Xi kaebus Maardu Linnavalitsuse 23.08.2022 otsuse nr 105.5/7555-1 ja 04.10.2022 korralduse nr 568 tühistamiseks ning Maardu linna kohustamiseks vaadata kaebaja 19.08.2022 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Maardu linn, volitatud esindaja Neeme Sild
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 22.08.2022 Maardu Linnavalitsusele avalduse ühekordse sotsiaaltoetuse määramiseks vastavalt Maardu Linnavolikogu 26.11.2019 määruse nr 56 ,,Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 56) §-le 7.
2.Maardu Linnavalitsus jättis 23.08.2022 otsusega nr 10-5.5/7555-1 ühekordse sotsiaaltoetuse määramata. Otsuse kohaselt on kaebaja ja tema ema sissetulekuks ühes kalendrikuus kokku 996,13 eurot. Vastavalt määruse nr 56 § 1 lõikele 7, mis reguleerib vähekindlustatuse mõiste, ületab taotleja ja tema ema ühine sissetulek ühes kalendrikuus perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise aluseks oleva vähekindlustatuse piiri. Ühtlasi arvestatakse sotsiaaltoetuse maksmisel taotleja reaalset elukohta ning Maardu Linnavalitsuse andmetel elab kaebaja alates 2022. a aprillist välisriigis.
3.Kaebaja esitas 20.09.2022 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus kohtul tühistada Maardu Linnavalitsuse 23.08.2022 otsus nr 10-5.5/7555-1 „Toetuse andmata jätmine“ ning kohustada Maardu linna kaebaja 19.08.2022 taotlust uuest läbi vaatama.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.09.2022 määrusega EÕK taotluse käiguta. Kaebaja täpsustas 24.09.2022, et tema eesmärgiks on esitada kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
5.Tallinna Halduskohus jättis 30.09.2022 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata ning võttis 28.11.2022 määrusega kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudes menetlusse.
6.Vastustaja leidis 28.12.2022 esitatud vastuses, et kohus on kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Ühtlasi taotles vastustaja menetluse lõpetamist ja kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel. Vastustaja hinnangul ei pidanud kaebaja kinni sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud vaide kohustuslikust läbivaatamise korrast, kuna esitas vaidemenetluse ajal halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vastustaja selgitas, et on kaebaja vaide sisuliselt läbi vaadanud (vt Maardu Linnavalitsuse 04.10.2022 korraldus nr 568 „Vaide läbivaatamine“).
7.Tallinna Halduskohus jättis 11.01.2023 määrusega vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning andis kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks.
8.Kaebaja vastas kohtunõudele 28.01.2023 ning selgitas viitega Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 määruse punktile 10, et soovib vaidlustada mõlemat haldusakti.
9.Tallinna Halduskohus nõustus 06.02.2023 määrusega kaebuse muutmisega ning luges, et kaebus on esitatud ka vaideotsuse tühistamise nõudes.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
10.Kaebaja nõuab Maardu Linnavalitsuse 23.08.2022 otsuse ja 04.10.2022 vaideotsuse tühistamist.
11.Kaebaja viibib ebaseaduslikult Kasahstanis ja ootab luba riigist lahkumiseks. Tal on olemas lennupilet lendamaks 1. oktoobril 2022 Minski, kuid Valgevenesse sisenemiseks peab tal olema vähemalt 200 eurot. Hetkel on tal oma pensionist alles vaid 50 eurot, mis asub ema kontol. Kui kaebajal ei ole piisavalt raha, ei lubata teda Valgevenesse. Valgevenes viibimine oleks aga otstarbekas, kuna võimaldab tal õigel ajal koju jõuda. Oleks vale, kui Maardu Linnavalitsus ei aitaks kaebajal Valgevenet külastada.
12.Kaebaja ja tema ema sissetulekuid ei ole õige vaadelda ühtse tervikuna, kuna kaebajal ei ole tema ema rahaga mingit seost. 2(6)
13.Õige ei ole väita, et kaebaja elab välismaal. Kuigi ta on alates 2018. aastast enamuse aja veetnud välismaal, ei ole ta endale välismaal veel püsivat elukohta leidnud. Sellises olukorras saab ta hädaolukorda sattudes loota üksnes toetusele kodumaalt.
