3.Jätta A. R. korduv riigilõivust vabastamise taotlus ja korduv riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 03.08.2022 A. R. (edaspidi kaebaja) kaebus Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) menetluse algatamata jätmise otsuse tühistamiseks ning ebaseadusliku andmetöötluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt töödeldakse kaebaja isikuandmeid ilma tema nõusolekuta ning AKI leiab, et see on põhjendatud 15 aastat tagasi toimunud meeleavaldustel osalemisega, vaatamata asjaolule, et kaebaja on vahetanud nime ning avalikkuse eest üle
aasta varjus olnud. Aadressil https://www.virgokruve.eu/2008/11/28/inimene-kapotilrullnokk-k.-r.-roolis/ avaldatakse ilma loata kaebaja isikuandmeid: pilt, nimi, aadress. Samuti viib see veebiavaldus kokku kaebaja vana nime ja uue nime. AKI ei teosta oma seaduslikku ülesannet isikuandmete kaitse üldmääruse jõustamisel. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest. Kohus hoiatas, et riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmisel kaebus tagastatakse.
3.Kaebaja esitas 22.08.2022 kaebuse täienduse, millele olid lisatud riigilõivust vabastamise ning riigi õigusabi taotlus. Kaebuse täienduse kohaselt nõuab kaebaja AKI põhjustatud kahju hüvitamist summas 71990 eurot.
4.Kaebaja esitas 08.09.2022 pöördumise, milles palub selgitada, miks lisati tema 22.08.2022 esitatud menetlusdokument, mida tema pidas eraldiseisvaks kaebuseks, varasema menetluse juurde. Kaebuse tagastamine
5.Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas lugeda AKI menetluse algatamata jätmise otsus haldusaktiks või menetlustoiminguks ning kas sellest tulenevalt oleks asjakohaseks tühistamisvõi kohustamisnõue (või mõlemad), tuleb kaebus tagastada.
6.Kaebaja oli teadlik riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti oli kohus teda hoiatanud, et jättes riigilõivu tähtaegselt tasumata, tagastab kohus kaebuse. Tallinna Halduskohtu 05.08.2022 määruse sai samal päeval kätte. Kuivõrd määrust ei vaidlustatud, jõustus see 22.08.2022. Seega pidanuks kaebaja hiljemalt 06.09.2022 tasuma 20 euro suuruse riigilõivu. Nimetatud tähtpäevaks (ega ka määruse koostamise ajaks) kaebaja riigilõivu ei tasunud.
7.Riigilõivu tasumata jätmist ei õigusta 22.08.2022 esitatud uus menetlusabi taotlus. Praegusel juhul oli kohus menetlusabi taotluse juba lahendanud ning tuvastanud, et kaebaja majanduslik seisund (taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel, vt HKMS § 112 lg 1 p 1) võimaldab tal 20 euro suurust riigilõivu tasuda. Kohus selgitab, et tähtaja pikendamise eesmärgil korduva menetlusabi taotluse esitamine lubatud ei ole ning korduva menetlusabi taotluse esitamine ei anna isikule õigust jätta riigilõiv tasumata. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud või kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5).
8.Kuivõrd kaebaja jättis tähtaegselt kaebuses esineva puuduse kõrvaldamata, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 punkti 2 alusel tagastada.
9.Korduva menetlusabi taotluse jätab kohus HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
10.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse muutmisest keeldumine
11.Seoses kaebaja 08.09.2022 järelepärimisega selgitab kohus, et kaebaja 22.08.2022 esitatud menetlusdokumendid lisati haldusasja nr 3-22-1652 materjalide hulka, kuna kohtu hinnangul on 22.08.2022 esitatu käsitatav kaebuse täiendusena. Tegemist oli sama kaebaja poolt sama vastustaja vastu esitatud kaebusega, mis esitati varasema kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja kestel. Ühtlasi on AKI tegevusele (s.o menetlus algatamisest keeldumine) esitatud kaebus ja AKI väidetava tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebus olemuslikult seotud. Juhul, kui ei esineks alust varasema kaebuse tagastamiseks (vt eespool) ja kaebuse muutmisest keeldumiseks (vt kohtu selgitusi allpool), oleks viidatud nõuete ühine menetlemine võimalik ja lubatav.
12.Kohus järeldab, et kaebaja soovis 22.08.2022 esitatud menetlusdokumendiga täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Täienduse (ja 22.08.2022 esitatud riigi õigusabi taotluse) kohaselt on AKI oma tegevusetusega põhjustatud kaebajale kahju, mille suuruseks hindab ta 71 990 eurot. 2(3)
13.Kohus leiab, et kaebuse muutmisest tuleb keelduda. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.
14.Kaebuse muutmine on HKMS § 49 lg 1 kohaselt võimalik juhul, kui see on kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Tulenevalt sellest, et AKI menetluse algatamata jätmise otsusele esitatud kaebus kuulub kohtu hinnangul tagastamisele, ei pea kohus kaebuse muutmist otstarbekaks. See ei võimalda kaebust kiiremini ja säästlikumalt läbi vaadata ning oleks praeguses menetlusetapis ilmselgelt ebaotstarbekas.
15.Arvestades, et menetluse algatamata jätmise otsusele esitatud kaebus tagastati, on esitatud hüvitamisnõude perspektiiv kohtu hinnangul vähene. Kui kaebaja on jätnud teadlikult riigilõivu tasumata ning seetõttu on tema kaebus AKI menetlusest keeldumise otsusele tagastatud, on ta jätnud ühe tõhusatest õiguskaitsevahendi kasutamata. See vähendab veelgi hüvitamiskaebuse rahuldamise tõenäosust. Samuti nähtub (vähemalt kohtu esialgsel hinnangul), et isegi kui kohtumenetluses leiaks tuvastamist, et AKI on olnud õigusvastaselt tegevusetu, on kaebaja väidetud kahju ennekõike seostatav siiski konkreetse eraisikute tegevuse, mitte AKI tegevusetusega. Lisaks on kaebaja nõutav hüvitise suurus senist kohtupraktikat arvestades ilmselgelt ülepaisutatud ning asjaolusid arvestades oleks sellise hüvitise väljamõistmine väga ebatõenäoline.
16.Juhul, kui kaebaja soovib vaatamata kohtu selgitustele jätkuvalt hüvitamisnõudega kohtu poole pöörduda, on tal võimalik esitada uus kaebus. Sellisel juhul tuleks tal vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lõikele 2 tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Juhul, kui kaebaja jätab nõutava hüvitise summa kaebuses märkimata ning taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tuleb tal riigilõivu tasuda 350 eurot (RLS § 60 lg 3).
17.Kuivõrd AKI menetlusest keeldumise otsuse vaidlustamisega seotud riigi õigusabi taotluse on kohus juba lahendanud (Tallinna Halduskohtu 06.07.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1428, mis on jõustunud) ning kaebus käesolevas asjas tagastatakse, tuleb 22.08.2022 esitatud riigi õigusabi taotlus jätta HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
18.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustajal ei saa olla tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid, jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.