.09.2022, Tartu 3-21-1701 OÜ KAUBI FARMID kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.02.2021. a otsuse nr 12-6/21/148 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ning kaebaja loomade heaolu toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsus OÜ KAUBI FARMID apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ KAUBI FARMID Volitatud esindaja v.adv. Kaspar Lind Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.10.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ KAUBI FARMID esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 20.05.2020 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201108778 ning loomade heaolu toetuse taotluse vormi MT62C, milles taotles loomade heaolu toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta, tehes taotlemise märke taotluse lahtrisse 5.1 loomakasvatushoone EE469 kohta.
2.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teavitas 24.08.2020 OÜ-d KAUBI FARMID kohapealse kontrolli läbiviimisest seonduvalt toetustaotlusega. Kontrolli tulemuste kohta vormistatud kontrollaruande nr 200075-003 kohaselt osaühingu taotlusel deklareeritud hoone EE469 ei vasta allapanul peetavate sigade toetusele ettenähtud nõuetele, sest tegemist on vedelsõnnikutehnoloogial põhineva loomakasvatushoonega, mistõttu ei arvestatud hoones EE469 peetavaid sigu allapanul peetavate sigade toetuse saamiseks toetusõiguslikuks.
3.OÜ KAUBI FARMID esitas 24.08.2020 PRIA-le taotluse muudatusavalduse, milles asendas märke taotluse vormi MT62C lahtris 5.1 märkega taotluse lahtris 5.2 toetuse taotlemisega sigade heaolu nõuete täitmise eest suuremal pinnal peetavate sigade kohta.
4.PRIA teatas 31.08.2020. a vastuses nr 12-1/20/10384, et OÜ KAUBI FARMID muudatusavaldust ei ole võimalik arvestada.
5.OÜ KAUBI FARMID märkis 09.10.2020. a selgituses, et tegemist oli eksitusega.
6.PRIA teatas 07.12.2020. a vastuses nr 12-1/20/10384-2, et 09.10.2020. a selgitust ei saa arvesse võtta.
7.PRIA jättis 01.02.2021. a otsusega nr 12-6/21/148, võttes aluseks maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (määrus nr 56) § 14 lg 1, OÜ KAUBI FARMID 2020. aastal esitatud loomade heaolu toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei määrata toetust allapanul peetavate sigade eest, sest sigu peetakse loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusel tekib vedel- või poolvedelsõnnik (määruse nr 56 § 5 lg 41 ja § 13).
8.PRIA jättis 30.06.2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/600-3 rahuldamata OÜ KAUBI FARMID vaide PRIA 01.02.2021. a otsuse nr 12-6/21/148 peale.
9.OÜ KAUBI FARMID esitas 27.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 01.02.2021. a otsuse nr 12-6/21/148 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja deklareeris ekslikult toetuse vales lahtris (lahter 5.2 asemel lahtris 5.1). Taotluse esitamiseks volitatud isik ajas lahtrid segamini. 2) Tegemist ei ole Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 teises lõigus kirjeldatud juhtumiga. Lahtrite 5.1 ja 5.2 täitmise osas eksimine ei ole käsitatav rikkumisena. Taotluse vorm ei tulene toetuse andmist reguleerivast määrusest ega ole kehtestatud enam selle lisana. 3) PRIA jättis tähelepanuta Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4. Kaebaja oli heauskne. Kaamerate ja tehniliste seadmete soetamiseks kulutuste tegemine kinnitab, et ei soovitud deklareerida allapanul kasvatatavaid sigu, vaid kaebaja täitis määruse § 8 lg-s 41 sätestatud nõudeid.
