3-21-1137/18 - Sotsiaalõigus - Muu sotsiaalõigus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi vastustaja või SKA) vaidlustatud otsuses leidis, et puudub alus X (edaspidi kaebaja) puude raskusastme tuvastamiseks, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks. Puude raskusastme tuvastamisel võeti arvesse isiku terviseseisundi, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisele, elukeskkonna ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning SKA ekspertarsti Julia Aleksandrova ekspertarvamus. Nimetatud ekspertarvamus tugineb kõikidele E-tervise infosüsteemis olevatele epikriisidele, s.h eriarstide (Kristel Harak, Pille Tein, Mare Suigom, Verner Fogel) ning perearst Irina Zahharova kirjeldustele. Otsuses märgitakse, et perearst ja eriarstid on fikseerinud X kaebused vastuvõtul, kuid objektiivsetel uuringutel ja läbivaatusel on üldine sooritusvõime olnud rahuldav. Vastustaja selgituse kohaselt puude tuvastamise aluseks vanaduspensioniealistel isikutel on eakohasest suurema kõrvalabi vajadus, mille põhjustavad püsiva iseloomuga ning diagnoosiga kinnitatud ja objektiviseeritud funktsioonipiirangud, mida antud juhul E-tervise infosüsteemis olevate sissekannete põhjal kaebajal ei esine või esineb harva ning kõrvalabi vajadus hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel on eakohane. Aktuaalsetele terviseandmetele ja haiguse kulule tuginedes vastustaja asus seisukohale, et puudub alus puude tuvastamiseks, kuna kaebaja terviseseisundist tulenevalt puudub tal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelvalvele. Ühtlasi vastustaja on kaebajale otsuses selgitanud, et tema terviseseisundi muutumisel (nt tervislik seisund halveneb ja seda kinnitavad tervise infosüsteemis olevad andmed või kaebaja esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid) on tal õigus esitada SKA-le uus taotlus puude raskusastme tuvastamise menetluse läbiviimiseks. Seega märgib kohus, et puude mittetuvastamise otsus ei ole lõplik ning terviseandmete muutumisel (arvesse võetakse aktuaalsed andmed) võib esitada uue taotluse puude raskusastme määramiseks. Lisaks on vastustaja vaideotsuses kaebajale selgitanud asjaolusid koos viidetega õiguslikule alusele, mida kohus ei hakka üle kordama. Vastustaja pidas vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust veel teiselt ekspertarstilt dr Asta Pärlilt. Seega vaidemenetlusse oli kaasatud ka ekspertarst dr Asta Pärli, kes koostas ka eksperdiarvamuse, milles asus samale seisukohale, et aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus X puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja on kohtule antud selgituses viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-19-2182, milles märgitakse, et puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. SKA leiab, et kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 2(4) lg-te 3-5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on SKA 06.04.2018 otsusega nr P26O-2018-54171 tuvastatud keskmine puude raskusaste tähtajaga 01.04.2018 kuni 31.03.2021, siis ei saa tal otsusest tekkida õiguspärast ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks. Vastustaja seejuures selgitab, et kui juba kord tuvastatud puude raskusaste muutuda ei saaks, siis poleks korduvhindamistel ja puude raskusastme tuvastamise perioodidel mingit sisulist mõtet. Kohus nõustub vastustaja põhjendusega. Vastustaja selgituse kohaselt puude raskusastme tuvastamine ei ole diagnoosipõhine. Seadus näeb ette puude raskusastme tuvastamise menetluse, kuhu kaasatakse arstiõppe läbinud isik selleks, et teha individuaalne konkreetse isiku terviseseisundil põhinev otsustus tuvastamaks, kas isikul esineb puude raskusaste ning kui esineb, siis mis raskusastmes. Diagnoosist ei piisa, et tuvastada puude raskusastet, kuna lisaks diagnoosile peavad olema ka konkreetsed osalus- ja soorituspiirangud, milles tulenevalt vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. SKA kinnitusel ekspertiis on individuaalne ja lähtub isiku aktuaalsetest terviseandmetest, millised on praegusel juhul kaebaja osas üle vaadatud kahe ekspertarsti (dr Julia Aleksandrova ja dr Asta Pärli) poolt ning mõlemad eksperdid on leidnud, et puude raskusastme tuvastamiseks alust ei ole. Siinkohal vastustaja leiab, et kuna kaks erinevat ekspertarsti on juba kaebaja suhtes ekspertiisi puude raskusastme tuvastamiseks teostanud ning jõudnud samale järeldusele, siis puudub vajadus viia täiendavalt läbi veel kolmas ekspertiis. Kaks eksperti on oma arvamused andnud ning nende arvamustes puuduvad vastuolud. Vastustaja

arvates asjaolu, et kaebaja ei nõustu kahe eksperdi järeldustega, kuna need ei ole talle sobivad, ei tähenda, et esineks vajadus täiendava ekspertiisi järele. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud vastustaja seisukohtadega/põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Seega kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja ja tema esindaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub, et kaebajal puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas kehtivate asjakohaste õigusnormidega. Kohtu hinnangul käesolevas haldusasjas kaebaja esitatud väited vastustaja seisukohti, mis tuginevad aktuaalsetele terviseandmetele, ümber ei lükka. