X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2022 otsuse nr 12203030009-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, alternatiivselt Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2022 otsusega nr 12203030009-1 kehtestatud sissesõidukeelu tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 14.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2022 otsus nr 12203030009-1 kaebajale sissesõidukeelu kehtestamise osas.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi andmise kulud (kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja X kasuks riigilõiv 6,66 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 24.10.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates
või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Ebaõige on vaidlustatud otsuses toodud järeldus, et kaebaja subjektiivsel tagakiusukartusel ei ole alust või see ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Kaebaja selgitas PPA-le, et esineb oht võimaliku mobiliseerimise pärast. Kaebaja on Ukraina suhtes peetava sõja vastu. Ukraina vastu sõdima minek oleks olnud tema poliitiliste veendumustega otseses vastuolus ning sõjas osalemine tähendab kaebaja jaoks ohtu elule. Riigivõimu korraldusele (mitte minna sõdima) allumatuse korral oleks kaebajat ähvardanud riigivõimu poolt tagakiusamine.
5.Võimaliku mobilisatsiooniga kaasnev oht on reaalne tulenevalt 28.02.2022 avaldatud artikkelsõnumist „Lahku rivist – jää ellu“. Seega põhines kaebaja kartus mobilisatsiooni ees täiesti objektiivsetel alustel. Ka PPA on välja toonud, et kaebaja hirm mobiliseerimise ees on reaalne, kuna X võimud toetavad Venemaa sõda Ukrainas.
6.Kaebaja ei saa X naasta ka seetõttu, et on sotsiaalmeedias avaldanud oma vastumeelsust Ukraina ründamise suhtes. X valitseb totalitaarne režiim, mistõttu on ilmne, et ametivõimud kontrollivad sotsiaalmeedias avaldatut. Ukraina vastase sõja suhtes negatiivseid avaldusi teinuid ähvardab riigivõimu poolt tagakiusamise oht (vt internetiväljaande xxxx 03.08.2022 artikkel „Teatatakse kahe Xlase kinnipidamisest, kes tulid kodumaale Poolast. Üks neist võib olla KGB eeluurimisvanglas“). Kinnipeetud isik võib lihtsalt kaduda, mis tähendab, et kinnipeetute elud on reaalselt ohus.
7.Kaebaja ei sisenenud Eestisse salaja või ebaseaduslikult piiri ületades. Kaebaja tuli avalikult piiripunkti kaudu ja esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. Olukord oli kogu maailma jaoks ootamatu ja erakorraline. Venemaa poolt Ukraina vastu täiemahulise sõja alustamine tuli kõigile suure ootamatusena. See omakorda tingis ka üleüldise teadmatuse, mis hakkab toimuma, sh X olukorra suhtes. Juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, on ebaõiglane (ebahumaanne) kaebajat sanktsioneerida (nt sissesõidukeelu kehtestamisega). Sissesõidukeelu kehtestamine tähendaks, et (rahuldamata jäänud) rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine on karistatav.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning tühistamiseks puudub alus. PPA põhjendas otsuse punktis 5.3 üksikasjalikult ja põhjalikult kaitsevajaduse puudumist. Menetluse käigus tutvus PPA kaebaja Instagrami kontoga. Juhul, kui kaebajal olidki mingid pildid sotsiaalmeedia kontol, siis oleks pidanud kaebaja ise need pildid esitama. Kaebajal on VRKS § 11 lõikest 2 tulenevalt kohustus esitada PPA-le kõik tema valduses olevad tõendid. Samas, kuigi PPA ei ole eraldi „VKontakte“-s olevaid kaebaja sõjavastaseid postitusi analüüsinud, ei tingi see otsuse ümberhindamist. Rahvusvahelise kaitse menetluses on tuvastatud, et kaebaja on X kodanik, kes ei ole mingil viisil seotud tegevustega, mis võib endaga kaasa tuua tagakiusuohu. Kaebaja meelsus tekkis peale Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainale ning kaebaja oli sel ajal oma päritoluriigist eemal elanud juba üle kahe aasta. Seega ei leia PPA, et kaebaja seisaks tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga, kui ta ei ole oma meelsust väljendanud.
9.Asjakohane ei ole viidata uudislehel olevale artiklile, kui artikkel ei ole otseselt kaebaja tegevusega seotud. Ühtlasi puudub vastustajal info ning ka kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja on sattunud X või X võimuorganite huviorbiiti seoses sõjavastaste postituse tegemisega. Seega puudub alus arvata, et kaebajat ootaks X naasmise korral sama saatus nagu artiklis nimetatud üliõpilast.
10.Arvestades päritoluriigiinfot, ei ole hetkel X sõjalist konflikti ega välja kuulutatud mobilisatsiooni. Seega puudub kaebajal kohustus võtta osa soovimatust sõjategevusest. Kaebaja meelsus ja vastuseis sõjategevusele Ukrainas ei anna alust rahvusvahelise kaitse andmiseks. Pelgalt meelsuse omamine ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.
11.Puudub alus jätta kohaldamata sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel. Kohtupraktikas on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (nt 3-17-1928). Selliseid asjaolusid kaebaja puhul ei esinenud. Asjaolu, et kaebaja sisenes Eestisse seaduslikult, ei tähenda automaatselt, et sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata. PPA vähendas maksimaalset sissesõidukeelu kestvust 3 aastalt 1 aastale. Seega on arvesse võetud kaebajaga seotud asjaolusid. Lisaks abiellus kaebaja Eesti kodanikuga ning taotleb elamisluba Eestis elamiseks abikaasa juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 31 järgi hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Rahvusvahelise kaitse asjades võib vastustaja enda kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada.
