Kairo Kozlovski kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (nakatumine koroonaviirusega)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Kairo Kozlovski Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla kinnipeetava Kairo Kozlovski (edaspidi kaebaja) 30.12.2020 võetud SARS koroonaviirus 2 RNA analüüs andis positiivse tulemuse (tl 8).
2.Kaebaja esitas 18.06.2021 Tartu Vanglale taotluse (tl 57-59), milles nõudis kahju hüvitamist seoses sellega, et ta nakatus vanglas koroonaviirusega. Kaebaja põhjendas, et vangla eluosakonnad lukustati alates 07.11.2020 ja sellega rikuti oluliselt paljusid kinnipeetavate õigusi. Riigil on kohustus kaitsta inimese elu ja tervist. Lukustatud kambris viibimise ajal diagnoositi kaebajal COVID-19. Kuna kokkupuuteid kinnipeetavatega kaebajal ei olnud, siis sai teda nakatada ainult vanglaametnik oma hoolimatusest. Vangla kehtestas piirangud kinnipeetavatele, kuid ei muutnud valvurite töökorraldust viisil, mis oleks viinud kinnipeetavate nakatumise ohu minimaalseks.
Kaebaja väitel on COVID-19 läbipõdemise tõttu halvenenud tema üldine tervislik seisund, ta tunneb pidevat väsimust, liigeste valu, õhupuudust ja unisust. Välistatud ei ole komplikatsioonid tulevikus.
3.Tartu Vangla jättis 16.08.2021.a otsusega nr 1-13/165-2 (tl 9-11) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastab tõele, et kaebaja nakatus ajal, mil kinnipeetavatele olid kehtestatud liikumis- ja suhtlemispiirangud ning eluosakonnad olid lukustatud. Nakatumise viisi vanglal tuvastada ei õnnestunud. 09.01.2021 tunnistas perearst kaebaja terveks. Kaebaja põdes haigust kergelt, suuri terviseprobleeme või komplikatsioone ei esinenud. Kaebaja ei ole seoses terviseprobleemidega arsti poole pöördunud. Vangla tööd ei ole võimalik korralda nii, et kontaktid kinnipeetavate ja ametnike vahel puuduvad täielikult. Vangla kehtestas abinõud ja piirangud ametnike suhtes, sealhulgas: - ametnikel oli kohustus kanda vangla siseterritooriumil maski ja desinfitseerida käsi (enne ja pärast vanglasse sisenemist, enne ja pärast sööklasse sisenemist); - kõiki isikupääsla kaudu sisenejaid kontrolliti puutevaba termomeetriga. Palaviku, köha või muude viirusnakkuse sümptomite korral isikut vanglasse ei lubatud; - vanglateenistujal oli kohustus kohe meditsiiniosakonnale teada anda igast vangla territooriumil viibivast ilmselgete haigustunnustega isikust (kinnipeetavast, ametnikust või muust isikust); - ametnikke testiti pisteliselt COVID 19 suhtes juhuvalimi alusel; - nakkushaige või nakkuskahtlase kinnipeetavaga kokku puutuvate vanglateenistujate arv hoiti minimaalsena; - haigustunnustega isikule anti viivitamatult kaitsemask ja paluti desinfitseerida käed. Samuti desinfitseeriti pinnad, millega nakkuskahtlane isik kokku puutus; - isolatsiooniosakonnas paiknevate kinnipeetavatega kokkupuutel kehtis käte desinfitseerimise kohustus enne ja pärast eluosakonda sisenemist, eluosakonnas kasutatud esemete desinfitseerimise kohustus, isolatsiooniosakonnas tekkinud jäätmed, sh isikukaitsevahendid visati nakkusohtlikele jäätmetele mõeldud prügikasti; - loendusi viidi läbi esmalt tavakambrites ning alles seejärel kambrites, kus oli COVID 19 oht või selle tõttu isoleeritud kinnipeetavad. Viimati nimetatud kambrites loenduse läbiviimiseks oli ametnikel kohustus kasutada isikukaitsevahendeid ning loendus viidi läbi kambri toiduluugi kaudu. Tartu Vanglas ei tekkinud suurt viirusepuhangut, vaid esines ainult üksikuid nakatumisi. See näitab, et tarvitusele võetud abinõud olid asjakohased ja täitsid seatud eesmärki. Kuna isik võib ka enese teadmata ja tahtmata viirust levitada ning vangla võttis tarvitusele piisavad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks, ei ole vangla süüline tegevus tõendamist leidnud. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
4.Tartu Halduskohtus registreeriti 27.08.2021 kaebaja kaebus Tartu Vangla vastu, mille kohus võttis menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses tervise kahjustamisega. Kaebaja taotles hüvitist 10 000 eurot. Kaebaja hinnangul nakatus ta vangla hoolimatuse tõttu. Kahju tekkis kaebaja koroonaviirusesse nakatumise, haiguse läbipõdemise ja tervisliku seisundi jätkuva halvenemisega. Kaebaja kordas kohtueelses menetluses esitatud põhjendusi (otsuse punkt 2). Kaebaja hinnangul ei püüdnud vangla korraldada oma tööd nii, et vältida igakülgselt kinnipeetavate nakatumise võimalusi. Kinnipeetavatelt võeti piirangute kehtestamisega ära kõik õigused, kuid vanglaametnike töökorraldus ei muutunud. Samad valvurid käisid läbi kõik kambrid ning oluline osa loendusi teostati kambrisse sisenemisega. Samal ajal võeti kaebajalt võimalus kaitsta ennast ise parimal võimalikul viisil nakatumise eest.