10.Tartu Halduskohus jättis 19.11.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 sõnastusest tulenevalt saab heas usus tegutsemist arvesse võtta, kui tegemist on olnud ilmse vea olukorraga. Lahtrid 5.1 ja 5.2 on taotlusel selgelt eristatud ning taotlusvorm (tl 29-32) ei ole keeruline ega raskesti mõistetav. Määravat tähendust ei ole asjaolul, et taotlusvormi ei ole enam kehtestatud määruse nr 56 lisana. Taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab eelkõige taotleja. Toetustaotluse lahtri 5.2 asemel lahtri 5.1 täitmine ei ole ilmne viga (ilmselge eksimus) rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 tähenduses, mida oleks võimalik igal ajal parandada. Seega ei ole määrav, kas kaebaja volitatud esindaja
tegutses taotlust täites ja esitades heas usus või mitte. Asjaolu, et tegemist oli uue taotlusvormiga, ei vähenda taotleja kohustust suhtuda hoolikalt andmete esitamisse. 2) Kaebajal oli võimalik toetustaotlust muuta hiljemalt 15.06.2020. Rakendusmääruse 809/2014 art 3 lg-st 2 lähtuvalt puudus kaebajal õigus esitada muutmistaotlust 24.08.2020. Vedelsõnnikutehnoloogia kasutamise nõuete täidetuse korral ei saa pidada lubatavaks toetustaotluse hilisemat muutmist ja kaamerate paigutamiseks tehtud kulutused ei õigustaks hilinenud muutmistaotluse aktsepteerimist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.OÜ KAUBI FARMID esitas 20.12.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja tühistada PRIA 01.02.2021. a otsus nr 12-6/21/148 kaebaja osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Taotlusvormid peavad olema kehtestatud õigusaktidega. Vastasel juhul ei saa rakendada õiguslikke tagajärgi ega käsitleda lahtriga eksimist veana, mille eest vastutab taotleja ning mis mõjutab taotluse ulatust ja sisu. Kaebaja tegutses heauskselt, mida kinnitavad tehtud investeeringud (kaamerate soetamine). 2) Vales lahtris loomakasvatushoone numbri märkimine oli eksimus, mis oli lihtsalt tuvastatav. PRIA ei pidanud tegema eraldi vaatlusi või mingeid toiminguid, et keelduda toetuse maksmisest. Tegemist on rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 juhtumiga. 3) Kui tunnistaja ülekuulamise taotlus jäeti rahuldamata, siis pidi kohus hindama, et alates 12.04.2020 jõustunud määruse nr 56 § 8 lg 41 võimaldas sigade suuremal pinnal pidamisel teatud tingimuste täitmisel taotleda toetust. Kaebaja esitas veidi rohkem kui 1 kuu hiljem taotluse ehk tegemist oli muutusega, mis ei olnud kehtinud väga pikalt.
12.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.12.2021. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks, millega kaebaja täiendas kaebust kohustamisnõudega.
13.PRIA esitas 18.01.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Õiguslik alus elektrooniliselt sigade kohta taotluse esitamiseks tuleneb määruse nr 56 § 11 lg 3 p-dest 5, 51 ja 52. Korrektse taotluse esitamise eest vastustab taotleja. Tegemist ei saa olla nn vale nupu vajutamisega taotluse täitmisel, sest taotlusel on kaks selgelt eristatavat kõrvuti asetsevat erineva sisulise tähendusega lahtrit. 2) Kuna muudatusvaldus esitati 24.08.2020 ja pärast kontrollist ette teatamist, ei olnud PRIA-l võimalik taotlusel tehtava muudatusega arvestada. Õigusnormid ei anna kaalutlusruumi ega võimalust inimliku eksimuse või heausksuse arvestamiseks peale taotluste esitamiseks ettenähtud lõpptähtaega (15. juuni). Tegemist ei ole rakendusmääruse nr 809/2014 art-s 4 sätestatud ilmse veaga. Tunnistaja ülekuulamine kohtus ei oleks midagi olulist juurde andnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Käesolevas haldusasjas ei ole vaieldav, et kaebaja märkis 20.05.2020 PRIA pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse vormile PT50 nr 110201108778, et taotleb toetust loomade heaolu toetuse loomade loetelus (MT62C) märgitud loomade kohta (tl 25). Kaebaja täitis ka loomade heaolu toetuse loomade loetelu vormi MT62C, kuhu tegi lahtrisse 5.1 märke loomakasvatushoone numbri kohta (EE469). Lahtri kohal olevast pealkirjast „5.1 allapanul peetavate sigade kohta“ ilmneb, et kaebaja taotles toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta (tl 29). Lahtri kõrval on ka teine lahter pealkirjaga „5.2
