Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. esindaja esitas 2. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Kastre valda tagama kaebaja lapsele lasteaiakoht ning tugiisikuteenus. Kaebuse kohaselt sai laps 2021/2022 õppeaastaks lasteaiakoha tavarühmas, kuid lapse vajadustest teadasaamisel suunati ta tasandusrühma, mille keskkond lapsele ei sobinud. Kui vanemad soovisid last tavarühma tagasi panna, siis seda ei võimaldatud koha puudumise tõttu, kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovituste kohaselt peaks laps käima tavarühmas koos tugiisikuga. Kaebaja taotles 23. augustil 2021 Kastre vallalt lapsele tugiisikuteenust. Kastre Vallavalitsus määras 2. septembri 2021. a korraldusega nr 416 kaebaja lapsele tugiisikuteenuse lapse elukohas ja haridusasutuses kuni 176 tundi kuus alates 6.
3-22-521 septembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2022, kuid haldusakt on kaebuse esitamise hetkeni täitmata.
2.Kohus võttis 4. märtsi 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, kuulutas haldusasja menetluse kinniseks ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus viitas määruses sellele, et menetlusosalistel oleks mõistlik kaaluda kompromissi või muul viisil kokkuleppe sõlmimist lähtudes lapse huvidest.
3.Kastre vald esitas 31. märtsil 2022 vastuse kaebusele, milles muu hulgas märkis, et arvestades valla tegevusi ning tekkinud vaba lasteaiakoha võimalust, pooldab vald vaidluse lahendamist kompromissi või muu kokkuleppe sõlmimise teel.
4.Kohus määras 1. aprilli 2022. a määrusega menetlusosalistele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja võimaliku kompromisslepingu esitamiseks ja määras 23. mai 2022. a ja 16. augusti 2022. a määrusega uued tähtajad.
5.Kaebaja esindaja esitas kohtule 31. augustil 2022 seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Vastustaja on pärast kohtusse pöördumist määranud lapsele lasteaiakoha 20. aprillist 2022 ning septembrist 2022 on lapsele tagatud aasta lõpuni ka tugiisikuteenus. Sisuliselt on kaebuses nõutavad toimingud tehtud, kompromissi korras menetluskuludest loobumist kaebaja võimalikuks ei pea. Kaebaja mõistab, et kohus võib HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetada. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks kaebaja haldusasjas nr 3-22521 kantud menetluskulud kokku summas 1196 eurot ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
6.Vastustaja esitas kohtule 31. augustil 2022 taotluse, milles palub lõpetada menetluse haldusasjas nr 3-22-521. Vastustaja selgitab, et kaebuse alused on ära langenud, kuna Kastre Vallavalitsus on taganud lapsele lasteaiakoha elukohajärgses munitsipaallasteaias alates
20.aprillist 2022. Kastre Vallavalitsus on sõlminud 29. augustil 2022 töölepingu tugiisikuga, kes osutab lapsele tugiisikuteenust alates 1. septembrist 2022.
7.Kohus andis 1. septembri 2022. a määrusega kaebajale tähtaja menetluse lõpetamise osas seisukoha esitamiseks. Ühtlasi andis kohus sama määrusega vastustajale võimaluse kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osas seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas määruses, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tagastatakse kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot, mistõttu selles osas ei ole praegusel juhul tegemist vastustajalt väljamõistetava menetluskuluga.
8.Kaebaja esindaja teatas 2. septembril 2022 kohtule, et kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega. Kaebaja esindaja teatas kohtule ka arvelduskonto andmed, kuhu kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamise korral tagastada.
9.Vastustaja esitas 8. septembril 2022 kohtule seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele, selgitades, milliseid tegevusi on vastustaja perioodil 2021. a september kuni 31. august 2022 lasteaiakoha tagamiseks ning tugiisiku leidmiseks teinud. Vastustaja märkis, et vallavalitsuse ametnikud haridus- ja sotsiaalosakonnas on eelviidatud perioodil järjepidevalt tegelenud kaebaja juhtumiga, et võimalikult kiiresti tagada lasteaiakoht ja tugiisikuteenus. Lapsevanema kohtusse pöördumine ei aidanud kaasa antud juhtumi lahendamisele − lasteaiakoha tagamine kiiresti kasvava rahvastikuga omavalitsuses on aega võttev protsess ning tugiisiku leidmine ei sõltu vallavalitsuse töötajate pingutustest, vaid kandidaatide ja pere ootustest ning muudest takistavatest asjaoludest. Kastre vald leiab, et
3-22-521 tegeles aktiivselt eelpoolmainitud küsimustega ja on püüdnud lapsevanemaga teha koostööd ilma kohtuta, mistõttu puudub kaebajal õigustatud alus nõuda vastustajalt menetluskulude hüvitamist.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus lahendab esmalt menetluse lõpetamise taotluse ja võtab seejärel seisukoha kaebaja menetluskulusid puudutava taotluse osas.