14.Otsus tuleb tühistada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 alusel. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada SHS § 5 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see ei anna talle õigust sotsiaaltoetustele, kui ta viibib ajutiselt teises riigis raskes elusituatsioonis.
15.Kaebuse lahendamisel palub kaebaja kohtul lähtuda määruse nr 56 §-st 8, kuna selle sätte alusel oleks võimalik kaebajale sotsiaalabi osutada.
16.Välismaal ei ole kaebajal õigust saada kohalikult omavalitsuselt sotsiaaltoetust. Kuivõrd kaebaja on töövõimetu ega oska kohalikke keeli, on tal välismaal keeruline hakkama saada. Seetõttu peaks Maardu linn teda toetama kuni hetkeni, mil tal tekib võimalus välismaal sotsiaaltoetust saada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Vastustaja hinnangul ei ole kaebuse täiendamise lubamine põhjendatud, kuna kohus võttis põhjendamatult menetlusse jõustunud haldusakti tühistamise nõude. Vastustaja taotleb menetluse lõpetamist.
18.Kohus võttis 20.09.2022 esitatud kaebuse menetlusse alles 28.11.2022, seega pärast Maardu Linnavalitsuse 04.10.2022 korralduse nr 568 „Vaide läbivaatamine“ jõustumist. Samuti ei küsinud kohus kaebajalt tähtaja ennistamise taotlust. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei saanud talle e-postiga 04.10.2022 saadetud korraldust hiljemalt 05.10.2022 kätte, kuna samal päeval saatis ta halduskohtule teate menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta.
19.Juhul, kui kohus menetluse lõpetamisega ei nõustu, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja selleks vajalikul määral motiveeritud. Vastustaja jääb otsuses ja vaideotsuses avaldatud seisukohtade juurde.
20.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendi nr 5-18-7 punktis 139 on antud üheselt mõistetavalt põhimõte, et kui registrijärgne omavalitsusüksus saab sotsiaaltoetuse või teenuse andmise menetluses teada, et inimene elab tegelikult teise omavalitsusüksuse territooriumil, tuleb vastavat omavalitsusüksust sellest teavitada ja algatada elukoha andmete muutmise menetlus. Iseenesest tähendab see põhimõte, et kohaliku omavalitsuse üksus ei pea maksma sotsiaaltoetusi juhul, kui sotsiaaltoetuse taotleja on jätnud oma elukoha rahvastikuregistris muutmata. Sama põhimõte kehtib ka väljaspoole Euroopa majanduspiirkonda (EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) elama asunud isikute suhtes.
21.Eeltoodud Riigikohtu põhimõtet järgides ei ole vastustajale teada, millisele riigile ja selle omavalitsusele peaks vastustaja teavet kaebaja tegeliku elukoha kohta edastama. Samas on Riigikohus andnud lahendis läbivalt põhimõtte, et sotsiaaltoetusi tuleb maksta või -teenuseid osutada isiku tegeliku elukoha järgi. Antud juhul peaks kaebaja sotsiaaltoetuse saamiseks kohusetundliku isikuna registreerima oma elukoha selles riigis ja kohalikus omavalitsuses, kus on tema tegelik elukoht, mitte tegelema interneti kaudu alusetute nõuete esitamisega.
22.Vastustaja hinnangul on kaebaja isik reaalselt tuvastamata. Seega ei ole vastustajal veendumust, et kaebaja identiteeti ei ole seadusvastaselt omastatud.
3(6)
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
23.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja veel lahendamata taotlused.