Kahju hüvitamise taotluses esitatud vangla meditsiiniosakonna juhataja väited kaebajal pärast koroonaviiruse läbipõdemist terviseprobleemide puudumise kohta ei ole usaldusväärsed, kuna ühtegi tervisetõendit ei ole esitatud. Vangla väide sündmuse õiguspärasusest on üldsõnaline, kuna vangla tegevusetuse tulemusena jäid tuvastamata kaebaja nakatumise viis ja asjaolud. Kaebaja hinnangul on vangla süüline käitumine tõendamist leidnud.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud põhjenduste juurde (otsuse punkt 3). Kaebaja nakatumine ei olnud vastustaja õigusvastase või süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid näitamaks seda, et keegi teadlikult ja pahatahtlikult soovis teda nakatada. Kaebaja tervisekaart ei näita, et kaebajal oleksid tekkinud nakatumise tõttu terviseprobleemid.
Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
7.Üheks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Tegevusetust saab vastustajale ette heita siis, kui vastustajal oli kas õigusnormist või üldisest hoolsuskohustusest (käibekohustusest) tulenev tegutsemise kohustus. Kaebaja heidab õigusvastase tegevuse või tegevusetusena vastustajale ette seda, et vastustaja kehtestas küll olulised piirangud kinnipeetavatele (Tartu Vangla 10.11.2020.a käskkiri nr 11/139 ning hilisemad käskkirjad, millega hinnati nende jätkuva kohaldamise vajalikkust, tl 2349), kuid ei kehtestanud piiranguid vanglaametnikele ning seetõttu sai võimalikuks kaebaja nakatumine. Kaebaja arvates oli vastustaja hooletu. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus kaebaja nakatumise võimaluste vähendamisel.
8.Vangistusseadus (VangS) ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid abinõude kohaldamist nakkushaiguse tõrjumise eesmärgil. Sellest olenemata oli vanglal kohtu hinnangul üldine hoolsuskohustus (käibekohustus) oma töökorralduses selliseid abinõusid rakendada. Kohus märgib, et praeguses asjas ei ole vaidluse all kinnipeetavate õigusi piiravate abinõude kohaldamine (s.h nende õiguspärasus või otstarbekus), vaid vangla personalile kehtestatud nõuded.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 17 lg 3 p 1 ja 2 sätestavad, et Justiitsministeerium korraldab kinnipidamisasutuses võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele ning võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele. Säte kehtib praegu ja kehtis kaebaja nakatumise ajal samas sõnastuses. Tartu Vangla 10.11.2020.a käskkirja nr 1-1/139 (tl 23-25) esimesest lõigust nähtub, et Justiitsministeerium on andnud vanglale korralduse koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõude kehtestamiseks.
