Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse viibimise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.08.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Puudutatud isiku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu 12.08.2022 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.08.2022 halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4–6 alusel. PPA märkis taotluses kokkuvõtlikult järgmist: 1) puudutatud isik, kes on Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi kodanik, saabus 04.05.2022 sõiduautoga Ikla piiripunkti. Sõiduauto oli kuulutatud tagaotsitavaks. Isikul puudusid dokumendid ja ta viibis Schengeni alal ebaseaduslikult; 2) isik peeti 04.05.2022 kell 23.32 48 tunniks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kinni; 3) isik väitis, et alustas 05.05.2021 Ukrainas õpinguid. Isik lahkus Ukrainast 01.–04.03.2022 Poola ja väidetavalt kaotas ta oma dokumendid Saksamaal. Isik väidab, et ta oli teel Soome;
3-22-1325 4) Saksamaa ametivõimud fotografeerisid isiku ja võtsid temalt sõrmejäljed. Saksamaa ametivõimude kohaselt võeti isikult ära Alžeeria isikutunnistus ja juhiload, kuna esines kahtlus, et need dokumendid ei kuulu temale; 5) isik väitis, et ta registreeris ennast Luksemburgis ja talle anti mõista, et tal on õigus kolm kuud seaduslikult Schengeni alal viibida. Luksemburgi ametivõimud isiku väiteid ei kinnitanud; 6) isik taotles 16.06.2022 rahvusvahelist kaitset. Tallinna Halduskohus lubas 18.06.2022 määrusega paigutada puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse; 7) PPA pidas 27.07.2022 isikuga vestluse, mille tulemused vajavad kontrollimist. Isiku seletused on ajas muutuvad ja nende kontrollimine on sellevõrra aeganõudvam. Seetõttu peab isik olema PPA-le kättesaadav. Isiku eesmärk oli jõuda Soome. Ta läbis varastatud sõidukiga mitmeid riike ilma probleemideta; 7) täidetud on VSS § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisohu eeldused. Isik on korduvalt väitnud, et ta ei kavatse lahkuda päritoluriiki; 8) isikule vormistati lahkumisettekirjutus ja tema väljasaatmine kavandati 27.06.2022. Väljasaatmiseks tuli teha COVID-test, millest isik keeldus. Ta keeldus ka väljasaatmisest. Pärast seda esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse, takistamaks enda väljasaatmist; 9) isik väitis, et tal on Ukrainas abikaasa, kelle nimi on Darina, kuid telefoni võttis vastu isik nimega Nastja, kes katkestas kõne. Hiljem väitis isik, et tema abikaasa nimi on Anastassia. Isik ründas kinnipidamiskeskuses teist isikut. Isik põgenes 08.06.2022 kinnipidamiskeskusest. Ta käitub ametnike suhtes agressiivselt; 10) leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine pole võimalik.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.08.2022 määrusega PPA taotluse ja pikendas isiku kinnipidamiskeskuses viibimise aega kuni 12.12.2022. Halduskohus esitas järgmised põhjendused: 1) isikust lähtub taotluses kirjeldatu põhjal põgenemisoht. Isikut ei ole võimalik vabastada ka põhjusel, et tal puuduvad Eestis majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed. Isik on korduvalt ületanud ebaseaduslikult piiri. Isik võib liikuda teistesse riikidesse. PPA peab saama toimetada varjupaigamenetlust tõhusalt. Seetõttu pole võimalik kohaldada ka järelevalvemeetmeid; 2) isik ei vaielnud kohtuistungil kinnipidamise pikendamisele vastu; 3) kinnipidamine ei ohusta isiku turvalisust ega tervist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Isik taotleb määruskaebuses kohtuotsuse kordamist, kuna ta ei saanud menetlusest aru.
4.PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.PPA esitab isiku kinnipidamiseks ja selle pikendamiseks halduskohtule kirjalikult põhjendatud taotluse (VRKS § 362 ja HKMS § 264 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus PPA taotluse lahendamisel rikkunud menetlusnorme, kuna pole PPA taotlust sisuliselt lahendanud ega määrust põhjendanud PPA taotluses toodud faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid hinnates (HKMS § 178 lg 3, § 157 lg 1 ja § 265 lg 1). Nimetatud eksimus menetlusnormide kohaldamisel on siiski võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada.
2(4)
3-22-1325
6.PPA tugines puudutatud isiku kinnipidamise taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4–6, sh VSS § 68 p-le 6.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav.