24.Vastustaja on 14.02.2023 vastuses „Vastus täiendatud kaebusele“ seisukohal, et kohus on ekslikult lubanud kaebajal kaebust vaideotsuse tühistamise nõudega täiendada ning selles osas tuleks „seadusevastane“ menetlus lõpetada. Vastustaja hinnangul oli juba kaebuse menetlusse võtmise ajaks Maardu Linnavalitsuse 04.10.2022 korraldus nr 568 „Vaide läbivaatamine“ jõustunud. Seega rikkus kohus menetlusnorme, kuna nõustus kaebuse muutmisega ilma kaebajalt tähtaja ennistamise taotlust nõudmata.
25.Kohtu hinnangul võib vastustaja taotlusest järeldada, et ta nõuab menetluse (osalist) lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu (HKMS § 152 lg 1 p 2 koosmõjus HKMS § 124 lõikega 2). Kohus leiab, et vastustaja taotlus on põhjendamatu.
26.Nagu kohus juba 11.01.2023 määruses selgitas, olnuks vastustajal õigus vaie haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 punkti 5 („Vaie tagastatakse, kui samas asjas toimub kohtumenetlus.“) alusel tagastada. See, et vastustaja viidatud sättele vaatamata vaide sisuliselt läbi vaatas, ei saa takistada kaebajal kaebust vaideotsuse tühistamise nõudega täiendada. Olukorras, kus isik on vaidlustanud põhiakti ja nimetatud nõue on kohtu menetluses, ei saa väita, et vaidlus on jõustunud haldusaktiga lõplikult lahendatud. Vaideotsust ei saa samastada n-ö tavapärase, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud haldusaktiga. Vaideotsus on olemuslikult seotud põhiaktiga ning seetõttu on põhjendamatu väita, et vaatamata põhiakti osas toimuvale kohtumenetlusele on selle kohta tehtud vaideotsus jõustunud. Nimetatut arvestades on vastustaja seisukoht justkui oleks kohus võtnud menetlusse jõustunud haldusakti tühistamise nõude, alusetu.
27.Vastavalt HKMS § 49 lõike 1 viimasele lausele loetakse kaebuse muutmise korral kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Seega on määrav esialgse kaebuse esitamise, mitte esialgse kaebuse menetlusse võtmise aeg. Asjaolusid arvestades on seega vaideotsust puudutav tühistamisnõue tähtaegne ning kohtul puudus nii vajadus kui ka kohustus kaebetähtaja ennistamise taotluse nõudmiseks.
28.Eespool esitatud põhjendustel jääb vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Seega lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Kaebuse lahendamine
29.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
30.Kohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2) ning ei pea nende tervikuna kordamist vajalikuks. Täiendavalt märgib kohus järgmist.
31.Määruse nr 56 § 7 lg 1 kohaselt võib ühekordset toetust määrata vähekindlustatud isikule raske majandusliku olukorra puhul ja muudel erandjuhtudel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toetuse määraks on kuni 190 eurot aastas.
32.Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult ning kooskõlas määrusega nr 56 arvestanud perekonna sissetuleku hulka nii kaebaja kui ka temaga samal aadressil elava ema sissetuleku (määruse nr 56 § 1 lg 6) ning jätnud seda arvestades kaebaja taotluse põhjendatult rahuldamata. 4(6)
33.Asjaolu, et kaebajal ei ole tema enda väitel võimalik Maardu linna poolt määratud sotsiaaltoetust saamata Kasahstanist Valgevenesse reisida, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Lisaks on kaebajal võimalik soovi korral paluda Eesti välisesindustelt abi Eestisse tagasipöördumiseks.
34.Haldusasjas nr 3-22-1908 kohtule esitatud (ja 30.09.2022 määrusega käesoleva asja juurde võetud) Välisministeeriumi 23.09.2022 kirjast nähtub, et Välisministeerium on koostöös teiste Eesti ametiasutustega püüdnud kaebajat igakülgselt aidata Eestisse naasmisel (sh lennupileti ostmisel), kuid kaebaja ei ole soovinud Eestisse tagasi pöörduda. Välisministeerium selgitas, et kaebaja on erinevates riikides välisesinduste poole pöördunud juba alates 2012. aastast. Eesti saatkonda Nur-Sultanis pöördus ta 15.08.2022, väites, et on haige ja töövõimetu ning tarbib psühhotroopseid ravimeid ja alkoholi, kui ravimeid ei ole. Isikul ei olnud huvi pöörduda tagasi Eestisse, kuid saatkond andis talle igakülgset nõu, sh, kuidas saada lähedastelt raha, kui toimivat pangakaarti ei ole (Western Union, Moneygram); kus ööbida; kus saab tasuta süüa; helistas Töötukassase, et uurida, kas isikul on võimalik oma töötu abiraha varem saada; soovitas raamatukogu, kus saab kasutada tasuta internetti kodustega suhtlemiseks; kaasati ka Maardu sotsiaalabi töötaja.
