Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Välisministeerium
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X 20.09.2022 dokument „Maardu.docx“ haldusasjast 3-22-1981.
2.Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtule saabus 09.09.2022 X esialgse õiguskaitse taotlus nõudega kohustada Eesti konsulaarametnikku Kasahstani Vabariigis (edaspidi Kasahstan) aitama taotlejat Valgevene Vabariiki (edaspidi Valgevene) kolimisel enne tema viisavaba elamisõiguse lõppemist, s.o 12.09.2022. Halduskohus jättis 09.09.2022 määrusega taotluse läbi vaatamata.
2.X esitas 19.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks Eesti saatkonna Kasahstanis töötajate tegevuse (tegevusetuse) alljärgnevas: 1) keeldumine 07.09.2022 ostmast kaebajale lennupiletit liinil Nur-Sultan-Minsk õigeaegseks väljumiseks Kasahstanist; 2) keeldumine andmast kaebajale pensioni kätte, et ta võtaks iseseisvalt meetmeid õigeaegseks Kasahstanist lahkumiseks; 3) keeldumine andmast kaebajale raha toidu ostmiseks, kui ta oli Kasahstanis ilma rahata; 4) Eesti saatkonna viivitus (tegevusetus) kaebaja pensioni tagastamisel tema ema Eesti pangakontole (raha laekus 12.09.2022).
Kõigi kaebuses toodud nõuete osas on põhjendatud huviks preventiivne eesmärk ja rahalise hüvitise saamine tulevikus. Lisaks palus kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest ning aktsepteerida elektroonilist ja allkirjastamata kaebust. Kaebuse kohaselt lõppes viisavaba viibimine Kasahstanis 12.09.2022. Ema saatis kaebajale 07.09.2022 Välisministeeriumi konto kaudu raha 490 eurot (kaebaja töövõimetoetus, mis kantakse igal kuul ema kontole), et süüa osta ja õigel ajal Kasahstanist lahkuda, kuid Eesti saatkond Kasahstanis keeldus aitamast osta lennupiletit liinil Nur-Sultan-Minsk, samuti ei andnud nad toiduraha. Kaebaja ei tohtinud Kasahstanist lahkumiseks ka pensioni üksi kulutada. Kaebajal oli õigus lahkuda Kasahstanist mis tahes suunas ja Eesti saatkond oleks pidanud teda selles aitama (Kasahstani põhiseaduse artikli 21 teine osa, Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-d 34 ja 35). Toiduraha andmata jätmine rikkus PS artikli 18 lg-t 1 ja Kasahstani põhiseaduse artiklit 17. Kaebaja emale saadeti Välisministeeriumi kontole kantud raha tagasi, kuid ta sai selle kätte alles siis, kui kaebaja viisavaba viibimine oli lõppenud. Kaebaja ei näe põhjust, miks ema ei saanud raha kätte samal päeval, kui saatkond otsustas raha kaebajale mitte kätte anda. Saatkonna töötajad ei eitanud varem, et kaebaja saab Eestist saadetud raha kasutada toidu ja lennupileti ostmiseks. Hoiatati ainult, et Valgevenesse pileti ostmiseks peab kaebaja pöörduma reisibüroosse. Peterburis 2020. aastal elades toimis peakonsulaadi kaudu abi saamine küll selliselt, et kaebaja sai sugulastelt toiduraha vastu võtta Välisministeeriumi konto kaudu. Sama info on ka Eesti Valgevene saatkonna kodulehel. Raha saatmine rahvusvaheliste ülekannetega olnuks kahjumlik, lisaks ema haiguse tõttu ei soovinud kaebaja teda rahvusvaheliste ülekannetega tülitada, vaid palus raha saata Välisministeeriumi konto kaudu. Eesti saatkonna töötajad pakkusid ebaadekvaatset võimalust Kasahstanist lahkuda, tahtes kogu pensioni kulutada Tallinna lennupiletile ja tekitada kaebajale võlga, tehes temaga laenulepingu. Saatkond ei arvestanud, et kaebajal on vaimupuue ja ta ei saa vanematega ühes korteris elada. Ei selgitatud, kuidas kaebaja elaks Eestis järgmise pensioni saamiseni.
3.Vastuseks 19.09.2022 kohtunõudele esitas Välisministeerium 23.09.2022 kohtule asjaga seotud materjalid ning selgitas järgnevat.
3.1.Kaebaja on erinevates riikides välisesinduste poole pöördunud juba alates 2012. aastast. Eesti saatkonda Nur-Sultanis pöördus ta 15.08.2022, väites, et on haige ja töövõimetu ning tarbib psühhotroopseid ravimeid ja alkoholi, kui ravimeid ei ole. Isikul ei olnud huvi pöörduda tagasi Eestisse, kuid saatkond andis talle igakülgset nõu, sh, kuidas saada lähedastelt raha, kui toimivat pangakaarti ei ole (Western Union, Moneygram); kus ööbida; kus saab tasuta süüa; helistas Töötukassase, et uurida, kas isikul on võimalik oma töötu abiraha varem saada; soovitas raamatukogu, kus saab kasutada tasuta internetti kodustega suhtlemiseks; kaasati ka Maardu sotsiaalabi töötaja. X saatis 07.09.2022 saatkonda e-kirja, milles teatas, et ema kandis Välisministeeriumi kontole 490 eurot. Saatkond teavitas, et saab teda aidata lennupileti ostmisega Eestisse ja palus tal tulla esimesel võimalusel saatkonda. Isik saabus saatkonda ja andis teada, et ta ei soovi minna Eestisse.