13.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).
14.VRKS § 20 lg 1 järgi, kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9–26), ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi.
15.Kaebaja selgitas 04.03.2022 PPA-le, et elas X vanemate juures. Kaebaja kuulis oma X sõpradelt, et X on üldmobilisatsioon ning X ei lasta välja meesterahvaid vanuses 18-60 eluaastat. Eelneva tõttu ei soovi ta naasta X, kuna kardab, et kuulutatakse välja sõjaolukord (dtl 67-68). 20.04.2022 selgitas kaebaja, et kaebaja on vastu Ukraina sõjale. Kaebaja põgenes X hirmust üldmobilisatsiooni ees. Kaebaja sõitis piirile ning taotles varjupaika. Hirm tulenes asjaolust, et kaebaja sõber viidi sotsiaalmeedia postituse pärast politseisse. Politsei tuvastab SIM kaardi järgi inimese asukoha ning talle tullakse järele. Kaebaja ei soovinud eelnevatel põhjustel X jääda (dtl 92). Kaebajat on X karistatud liiklusrikkumiste eest, kuid tagaotsitav ta ei ole (p 19 ja p 20, dtl 93). Kaebaja kasutab sotsiaalmeedia kontosid VKontakte ja Instagram (p 21). X ei ole üldmobilisatsiooni välja kuulutatud, kuid lahkumise ajal ei olnud võimalik sündmusi ette prognoosida (p 32). Kaebaja ei teinud Instagrami
postitusi, vaid 24 tunni jooksul kustuvaid sõnumeid. Sõnumid on Instagrami ajaloos säilinud. Postitused olid sõjaväe ja sõja vastased (p 36). Kaebaja käis viimati X 2020. a. (p 37). Otseseid probleeme X ametivõimudega ei ole olnud (p 40, p 48). Kaebaja ei soovi X naasta (p 51). X viibimine on ohtlik kaebaja sotsiaalmeedia postituste tõttu (p 52). X ründamise korral on kaebaja nõus sõdima (p 54).
16.Eelnevat aluseks võttes leiab kaebaja, et ta kvalifitseerub pagulaseks, kuivõrd X naasmisel ähvardab kaebajat riigivõimu poolt tagakiusamine. Kaebaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja väidetavalt avaldanud sõjategevust ironiseerivaid või sõjavastaseid meeme ning tsiteerinud erinevate inimeste väljaütlemisi (vt dtl 10-29). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajaga seotud tõendeid ja selgitusi aluseks võttes ei ole tõenäoline, et kaebaja satuks X naasmisel ohtu üksnes meelsuse avaldamise tõttu (sh arvestades, et postitused olid nähtavad üksnes 24 tundi). Asjaolu, et PPA ei andnud hinnangut seoses internetilehel VKontakte avaldatu kohta, ei ole määrav. Üksnes vastuseisu avaldamine sõjategevusele Ukrainas ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmiseks, kuivõrd puuduvad igasugused tõendid, et kaebaja suhtes võidakse alustada menetlust või kaebaja satuks muudmoodi ohtu. Kaebaja sõnul puuduvad tal kokkupuuted politseiga, ta on saanud vabalt reisida mh X ja X suunal ning vastupidi ja Euroopa Liitu. Üksnes asjaolu, et kaebaja sõber väidetavalt kutsuti politseisse meelsuse avaldamise tõttu, on paljasõnaline. Ka asja juurde esitatud artiklist ei nähtu seost kaebajaga, kuivõrd artikkel puudutab naisüliõpilast ning temaga seotud tegevust. Puudub alus eelduseks, et kaebajale võivad osaks saada sarnased ebameeldivused.
17.PPA on vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendanud, et ka mobilisatsiooni väljakuulutamine X ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal ega ka praegusel ajal aktuaalne, kuivõrd X ühiskond on täielikult vastu sõjas osalemisele (dtl 119). Ka kaebaja ise ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kas tema või keegi muu X kodanik on saanud vastava kutse. Mobilisatsiooni ei ole X välja kuulutatud ja käesoleval ajahetkel teadaolev info ei viita sellele, et X seda kavatseks teha. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
18.Kaebaja hinnangul on Schengeni alale sissesõidukeelu kohaldamine ebaõiglane, kuivõrd kaebaja ei saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esimesel võimalusel.
19.Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas anda omapoolseid seisukohti (dtl 106-110).
20.PPA andis kaebajale kaalutlusõiguse alusel 7-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse täitmiseks olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Kaebaja ütles PPA-le 01.06.2022 vestlusel, et kui rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutakse, siis ta on nõus lahkuma vabatahtlikult 7 päeva jooksul. Kaebaja soovis esitada x taotluse viisa saamiseks (p 24, dtl 110).
21.Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA leidis, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks alust ei ole, kuid lühendas 3-aastast tähtaega 1 aastani, kuna kaebaja oli menetluses õiguskuulekas. PPA tõi vaidlustatud otsuses välja, et kaebajal ei ole lähemaid sidemeid Eestis või Schengeni alal, mis väärivad kaitsmist. Samas selgus menetluse käigus, et kaebaja abiellus
Eesti kodanikuga ning esitas 01.09.2022 elamisloa taotluse abikaasa juurde. Praegusel ajal on taotlus PPA menetluses. Kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, on talle sissesõidukeelu kehtestamine ilmselgelt ebaproportsionaalne ja kohus tühistab selle.
22.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tühistades otsuses sissesõidukeelu määramise. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse 1/3 ulatuses, tuleb PPA-lt kaebaja kasuks välja mõista 6,66 eurot. Menetlusabi andmise kulud (kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.