7.1.Kuna praegusel juhul on rahvusvahelise kaitse menetlus käimas, siis on ilmne, et PPA-l tuleb teha mitmeid menetlustoiminguid, mis eeldavad rahvusvahelise kaitse taotleja isiklikku osavõttu. PPA on põhjendatult välja toonud, et kuna isiku seletused on vastuolulised, on nende kontrollimiseks tarvis, et isik oleks PPA-le menetluse ajal kättesaadav.
7.2.VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Seejuures näevad VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 ette üksnes asjaolud, millest mõni peab põgenemisohu jaatamiseks vältimatult esinema, kuid selle ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19- 415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
7.3.PPA taotluses on isiku põgenemise ohtu seostatud VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaoluga: välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA taotluses kirjeldatud asjaolud võimaldavad järeldada, et isikul puudub tahe lahkumiskohustust täita (vt käesolev määrus, p 1 alap-d 7 ja 8).
7.4.Isikust lähtuvat põgenemisohtu kirjeldavad muu hulgas see, et ta liikus ilma suuremate takistusteta erinevate liikmesriikide territooriumil sõidukiga, mis oli kuulutatud tagaotsitavaks. Isik on avaldanud selget tahet liikuda Soome ning ta on põgenenud kinnipidamiskeskusest. Viidatud asjaolud kogumis lubavad järeldada, et isik ei kavatse olla PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemiseni. Isik ei oma Eestis majanduslikke, isiklikke ega sotsiaalseid sidemeid, mis teda Eestiga seoksid. Seega on tõenäoline, et isikust lähtub põgenemisoht (isikust lähtuva põgenemisohtu kirjeldavate asjaolude kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrus asjas nr 3-22-1041, p 13).
7.5.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
8.Kehtiva VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Ka hetkel kehtiva normiga on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 punkt d. Direktiivi art 8 lg 3 punkt d lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada siis, kui ta peetakse kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sh selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on
3(4)
3-22-1325 piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.
8.1.Direktiivi 2013/33 art-i 8 lg 3 esimese lõigu punktis d nimetatud kinnipidamise alus sõltub seega kahest kumulatiivsest tingimusest: ühelt poolt on vaja, et rahvusvahelise kaitse taotlejat peetaks juba väljasaatmise eesmärgil kinni direktiivi 2008/115 IV ptk alusel, ja teiselt poolt, et objektiivsete kriteeriumide alusel on piisavalt alust arvata, et taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et lükata edasi või nurjata tagasisaatmisotsuse täideviimine (Euroopa Kohtu 03.06.2021 määrus asjas nr C-186/21, p 36). Teist tingimust saab põhjendada objektiivse kriteeriumi abil, milleks on muu hulgas asjaolu, et isikul oli juba võimalus varjupaigamenetluseks (viidatud Euroopa Kohtu otsus, p-d 37–40).
8.2.Praegusel juhul peeti isik 04.05.2022 VSS-i normide alusel kinni ja talle tehti 06.05.2022 ettekirjutus lahkuda kohe Eestist. Eestist väljasaatmise eesmärgil taotles PPA VSS-i normide alusel isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist, mille kohus rahuldas ja lubas isikut kinnipidamiskeskuses hoida kuni 06.07.2022 (haldusasi nr 3-22-1041). Isikut ei olnud võimalik koheselt riigist välja saata, kuna tal puudus reisidokument. Isik esitas 16.06.2022 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA seisukoha kohaselt oli isiku väljasaatmine kavandatud 27.06.2022. Isik oli sellest teadlik. Alžeeriasse saatmiseks oli tarvis teha COVID-test, millest isik keeldus, samuti keeldus ta enda riigist väljasaatmisest. Pärast seda, kui isik mõistis PPA plaane, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Ringkonnakohus jagab PPA hinnangut, et asjaolud kogumis lubavad järeldada seda, et isik taotles rahvusvahelist kaitset selleks, et takistada isiku riigist väljasaatmine. Seega on isikut õigus kinni pidada ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
9.Kuna isikust lähtub põgenemisoht, pole alust kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Seejuures puudub isikul kehtiv dokument, mida saaks hoiule võtta. Tõenäoliselt ei tõkestaks see ka isiku liikumist ühest riigist teise. Praegust kinnipidamist ei saa pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks meetmeks.
10.Kuna isikut on õigus kinnipidamiskeskuses kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, puudub eraldi vajadus analüüsida seda, kas isikut on õigus kinni pidada ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus isiku määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.