11.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
12.Kaebaja pöördus 2. märtsil 2022 halduskohtusse kaebusega, milles palus kohustada Kastre valda tagama tema lapsele lasteaiakoht koolieelse lasteasutuse tavarühmas ning tugiisikuteenus. Vaidlus puudub selles, et vald on seejärel alates 20. aprillist 2022 taganud lapsele lasteaiakoha soovitud tavarühmas ning 29. augustil 2022 on vastustaja sõlminud ka töölepingu tugiisikuga, kes alates 1. septembrist 2022 osutab lapsele tugiisikuteenust. Kohtu hinnangul on kaebaja seega praeguseks kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud.
13.Vastustaja esitas 31. augustil 2022 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ning kaebaja esindaja teatas 2. septembril 2022, et nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seejuures viitas kaebaja esindaja sellele, et lasteaiakoha andmata jätmise ja tugiisikuteenuse tagamata jätmise õiguspärasuse küsimust lahendatakse eraldiseisvas kohtumenetluses (kaebaja haldusasjas nr 3-22-1642 esitatud kahjunõue), nõustudes seega kohtu
1.septembri 2022. a määruses väljendatud seisukohaga, et käesolevas asjas tuvastamisnõudele üleminekuks vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 vajadust ei ole.
14.Eeltoodut arvestades esineb kohtu hinnangul käesolevas asjas alus menetluse lõpetamiseks ning kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 ja § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
15.Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus arvestab seejuures ka menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid sätestavate muude normidega nagu väljamõistetavate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumi ette nägev HKMS § 109 lg 6 ning õigluse põhimõttega (HKMS § 108 lg 11).
16.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1196 eurot. Kaebaja menetluskulud seisnevad riigilõivus (20 eurot) ja õigusabikuludes (1176 eurot).
17.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis
3-22-521 tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada. See summa ei ole seega vastustajalt väljamõistetav.
18.Kohtu hinnangul on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja menetluskulude suurusele. Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga). Sellist tunnihinda on kohtupraktikas aktsepteeritud ning tegemist ei ole ülemäärase kuluga. Kaebaja esindaja on kohtule esitanud nõuetekohased arved, millest nähtub kaebaja kohustus tasuda õigusabikulud eeltoodud ulatuses. Kaebajale osutatud õigusabi maht on kaebuse eset ja tehtud menetlustoiminguid arvestades aktsepteeritav ning seda ei saa pidada ülepaisutatuks.
19.HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud juhul, kui menetluse lõpetamise aluseks olnud toimingute tegemise tingis kaebuse esitamine. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest vald on alates 2021. a septembrikuust kaebaja juhtumiga järjepidevalt tegelenud. Kohus märgib, et Kastre Vallavalitsuse 2. septembri 2021. a korraldusega nr 416 määrati tugiisikuteenus lapse elukohas ja haridusasutuses kuni 176 tundi kuus alates 6. septembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 ning kaebaja esitas seejärel 4. septembril 2021 kirjaliku avalduse lapse tasandusrühmast varasemalt kinnitatud tavarühma tagasi viimiseks. Seisuga 2. märts 2022, mil kaebaja pöördus kohustamiskaebusega halduskohtusse, ei olnud last tavarühma üle viidud ega tagatud talle ka tugiisiku teenuseid. Kohus võttis 4. märtsi 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, misjärel esitas vastustaja kohtule 31. märtsil 2022 vastuse kaebusele, milles viitas, et tekkinud on vaba lasteaiakoht ja vald on suutnud hetkel saavutada olukorra, kus lapsel on võimalus ühe kuu vältel tutvuda koos lapsevanemaga lasteaiarühma keskkonna ja tegevustega. Lapsele võimaldati koht lasteaia tavarühmas alates 20. aprillist 2022 ning tugiisikuteenust saab laps alates 1. septembrist 2022. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud annavad põhjust järelduseks, et kaebaja soovitud toimingute tegemist on kaebusega kohtusse pöördumine ning kohtumenetluse kestel toimunud kompromissläbirääkimised mõjutanud. Kuigi vastustajal oli kaebusega kohtusse pöördumise ajal jätkuvalt endal kohustus tegeleda kaebaja lapsele lasteaia tavarühmas koha ning samuti tugiisiku leidmisega, siis peab kohus usutavaks, et kaebusega kohtusse pöördumine kiirendas seda protsessi ning mõjutas vastustajat kaebaja last puudutavaid otsuseid vastu võtma. Kohus peab tõenäoliseks, et kui kaebaja ei oleks kaebust kohtule esitatud, siis oleks kohustamisnõude esemeks olevate toimingute tegemine võtnud enam aega. Seetõttu ei nõustu kohus vastustajaga, et asjakohaste toimingute tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kohtu hinnangul siiski arvestada, et vastustaja on teinud alates septembrist 2021 toiminguid selleks, et kaebaja lapsele lasteaiakoht võimaldada ja tugiisik leida. Kaebaja kantud õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus ka seda, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi ja vald oli kohtumenetluse ajal lahenduste otsimisel ja vajalike toimingute tegemisel aktiivne. Kohus ei pea seetõttu kaebaja õigusabikulude täies ulatuses vastustaja kanda jätmist õigeks. Kohus peab õiglaseks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 75% õigusabikuludest ehk 882 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud tema enda kanda ning samuti jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda (HKMS § 108 lg 6, § 109 lg 1 ls 4).
20.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja arvelduskonto numbri tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.