suuremal pinnal peetavate sigade kohta“, kuhu kaebaja märget loomakasvatushoone numbri kohta ei teinud.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajal puudus alus kaebajale toetuse määramiseks allapanul peetavate sigade eest, sest kaebaja peab sigu loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat. Allapanul peetavate sigade puhul kasutatakse sigade allapanuks põhku või heina. Pooled vaidlevad samas selle üle, kas vastustaja pidanuks aktsepteerima kaebaja poolt 24.08.2020 PRIA-le esitatud taotluse muudatusavaldust, milles kaebaja asendas märke taotluse vormil MT62C lahtris 5.1 märkega taotluse lahtris 5.2 toetuse taotlemiseks sigade heaolu nõuete täitmise eest suuremal pinnal peetavate sigade kohta ning maksma sigade heaolu toetust suuremal pinnal peetavate sigade eest. Halduskohus leidis, et vastustajal puudus õiguslik alus taotluse muutmise lubamiseks.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
18.Kaebaja hinnangul oli tegemist kaebaja eksimusega lahtri täitmisel, mida vastustaja pidanuks toetuse määramisel arvesse võtma. Kaebaja peab seejuures oluliseks, et võimalus taotleda sigade suuremal pinnal pidamise eest toetust tekkis 12.04.2020 jõustunud määruse nr 56 muudatusega (§ 8 lg 41), mis oli kaebaja jaoks uus. Samas kvalifitseerunuks kaebaja toetusele määruse nr 56 § 8 lg 41 alusel.
19.Loomade heaolu toetust taotletakse ja antakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 14 „Loomade heaolu“ raames kehtestatud maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 alusel. Täpsemad nõuded, mida taotleja peab allapanul peetavate sigade puhul täitma, on kehtestatud määruse nr 56 § 8 lõikes 4 ning nõuded, mida taotleja peab täitma suuremal pinnal peetavate sigade puhul, on kehtestatud määruse § 8 lõikes 41. Kuna tegemist on erinevate nõuetega, on ilmne, et toetuse taotlemisel on oluline eristada, kummal alusel toetust taotletakse. Sellest sõltub nii kontrolli ese kui ka toetustaotluse vastavus toetuse andmise kriteeriumitele ning toetuse ühikumäär. Vastavalt määruse nr 56 § 3 lõikele 1 on toetuse ühikumäär § 8 lg-s 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest emise kohta 42 eurot aastas ja muu sea kohta 24 eurot aastas (p 4); paragrahvi 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest emise ja muu sea kohta 8,45 eurot aastas ( p 41). Seega erinevad oluliselt ka toetuse ühikumäärad. Ühtlasi sätestab määruse nr 56 § 5 lg 42, et samas loomakasvatushoones peetavate sigade kohta võib taotleda toetust kas § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest.
20.Kaebaja märgib õigesti, et kuni 12.04.2020 jõustunud määruse muudatusteni toetati vaid tootjaid, kes kasutasid sigade allapanuks põhku või heina. Arvestades tootjate kasvanud huvi loomade heaolu toetamise vastu, töötati koostöös tootjate ja kontrolliasutustega välja uus sigade heaolu toetus, mis võimaldab toetada loomade heaolu parandamist ka nendes loomakasvatushoonetes, kus põhu või heina allapanuna kasutamine ei ole tehnoloogia tõttu või muudel põhjustel võimalik1. Samas tõi uue toetuse liigi lisandumine kaasa vajaduse sigade pidamise viise eristada. Nii nähtub määruse muudatuse eelnõu seletuskirjast, et toetust taotletakse, nõudeid täidetakse ja nõuete täitmist kontrollitakse loomakasvatushoonete kaupa. Taotlejale sätestati kohustus taotlusel põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa märkida, kas ta taotleb toetust § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 4 1 Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk 1.
sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest. Märkimine on vajalik, sest samas loomakasvatushoones peetavate sigade kohta võib sama toetuse taotlemise aastal taotleda toetust kas § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest2.
21.Ringkonnakohus on siiski olenemata toetusliigi uudsusest seisukohal, et see ei saanud kaebajale toetusavalduse täitmisel märkamatuks jääda, sest senisest erineval alusel toetuse taotlemine oli eksponeeritud kõrvuti lahtrites seni eksisteerinud toetusliigiga. Seega pidi kaebaja lahtrisse märget tehes paratamatult kahe toetusliigi vahel valima. Kuigi üldreeglina lasub vastutus deklaratsiooni täitmise eest toetuse taotlejal, tuleb eksimuse korral kontrollida, kas eksimus oli selline, mis võimaldab eksimust arvesse võtta ning taotlust parandada või mitte.