9.Iseenesest põhjendatud on kaebaja järeldus, et kui ta puutus kokku ainult vanglaametnike ja -töötajatega (ei puutunud kokku teiste kinnipeetavatega, ei toimunud kokkusaamisi), siis tõenäoliselt kandus nakkus talle edasi vanglaametnikult või -töötajalt. See aga ei tähenda, et vastustaja oli hooletu. Õigusteoorias ja -normides eristatakse olukorda, kus isikul on kohustus saavutada kindel tulemus ja olukorda, kus kohustus piirdub sellega, et isik peab tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku (vt näiteks võlaõigusseaduse § 24 lg 1). Nakkushaiguse leviku tõkestamisel ei ole reeglina realistlik seada eesmärgiks, et nakatumisi üldse ei toimu. Seda ei nõua ka NETS § 17 lg 3 – nii tööolud kui ka kinnipidamistingimused peavad olema võimalikult nakkusohutud. Ka kaebaja ei arva, et vastustaja oleks pidanud nakatumise täielikult ära hoidma. Kaebaja väide on, et nakatumise ohu oleks pidanud viima miinimumini.
10.Vastustaja tõi välja abinõud, mis kehtestati eesmärgil viia miinimumini võimalus, et nakkus kandub vanglaametnikult üle kinnipeetavale (vt otsuse punkti 3). Kohus nõustub sellega, et vanglas ei ole võimalik kokkupuuteid kinnipeetava ja vanglaametnike vahel täielikult ära hoida ning parim, mida vastustaja sai teha, oli reeglite kehtestamine nakkuse edasikandumise ohu vähendamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja kirjeldatud abinõud mõistlikud. Vastustaja viitab põhjendatult sellele, et Tartu Vanglas esines küll nakatumisi, kuid haiguspuhangut ei tekkinud. Kaebaja ei teinud viidatud reeglitele konkreetseid etteheiteid peale selle, et kambrite vahel liikusid samad vanglaametnikud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks parem olnud see, kui iga kambriga oleks tegelenud eraldi ametnik. Kohtu hinnangul oleks see muutnud olukorra halvemaks, kuna see oleks oluliselt suurendanud kinnipeetavatega kokku puutuvate ametnike arvu ja seega ka tõenäosust, et nende hulgas leidub viirusekandja, kes sümptomite puudumise tõttu ise sellest teadlik ei ole.
11.Kaebaja ei esitanud konkreetseid kontrollitavaid fakte selle kohta, et vastustaja poolt vanglaametnikele kehtestatud reegleid oleks enne tema nakatumise kuupäeva tema suhtes rikutud. Kaebaja väited (näiteks et kaebaja muutusi töökorralduses ei märganud) jäävad ebamääraseks ja paljasõnaliseks. Kaebaja viitab sellele, et enamus loendusi toimus kambrisse sisenemisega, kuid teistsugune nõue kehtiski ainult nakatunud või sellekohase kahtlusega kinnipeetavate korral. Mitmete vastustaja kehtestatud reeglite rikkumist ning ilmselge nakkusohu olemasolu oli kaebajal võimalik märgata (näiteks vanglaametnik ei kandnud maski, oli tööl viirushaiguse tunnustega, kambris liikus palju erinevaid ametnikke jne). Kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Kaebaja väitis, et tal ei olnud võimalust kaitsta ennast ise parimal võimalikul viisil nakatumise
eest. Kohus andis 10.08.2022.a määruses kaebajale võimaluse selgitada, mida ta sellega täpsemalt öelda tahtis. Kaebaja seda ei teinud.
12.Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tõendatud ka see, et kaebajal tekkis mittevaraline kahju tervise kahjustamise läbi. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2) põhjal mõistetakse mittevaralise kahju all inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust ning selleks, et tegemist oleks mittevaralise kahjuga RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab valu või kannatus esinema teatud intensiivsusega. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kuulub tõendamist vajavate asjaolude hulka ka tervisekahjustuse tekkimine kaebajal.
