VA kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri 26.05.2016 otsuse peale täiteasjas nr 023/2016/308
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna kohtutäitur Priit Petteri määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: lepinguline
VA (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindaja advokaat Aleksei Vassiljev
Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik II: Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 25.10.2016 määrus jätta muutmata.
2.Tallinna kohtutäitur Priit Petteri määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.VA (avaldaja) esitas 06.06.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Priit Petteri (kohtutäitur) 26.05.2016 otsuse peale täiteasjas nr 023/2016/308. Harju Maakohus rahuldas 09.09.2016 määrusega kaebuse ning jättis menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohus menetluskulude rahalist suurust lahendis kindlaks ei määranud. Kohtulahend jõustus 28.09.2016.
2.14.10.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus kohtutäiturilt välja mõista menetluskulu summas 735 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot) ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt avaldusele on osutatud avaldajale õigusabi 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Sealjuures kaebuse koostamisele ja esitamisele on kulunud 3 tundi ning puudutatud isikute vastustega tutvumisele ja seisukoha esitamisele 3 tundi. Avaldaja kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et tal puudub võimalus käibemaksu tagasiarvestamiseks.
3.Kohtutäitur vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu ning nõustus menetluskulude hüvitamisega summas 375 eurot. Avaldajat on esindanud vandeadvokaadi abi, kelle tunnihind peaks olema madalam. Sisuliselt on esitatud kohtutäiturile esitatud kaebus ka kohtule ning kaebuse maht ei olnud suur. Antud juhul toimus menetlus ainult ühes kohtuastmes ja sealgi kirjalikult. On teada, et võlgniku suhtes on mitmeid vaidlusi, kus esindamiseks kasutatakse advokaati. Kohtutäitur leidis, et võlgnik nõuab kulusid kahekordselt. Oli teada, et samadel alustel on esitatud kaebus ka kohtutäitur Elin Vilippuse otsusele, mida lahendati samuti Harju Maakohtus. Kohtutäitur ei nõustu kahekordsete kuludega, mis on seotud teisele kohtutäiturile esitatud kaebusega. Võlgnik ei ole esitanud selget ja arusaadavat menetluskulude nimekirja. Kui võlgnik peaks nõudma kulude hüvitamist ka menetluskulude väljamõistmisega seonduvalt, siis neid kulusid ei hüvitata. Hüvitamisele ei kuulu ka omavahelised nõupidamised. Kohtutäitur märkis, et on nõus lepingulise esindaja kulu vähendamisega poole võrra, s.o 360 eurot. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 25.10.2016 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 735 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Kohus leidis, et avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb avaldajale hüvitada. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et avaldajale on õigusabi osutatud 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Avaldaja esindaja on teinud järgmiseid toiminguid: kaebuse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi; puudutatud isikute vastustega tutvumine ja seisukohta esitamine kohtule 3 tundi. Kohus märkis, et avaldaja on 06.06.2016 esitanud kohtule kaebuse ning 22.07.2016 seisukoha sissenõudja ja kohtutäituri seisukohtade osas. Avaldaja on kinnitanud, et kantud menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning kohtul puudub alus
nimetatud väites kahelda. Kõrvutades nimetatud menetluskulud kohtutoimikuga, on selge, et nimetatud kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Menetluskulude nimekiri on esitatud piisava detailsusega ning sealt ei nähtu, et avaldaja nõuaks ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulude hüvitamist. Kohtutäitur on leidnud, et nõupidamisega seotud õigusabikulu hüvitamist nõuda ei saa. Samuti ei kuulu hüvitamisele ilma selge menetlusliku väljundita teostatud lepinguliste esindajate „mõtisklused“, mis võivad arvetel olla näidatud tööna „positsiooni kujundamine“, „kaalutlused“ vms, kui sellega ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamist või aktiivset tegevust kohtus. Kohus märkis, et avaldaja menetluskulude nimekirjast ei nähtu kohtutäituri poolt viidatud tegevusi, mistõttu jättis kohus need vastuväited tähelepanuta.
6.Maakohus asus seisukohale, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Avaldaja esindajal on kulunud kaebuse koostamiseks 3 tundi. Maakohus leidis, et asjatundliku õigusteenuse osutamiseks tuleb esindajal tutvuda otsusega põhjalikult, samuti analüüsida tõendeid ning kujundada otsuse osas oma seisukoht. Koostatud kaebuse sisuline maht on ca 3,5 lk. Menetlusdokument ei ole õiguslikult ülemäära keerukas ning sellele ei ole lisatud tavapärasest enam tõendeid. Siiski on see oluliselt mahukam ja põhjalikum kui kohtutäiturile esitatud kaebus. Puudutatud isikute vastuste osas seisukoha koostamiseks on avaldaja esindajal kulunud 3 tundi. Kohus märkis, et täiendava seisukoha koostamise kohustust tulenes avaldajale kohtu 01.07.2016 e-kirjast, millega kohus kohustas avaldajat esitama seisukoha puudutatud isikute seisukohtade osas. Seega on tegemist vajaliku kuluga. Asjatundliku õigusteenuse osutamiseks tuleb esindajal tutvuda põhjalikult puudutatud isikute seisukohtadega, samuti analüüsida tõendeid ning kujundada nende osas oma seisukoht. Koostatud seisukoha sisuline maht on ca 4 lk. Menetlusdokument on sisukas.