22.Kaebaja leiab, et taotlusvormid peavad olema kehtestatud õigusaktiga, vastasel korral ei saa rakendada õiguslikke tagajärgi ega käsitleda lahtriga eksimist veana, mille eest vastutab taotleja ning mis mõjutab taotluse ulatust ja sisu. Vastustaja 18.01.2022. a vastuse kohaselt (p 8) on PRIA üle läinud elektroonilisele e-PRIA taotlussüsteemile ning pabervormil taotluste esitamist loomade heaolu toetuse saamiseks ei ole enam ette nähtud, mistõttu ei saa neid ka õigusaktiga kehtestada. PRIA väitel tuleneb õiguslik alus elektrooniliselt taotlusele sigade kohta andmete esitamiseks määruse nr 56 § 11 lg 3 p-dest 5, 51 ja 52.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas vormid on paberil või elektroonilises keskkonnas, ei oma vormide eraldi kehtestamine õigusaktiga tähtsust, kuna nõuded toetustaotluste sisule tulevad määrusest nr 56. Määruse nr 56 § 11 lg 3 p-de 5-52 järgi esitab taotleja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu loomade ja loomade pidamiseks kasutatavate loomakasvatushoonete kohta järgmised andmed: sigade heaolu soodustava tegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende sigade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone põllumajandusloomade registris registreerimise numbri, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta toetust taotleb (p 5); sigade heaolu soodustava tegevuse elluviimise eest toetuse taotlemisese korral nende emiste arv põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta § 8 lõikes 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest toetust taotleb (p 51); sigade heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest toetuse taotlemise korral põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest (p 52). Määruses nimetatud andmeid tuli kaebajal esitada ka PRIA e-teenuse keskkonnas vormi MT62C täites (vt vorm tl 29). Ringkonnakohtule ei nähtu, et PRIA e-teenuse keskkond oleks nõudnud kaebajalt andmeid, mida määrus nr 56 ette ei näinud. Vaid viimasel juhul saaks pidada asjakohaseks kaebaja nõuet vormide kehtestamise kohta õigusaktiga. Praegusel juhul on oluline hoopis see, et kaebaja poolt vormi täitmine mõjutas ka taotluse sisu. Kaebaja pidi arvestama sellega, et taotluses esitatud andmed omavad taotluse lahendamisel õiguslikku tähendust ning nendest sõltub nii kontrolli ese kui ka toetuse suurus. Nimetatud asjaolu oli kaebajale ilmselgelt teada ka varem ega olnud ka varasemaga võrreldes muutunud.
24.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidanuks rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 järgi arvesse võtma temapoolset ilmset viga esialgse taotluse koostamisel. Ka leiab kaebaja, et vastustaja ei pidanud tegema eksimuse tuvastamiseks eraldi vaatlusi ega toiminguid.
25.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja poolt märke tegemine lahtrisse 5.1 ei ole käsitatav ilmse veana Komisjoni 17.07.2014. a Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk 4.
rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 4 mõistes. Artikli 4 järgi võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav.
26.Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei avastanud kaebaja viga taotluse saamisel, vaid alles toetustaotluse kohapealses kontrollis 25.08.2020 (vt kontrollaruanne nr 200075-003, tl 33-36p). Kontrollaruandes märgitakse, et taotleja kasutab vedelsõnnikutehnoloogiat ja allapanu oma sigalas ei kasuta. Ringkonnakohtu hinnangul pole alust väita, et tegemist oleks olnud toetustaotluse saamisel koheselt tuvastatava veaga. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga selles, et kui toetustaotluses on võimalik taotleda toetust erinevate seapidamise viiside puhul, kusjuures oluliselt erineb toetuse ühikumäära hind, ning toetuse taotleja märgib taotlusvormil toetuse taotlemise aluseks neist ühe, soovides tegelikkuses taotleda toetust teise seapidamise viisi alusel, ei ole tegemist ilmse veaga, mida vastustajal oleks võimalik kergesti tuvastada teabe üldise kontrolli käigus (halduskohtu otsuse p 18). Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka vastustaja andmeid selle kohta, et 2018. aastal taotles kaebaja toetust ning sai osaliselt toetust nimelt allapanul peetavate sigade eest, 2019. aastal kaebaja aga toetust ei taotlenud (vastustaja menetlusdokumendi p 10). Seega ei saanud vastustaja 2020. aastal ilma kahtlusteta järeldada kaebaja huvi taotleda toetust suuremal pinnal peetavate sigade eest, mitte allapanul peetavate sigade eest. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei pidanud toetustaotlust saades aru saama, et kaebaja on ilmselgelt taotluse koostamisel eksinud, ka ei pidanud vastustaja asuma selleks kaebajaga seotud teavet analüüsima.