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega meditsiini valdkonnas, mille sisuliseks ümberhindamiseks kohtul erialased teadmised puuduvad. Lisaks kohus osundab, et Tartu Ringkonnakohus on kohtulahendis haldusasjas nr 3-12-981 asunud seisukohale, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata üksnes seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ekspertarst dr Julia Aleksandrova puude raskusastme tuvastamisel ei võtnud arvesse kaebaja kõiki terviseprobleeme, misläbi ekspertarst jõudis valearvamusele ja ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Ekspertarvamuse kohaselt on ekspertarst arvestanud ja hinnanud kõiki E-tervise infosüsteemis sisalduvaid kaebaja terviseandmeid, sh epikriise ja eriarstide (Kristel Harak, Pille Tein, Mare Suigom, Verner Fogel) ning perearst Irina Zahharova kirjeldusi, mida on teinud ka teine ekspertarst dr Aita Pärli vaidemenetluses eksperthinnangut andes. Mõlemad ekspertarstid jõudsid sama tulemuseni. Ekspertarstid puude raskusastet kaebajal ei tuvastanud, leides, et terviseseisundist tulenevalt puudub tal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelevalvele. Vaideotsuses selgitatakse, et puude tuvastamine on dokumendipõhine, s.t tugineb esitatud taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsetele (mitte vanadele) terviseandmetele, mille alusel ekspertarst annab hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel omakorda, kas kaebaja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt objektiviseerivatel uuringutel ja läbivaatusel ning diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid. Vaideotsuses märgitakse, et perearst ja eriarstid on fikseerinud X kaebused vastuvõtul, kuid objektiivsetel uuringutel ja läbivaatusel oli üldine sooritusvõime rahuldav. Ekspertarst Asta Pärli tutvus X vaidega ja veel kord vaatas üle kaebaja terviseandmed ning tuginedes vanaduspensioniealisel inimesel puude raskusastme tuvastamise kriteeriumidele leidis, et ei ole alust olemasolevate terviseandmete põhjal esialgset arvamust muuta. Ekspertarst dr Asta Pärli hinnangu kohaselt kaebaja on enesehooldustoimingutega iseseisvalt toime tulev isik ning puude mittetuvastamine vastab tema tervislikule seisundile. Ekspertarstid ei ole tuvastanud, et kaebajal oleksid püsivad piirangud igapäevategevustel tavatingimustes, millest tulenevalt vajaks ta kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikus määras. Vastustaja kinnitas kohtule, et SKA on nii vaidlustatud otsuse tegemisel kui ka vaide lahendamisel vaidemenetluses arvesse võtnud kõik esitatud dokumendid, sh X vaide, mõlema ekspertarsti- dr Julia Aleksandrova ja dr Asta Pärli- ekspertarvamused jm. Puude raskusastme tuvastamise menetlus on toimunud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ((PISTS) alusel (§ 2 lg 11 p 2 ning §-d 23, 24 ja 71), järgides sotsiaalkaitseministri määrusega täpsustatud puude raskusastme tuvastamise korda (sotsiaalkaitseministri määruse 29.02.2016 nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" § 5 ning sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad" § 4). Kohus

Kohus ei ole tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist, millega võiks kaasneda ebaõige otsuse tegemine. Kohus möönab, et vaidlustatud otsus on küll sisult üsna lakooniline, kuid põhjalikumad selgitused on toodud vaideotsuses, millega on tutvunud ka kaebaja pool. Kohus leiab, et kaevatav otsus (koostoimes vaideotsusega) on piisavalt põhjendatud ning õiguspärane. Vastustaja on menetlused läbi viinud kooskõlas seadusega, järgides kehtivaid õigusnorme, millele on viidatud nii otsuses kui ka vaideotsuses. Kohus märgib, et vaideotsuses on piisavalt põhjalikult selgitatud asjaolusid ning õiguslikku alust, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus ei ole tuvastanud vaidemenetluses menetlusnormide rikkumisi, millest oleks tingitud ebaõige otsuse tegemine, mistõttu ka vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab rahuldamata ka alternatiivnõude vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja uue ekspertiisi määramiseks. Kohus seejuures märgib, et kaks ekspertarsti on esitanud oma ekspertarvamused, milles on jõutud ühesuguse tulemuseni. Kohtu hinnangul uue ekspertiisi läbiviimist võiks kaaluda nt olukorras, kui kaks eelnevat ekspertarvamust on erinevad/vastuolulised (nt ühel juhul puude tuvastamine ja teisel puude mittetuvastamine). Praegusel juhul sellist olukorda ei ole ning ekspertarvamustes vastuolusid ei esine. Samuti puudub kohtul alus kahelda ekspertarstide erapooletuses ja professionaalsuses (mõlemal on vastav haridustase ja kvalifikatsioon olemas). Vastustaja on kaebajale vaideotsuses selgitanud, et tema terviseseisundi muutumisel ning näidustuste esinemisel, mida peavad kinnitama ka tervise infosüsteemis või muul moel tõendatavad andmed, on tal õigus esitada SKA-le korduvekspertiisi taotlus puude tuvastamiseks ennetähtaegselt. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsused õiguspärased ning puudub alus kaebuse nõuete (sh alternatiivnõude) rahuldamiseks. Puude raskusastme mittetuvastamine on toimunud PISTS alusel, järgides sotsiaalkaitseministri määrusega täpsustatud puude raskusastme tuvastamise korda ning arvestades eksperthinnanguid ja aktuaalseid terviseandmeid. Samas kohus märgib, et kui kaebaja tervislik seisund võiks halveneda ja seda kinnitavad tervise infosüsteemis olevad andmed või kaebaja esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale uus taotlus puude raskusastme tuvastamise menetluse läbiviimiseks.