35.Kohus ei nõustu kaebajaga, et Maardu linna kohustus kaebajat aidata on piiramatu. Kaebaja on viidanud määruse nr 56 §-le 8, mille kohaselt võib vähekindlustatud isikule maksta linnavalitsuse korralduse alusel ka muid nimetatud määruses nimetamata toetusi. Toetust võib maksta ka konkreetselt määratletud abivajajate sihtrühmale.
36.Olukorras, kus kaebaja ei vasta määruse nr 56 § 7 toetuse tingimustele, ei teki vastustajal kohustust maksta kaebajale toetust määruse nr 56 §-i 8 alusel. Nimetatud säte annab linnavalitsusele õiguse maksta erandjuhtudel ka määruses nimetamata toetusi, kuid see ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda mistahes eesmärkidel mistahes rahalisi toetusi. Lisaks nähtub haldusasja materjalist (sh Välisministeeriumi 23.09.2022 kirjast haldusasjas nr 3-22-1908), et kaebajale on korduvalt pakutud nii ainelist kui muud abi, kuid sellele vaatamata ei ole ta soovinud Eestisse tagasi pöörduda. Olukord, kus isik soovib kohalikult omavalitsuselt toetust, et kasutada seda sisuliselt erinevates riikides reisimiseks, ei ole käsitatav erandjuhuna, mis viitaks vajadusele maksta talle toetust määruse nr 56 §-i 7 või 8 alusel.
37.Seoses vastustaja viitega kaebaja isiku tuvastamise kohta märgib kohus järgmist. On tõene, et kaebaja ei ole kohtule esitatud menetlusdokumente (sh kaebust) digitaalselt allkirjastanud. Arvestades, et ta on samalt e-posti aadressilt suhelnud nii haldus- kui ringkonnakohtuga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2022 määruse nr 3-22-1286 p 9), ei kahtle kohus kaebaja isikusamasuses (HKMS § 52 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 4). Seega jätab kohus vastustaja põhistamata viite kaebaja identiteedi seadusvastasele omastamisele tähelepanuta.
38.Kaebaja taotlus SHS §-i 5 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) või Euroopa Liidu õigusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 ja § 14 lõike 2 järgi võib Riigikohus konkreetse normikontrolli menetluses hinnata üksnes sellise õigusnormi põhiseaduspärasust, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (esimest korda Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
5(6)
Kohtu hinnangul ei ole SHS § 5 praegusel juhul asjasse puutuv säte. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses viidanud asjakohaselt Riigikohtu 09.12.2019 otsusele asjas nr 5-18-7 (ennekõike punktid 137-139), milles Riigikohus rõhutas, et SHS § 5 lõikest 1 tulenevat kohustust tuleb tõlgendada nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. Samas jäeti kaebaja taotlus ennekõike (vt ka vaideotsuse põhjendusi) rahuldamata põhjusel, et kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulek ületas määrusega nr 56 sätestatud sissetuleku piirmäära. Seega on kaebaja põhjendamatult leidnud, et SHS § 5 takistas talle kui välismaal, väidetavalt raskes elusituatsioonis viibivale isikule toetust maksmast. Ka asjaolu, et kaebaja hinnangul peaks SHS § 5 reguleerima välismaal viibivatele isikutele sotsiaaltoetuste maksmist, ei anna alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
39.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et nii vaidlustatud otsus kui vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel jääb sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue rahuldamata.
40.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.