13.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja koroonaviiruse analüüs andis positiivse tulemuse ning kaebajal diagnoositi COVID-19. Kuid puuduvad tõendid selle kohta, et nakatumine oleks kaebajale põhjustanud mingeid sümptomeid või et sellel oleks olnud mingil muul moel mõju tema tervisele. Kaebaja terviseandmetest (tl 53-55, 71) nähtuvad järgmised asjaolud: - kanne 31.12.2020: 30.12.20 võetud COVID-19 test positiivne. Kinnipeetavat tulemusest teavitatud. Kaebusteta ning enesetunne hea. Läheb üle E5 sektorisse. Diagnoos: U07.1 COVID-19, laboratoorselt kinnitatud; - kanne 04.01.2021: patsient asub isolatsioonis. Läbivaatus kambris: kaebusteta. Kerge füüsilise koormuse foonil SpO2 on muutusteta – 98 %. Palavikuvaba. Korduv läbivaatus vajadusel; - kanne 08.01.2021: patsient karantiini kambris. Patsiendi sõnul enesetunne hea. Kurguvalu, köha, nohu, palavikutunnet eitab. Tunneb ennast tervena. Karantiin jätkub; - kanne 09.01.2021: 10 päeva kaebusteta, isolatsioon lõpetada 10.01.2021. Terve. Vangla meditsiiniosakonna selgituste (tl 56) põhjal andis kaebaja positiivse testi laustestimise käigus. Üksnes testi positiivne tulemus ja sellel rajanev diagnoos ei ole kohtu hinnangul tervise kahjustamisest tingitud mittevaralise kahju olemasolu eeldamiseks piisav.
14.Ka kaebaja ei väida nakatumise otseseid mõjusid ja ei kirjelda haiguse läbipõdemist. Kaebaja väidab hilisemaid mõjusid oma tervisele, mida ta seostab nakatumisega – üleväsimust, liigeste valu, õhupuudust ja unisust. Sellised mõjud kaebaja tervisele on tõendamata. Kaebaja terviseandmed (tl 53-55, 71) ei näita, et ta oleks pärast isolatsiooniperioodi lõppemist ja terveks tunnistamist pöördunud arsti poole seoses üleväsimuse või õhupuudusega. Järgmine kanne pärast 09.01.2021 on tehtud 28.01.2021 ning see ei seondu koroonaviiruse haigusega (käsitleb enne nakatumist psühhiaatri määratud raviskeemi mõju kontrollimist). Ka hilisemates kannetes ei sisaldu selliseid kaebusi. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu ka kaebusi unisusele, vaid kaebaja on kurtnud hoopis unepuudust - kande 08.04.2021 põhjal kaebaja uinub kella 02 – 03 paiku. Samadest andmetest nähtub, et une kvaliteedi üle kurtis kaebaja ka enne koroonaviirusega nakatumist. Kaebaja kurtis 03.03.2021 ja hiljem jalavalu / hüppeliigese valu, kuid seda trauma tõttu (väänas nädal aega tagasi vasaku pahkluu).
Ka muud kanded terviseandmetes (kohtuasja toimikus on andmed kuni 30.08.2021) ei sisalda kaebusi, mis kohtu arusaamisel oleksid seostatavad koroonaviiruse haigusega. Kandest 09.04.2021 nähtub vastupidine - kaebajale tehti plaaniline COVID-19 vaktsineerimine, teostatud on vaktsineerimise eelne nõustamine ning patsient on kaebusteta.
15.Kohus juhtis 10.08.2022.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et tema väited tervisekahju tekkimise kohta on tõendamata, ning andis kaebajale võimaluse selgitada, millised konkreetsed tervisekaardi kanded tõendavad nakatumise tegelikku mõju kaebaja tervisele või kaebaja väidetud tervisehäirete tekkimist. Kaebaja ei ole pärast määruse kättesaamist täiendavaid seisukohti või tõendeid esitanud.
16.Kaebaja viitas kaebuses sellele, et välistatud ei ole komplikatsioonid tulevikus. Sellist ohtu ei saa tõesti täielikult välistada, kuid oht ei ole samastatav tervise kahjustamisega. Kui kaebajal peaks tulevikus avalduma tervisehäire, mille põhjuseks on 2020. aasta lõpus toimunud nakatumine koroonaviirusega, siis saab esitada kahju hüvitamise nõude sellele tuginedes. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb sel juhul esitada esmalt vanglale, kuna VangS § 11 lg 8 sätestatud kohustusliku kohtueelese menetluse nõue kehtib ka siis, kui kaebaja ei ole nõude esitamise ajal enam kinnipeetav. RVastS § 17 lg 3 alusel on tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks 3 aastat sellest, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust (s.t oma tervise halvenemisest), kuid nõuet ei saa enam esitada pärast seda, kui on möödunud 10 aastat kahju põhjustanud sündmusest.
17.Kokkuvõttes on täitmata vähemalt kaks kahju hüvitamise eeldust – tõendamist ei leidnud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus ning kahju tekkimine kaebajal. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik ja muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimise vajadus puudub. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.