7.Avaldajale osutati õigusteenust tunni hinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Tõendite maht oli tavapärane. Vaidluse ajaline kestus oli keskmine. Asjas ei toimunud istungeid. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Seega on avaldajale osutatud õigusteenust tavapärase tunnihinnaga. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud advokaadibüroo tunnihind 120 eurot (käibemaksuga) mõistlikuks. Kokku luges kohus avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks mahus 6 tundi, mis avaldaja esindaja tunnitasu (120 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 720 eurole. Seega on väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud kokku summas 735 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kohtutäituril tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruskaebus
8.15.11.2016 esitas kohtutäitur Harju Maakohtu 25.10.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 360 euro ulatuses rahuldamata.
9.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus analüüsinud piisavalt avaldaja kulude sisu ega vähendanud küsitud menetluskulusid. Võlgnikku esindas vandeadvokaadi abi, kelle tunnihind peaks olema madalam. Kohtutäitur kinnitas oma vastuses maakohtule, et võlgnik tegeles samaaegselt mitme täituri menetluses olevate samasisuliste kaebustega ning kulud esindaja kasutamiseks olid kantud ja jagunesid kahe täituri kaebuste lahendamisele. Arusaadavalt kirjutas esindaja arve kalendrikuus osutatud õigusabile. Tegelikkuses oli konkreetse kaebuse osas esindajale tasutud kulu 360 eurot, millele lisandus riigilõiv. Kohtutäitur ei saa aru, kuidas kohus väidab, et menetluskulude nimekiri on esitatud piisava detailsusega, kui seal ei ole kirjas, kellele, mis kuupäeval teenust osutati jne. Kui menetluskulu ei ole detailselt välja toodud, ei saa ka kohus asuda seisukohale, et kulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kuigi avaldaja väidab, et kõik käesolevas taotluses kirjeldatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega, ei ole see väide tõene. Väljamõistetud summa ei ole õige ega õiglane. Hüvitamisele ei kuulu võlgniku kulu kohtutäiturile kaebuse esitamisel ja menetluskulude avalduse koostamisel. Kohtupraktika kohaselt ei kuulu menetluskuludena hüvitamisele ka esindaja ja kliendi omavahelised nõupidamised ja/või kohtumised, kuivõrd teised menetlusosalised ei ole kohustatud menetluskuluna hüvitama võlgniku ja tema lepingulise esindaja omavahelist infovahetust. Kohtutäitur ei ole nõus menetluskulude väljamõistmisega võlgniku soovitud ulatuses, vaid usutavalt kantud kuludega, milleks sai olla kokku 375 eurot. Vastus määruskaebusele
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kohtutäitur on vaidlustanud maakohtu määruse ulatuses, milles maakohus mõistis kohtutäiturilt välja avaldaja menetluskulud 375 eurot ületavas osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus
avaldajale osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumentide mahtu. Samuti on maakohus käsitlenud kohtutäituri vastuväiteid.
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja kulu vähendada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldajat esindanud vandeadvokaadi abi tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on pidanud seda mõistlikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja menetluskulude nimekiri on esitatud piisava detailsusega, ning et selles märgitud menetlustoimingud on kooskõlas käesoleva menetluse käigu ning toimiku materjalidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et avaldaja on kajastanud käesolevas asjas esitatud menetluskulude nimekirjas teise kohtuasjaga seotud kulusid. Avaldaja on esitanud käesolevas tsiviilasjas 06.06.2016 kaebuse ning 22.07.2016 seisukoha puudutatud isikute vastustele. Mõlema menetlusdokumendi koostamisele on esindajal kulunud 3 tundi, s.o kokku 6 tundi. Ringkonnakohus leiab, et esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades ei saa nende koostamisele kulunud aega pidada ülemääraseks. Samuti ei anna väljamõistetud menetluskulu vähendamiseks alust väited, mille kohaselt on avaldaja kasutanud õigusabiteenuseid teise kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel. Alusetud on ka etteheited, mis puudutavad menetluskulude nimekirja koostamisega või kliendiga nõupidamisega seotud kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et avaldaja oleks selliste toimingute eest menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
15.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.