27.Lisaks eelnevale ei ole piisavalt tõendeid ka selle kohta, et kaebaja tegutses toetustaotlust esitades heas usus. Asjaolu, et kaebaja oli teinud investeeringuid määruse nr 56 § 8 lõikes 41 märgitud nõuete täitmiseks, st soetas sigade jälgimiseks kaamera (§ 8 lg 41 p 1), ei ole iseenesest piisav, et tõendada kaebaja heausksust toetustaotluse esitamisel. See üksi ei tõenda, et kaebaja täitis ka ülejäänud määruse § 8 lg 41 p-des 2-3 märgitud nõuded ning soovis taotleda toetust nimelt suuremal pinnal peetavate sigade eest.
28.Vastustaja väitel puudus tal alus kaebaja toetustaotluse muudatuse aktsepteerimiseks ka tulenevalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lõikes 2 sätestatust. Rakendusmääruse art 3 lg 1 järgi võib toetuse- ja maksetaotlused või muu deklaratsiooni igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Pädev asutus registreerib tagasivõtmise. Rakendusmääruse art 3 lg 2 sätestab samas, et kui pädev asutus on toetusesaajat lõikes 1 osutatud dokumentides avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Vastustaja märgib seetõttu õigesti, et kuna kaebajat oli 24.08.2020 kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest juba teavitatud, ei olnud kaebajal pärast seda võimalik esitatud toetustaotlust sisuliselt muuta. Nimelt ilmneb haldusasja asjaoludest, et kaebajale teatati 25.08.2020 toimuvast kohapealsest kontrollist ette 24.08.2020 kell 09:19 (tl 33). Samal päeval, 24.08.2020, vastustaja andmetel kell 12:243, esitas kaebaja PRIA-le uue toetustaotluse, millega muutis taotlusvormil MT62C märget loomakasvatushoone kohta, kustutades selle lahtrist 5.1 „Allapanul peetavad sead“ ning märkides selle lahtrisse 5.2 „Suuremal pinnal peetavad sead“ (tl 31-32). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja
PRIA 18.01.2022. a vastuse p 12.
halduskohtuga, et vastustajal puudus sellises olukorras alus toetustaotluse muutmise lubamiseks.
29.Õige on ka vastustaja märkus, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et tal oli õigus lisada esialgsele, 20.05.2020 esitatud taotlusele loomi, loomagruppe, loomakasvatushooneid ning toetus(t)e taotlemise märkeid kuni taotluste esitamise tähtaja lõpuni 15.06.2020 (vt info kaebajale e-PRIAs, tl 30). Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1 järgi kehtestab liikmesriik ühtse taotluse, toetuse- või maksetaotluse esitamise lõpptähtpäevad. Kõnealuste lõpptähtpäevade määramisel peavad liikmesriigid võtma arvesse ajavahemikku, mille vältel kogu asjakohane andmestik peab olema toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks kättesaadav, samuti peavad nad tagama tõhusate kontrollide kavandamise võimaluse. Eesti puhul oli selleks kuupäevaks 15.06.2020. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esitamise võimaliku lõppkuupäevani ning kõiki taotluse muudatusi pärast kõnealust kuupäeva käsitatakse vastuvõetamatuna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et taotluse hilisem muutmine muudaks taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaja ja lõpliku kuupäeva sisutuks ning seaks kaebaja teiste taotlejatega võrreldes õigustamatult soodsamasse olukorda.
30.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et PRIA 01.02.2021. a otsus on õiguspärane ning halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
31.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.11.2021. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.