3.2.Vastavalt konsulaarseaduse (edaspidi KonS) § 52 lg-le 1 nõustab ja abistab konsulaarametnik või aukonsul konsulaarpiirkonnas viibivat hädasolijat ühenduse võtmisel perekonna või teiste lähedastega, Eestisse tagasipöördumisel, tema õiguste kaitsmisel ning haiglaravi või muu hädavajaliku korraldamisel. Eestisse isik tagasi pöörduda ei soovinud, kuid kirjutas avalduse, milles palus osta talle pilet Valgevenesse või anda sularaha või kui see ei ole võimalik, siis raha tagastada ema pangakontole. Välisministeerium tegi esildise raha tagasikandmiseks, mis võttis aega 3 tööpäeva ning raha jõudis ema kontole 12.09.2022. Kaebaja on isik, kes rändab mööda maailma ega ole huvitatud Eestisse tagasipöördumisest.
3.3.KonS § 64 lg 1 kohaselt korraldab konsulaarametnik või aukonsul tagatise olemasolu korral ja hädasolija kirjaliku avalduse alusel rahalise abi andmist. Välisministeerium ei paku pangateenust. Sularaha on Välisministeerium valmis äärmisel juhul vahendama, kui kodanikul puudub võimalus kasutada teisi variante, näiteks ei ole isikut tõendavat dokumenti, mille alusel Western Unionis või Moneygramis lähedaste poolt saadetud raha väljastatakse. Nii toimis Välisministeerium 21.09.2022, kui kaebaja ema kandis Välisministeeriumi kontole 20 eurot, sest kaebaja isikut tõendav dokument oli Kasahstani migratsiooniametis väljasõiduviisa vormistamiseks. Konsulaarabi raames saab Välisministeerium kodanikule anda ka tagatiseta rahalist abi, mis tähendab tagasisõidupileti ostmist ja see tuleb tagasi maksta 90 päeva jooksul. Lisaks on Välisministeerium valmis vahendama kodanikule tagasisõidupileti ostmist Eestisse, kui lähedased kannavad Välisministeeriumi kontole selleks raha.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja taotlus tunnistada Eesti saatkonna Kasahstanis teenistujate tegevus (tegevusetus) ebaseaduslikuks on käsitletav õigusvastasuse tuvastamise nõudena halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 37 lg 2 punkti 6 tähenduses. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks keeldumiste ning viivituse õigusvastasuse. Kaebuse põhjenduste alusel mõistab kohus kaebuse taotluste punkte 2 ja 3 (keeldumine andmast pensioni kätte, et saaks võtta iseseisvalt meetmeid Kasahstanist õigeaegseks lahkumiseks; keeldumine andmast raha toidu ostmiseks) ühiselt sedasi, et vaidlustatavaks toiminguks on keeldumine andmast kaebajale sularahana kätte ema saadetud 490 eurot (mida kaebaja oleks kasutanud Kasahstanist lahkumiseks ja toidu ostmiseks). Seega kokkuvõetult vaidlustab kaebaja keeldumist lennupileti ostmisest Minski (ema saadetud raha eest), ema poolt Välisministeeriumi kontole kantud 490 euro sularahas välja maksmata jätmist ning viivitust kaebaja ema kontole 490 euro tagastamisel.
5.Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
6.Kohus leiab, et tuvastusnõudest tõhusam oleks esiteks kohustamisnõue, et Eesti saatkond Nur-Sultanis aitaks osta või ostaks kaebajale lennupileti Minski. Kohus ei pea aga otstarbekaks soovitada kaebust muuta ning sellist kohustamisnõuet esitada. Kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda, et saatkond abistaks või ostaks kaebajale lennupileti Valgevenesse, mistõttu kuuluks kohustamisnõue tagastamisele HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Välisministeerium viitas asjakohaselt, et KonS § 52 lg 1 kohaselt on konsulaarametnikul või aukonsulil kohustus nõustada ja abistada hädasolijat Eestisse tagasipöördumisel, kuid kuna kaebaja soovib lahkuda Valgevenesse, siis sellise abistamise kohustust KonS § 52 lg-st 1 ei tulene. Lisaks nähtub haldusasjast 3-22-1981, milles X esitas 20.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluse, et kaebaja on soetanud lennupileti Valgevenesse, liinilend toimub 01.10.2022. Seega kaebaja saavutas eesmärgi (soetas lennupileti) ilma saatkonna abita ning kohustamisnõue oleks sisutu. Arvestades, et ema poolt saadetud raha tagastati talle kaebaja 07.09.2022 avalduse alusel (Välisministeeriumi vastuse lisa 7), siis ei saa ka soovitada nõuet kohustada saatkonda kaebajale seda raha välja maksma. Lisaks, kui vaadata kaebaja võimalike kohustamisnõuete eesmärke kitsamalt, siis olnuks tema sooviks just õigeaegne (ehk hiljemalt 12.09.2022) lahkumine Kasahstanist, ning seda pole pärast kuupäeva 12.09.2022 möödumist võimalik mistahes kohustamisnõuetega saavutada.
7.Eelnevalt kirjeldatu, et kohustamisnõuete esitamiseks pole kas kaebeõigust või pole muul põhjusel võimalik ega otstarbekas kohustamisnõudeid soovitada, ei tähenda aga, et kohus peab menetlema tuvastamisnõudeid. Kaebaja tõi tuvastamiskaebuse esitamise põhjenduseks preventiivse eesmärgi ning võimaluse saada tulevikus hüvitist. Kohus leiab, et nendel põhjendustel pole tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb see tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 punkt 1).
7.1.Riigikohtu 09.02.2017 määruse nr 3-3-1-75-16 punktidest 8.1 ja 9 tuleneb, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Tuvastamiskaebuse esitamise õiguse välistab aga ka see, kui kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras.
7.2.Eeldused tuvastuskaebuse esitamiseks preventiivse eesmärgiga ei ole täidetud. Vaidluse all on Eesti saatkonna Nur-Sultanis teenistujate tegevus. Pole tõenäoline, et kaebaja satub korduvalt olukorda, kus Nur-Sultani saatkonna teenistujad temaga sarnastel asjaoludel väidetavalt õigusvastaselt käituvad, keeldudes ostmast piletit Minski (või mujale peale Eesti) ja andmast kätte sularaha, samuti viivitades raha tagastamisega. Kuna kaebaja on soetanud lennupileti Valgevenesse lennu kuupäevaga 01.10.2022, siis tõenäoliselt õnnestub kaebajal juba sel nädalal Kasahstanist lahkuda. Välisministeeriumi kirjeldusel on kaebaja isikuks, kes rändab maailmas, ning Välisministeeriumil on temaga olnud kokkupuuteid alates 2012. aastast. Isik on viibinud Ühendkuningriigis, sh seal asuvas vanglas (millalgi aastatel 2014-2016); elanud Saksamaal (2019. a) ja Venemaal (2020. a), samuti oli tal registreeritud püsiv elukoht Pariisis (2021. a) ning 2022. aasta märtsiks oli ta jõudnud Ljubljanasse. Ka on ta abi küsinud Eesti saatkonnast Roomas ja suhelnud Eesti saatkonnaga Prahas. Viimati saabus kaebaja Kasahstani, olles eelnevalt viibinud Usbekistanis, kus ta ületas lubatud viibimisaja ning seetõttu saadeti ta riigist välja. Kohtu arvates on vähetõenäoline, et kaebaja naaseks Kasahstani, kus viibimise tingimusi ta rikkus, vaid usutav on, et kui kaebajal on olemas lennupilet Valgevenesse, kuhu ta minna sooviski, siis jääb ta püsivamalt Valgevenesse või rändab erinevatesse riikidesse, mitte ei satu sarnasesse olukorda, kus ta küsib abi Kasahstanis asuvast Eesti saatkonnast. Küsimus on just Nur-Sultani saatkonna tegevuses ning puudub alus arvata, et teistes riikides tekiks samasugused probleemid, mida praegune tuvastamiskaebus aitaks vältida. Et kaebajal võib välisriikides tekkida vajadus küsida Eesti välisesindustelt erinevat abi ja sellest võidakse keelduda, ei anna abstraktsuse tõttu samuti põhjust tuvastamiskaebust menetleda. Lisaks, isegi kui kaebaja satub uuesti Kasahstani ja samasse olukorda või mõnes muus riigis sarnasesse olukorda, siis oleks tõhusam esitada kohustamiskaebus nt lähedaste poolt üle kantud raha väljamaksmiseks ning kui raha kättesaamine on aegkriitiline, siis taotleda raha kohest väljamaksmist esialgse õiguskaitse korras (võimaldades kaebajal endal osta pileteid ja sööki).
7.3.HKMS § 45 lg 2 välistab otseselt tuvastamiskaebuse esitamise ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil.
8.Kuna kaebaja vaidlustatud Eesti saatkonna teenistujate tegevused on toimingud, siis ei ole vajalik analüüsida ka seda, kas praegusel juhul võiks olla asjakohane mõne tühistamisnõude esitamine.
9.Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, siis ei ole vajalik lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ega tegeleda küsimusega, et kaebus on allkirjastamata.
10.Kohus võtab asja materjalide juurde haldusasjas 3-22-1981 esitatud X 20.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluse (dokument „Maardu.docx“, HKMS § 56 lg 1, § 62 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.