X kaebus Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050174, 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064575 ja 17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 12.11.2021 esitatud taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X 22.04.2022 avalduses esitatud taotlus nõuda perearstilt välja täies mahus tema haiguslugu ja 16.08.2022 avalduses esitatud taotlus, et kohus nõuaks välja või kohustaks Eesti Töötukassat esitama asjaomased lepingud ja töövõime hindamise pädevust kinnitavad tõendid (lepingud vms) isikute ja asutuste osas, kes on osalenud kaebaja töövõime hindamisel.
2.Rahuldada kaebus.
3.Tühistada Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsus nr TVH/21/050174, 14.12.2021 otsus nr TVT/21/064575 ja 17.02.2022 vaideotsus nr VO/22/97 ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama X 12.11.2021 esitatud taotlus uuesti läbi.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 12.11.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa kaasas eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Andreas-Christian Hade koostas 10.12.2021 kuupäevaga eksperdiarvamuse, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime. 1(18)
3.Eesti Töötukassa tegi 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050174, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 5 aastat (16.11.2021-15.11.2026). Otsuse kohaselt on isikul töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 2 kohaselt osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalud, põletikulised polüartropaatiad, dorsopaatiad ja pehmete kudede haigusseisundid. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on nahahaigused ja põletikulised polüartropaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on nahahaigused. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ja mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud suhtlemise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotlejal on ägenemiste ja taandumistega kulgeva alajäsemete liigesvalu, jäikuse ning liikuvuspiirangu, seljavalu ning episoodiliste peavalude tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine ja treppidest käimine, pikemaajaline seismine, sagedane istuvast asendist püstitõusmine ning kummardumine. Taotlejal on ägenemiste ja taandumistega kulgeva õlgade ja ülajäsemete liigesvalu, jäikuse ning liikuvuspiirangu tõttu piiratud käte ülestõstmine ja kõrgemal tasapinnal hoidmine, esemete tõstmine ja ümberpaigutamine ning käte täppisliigutused. Taotlejal on ägenemiste ja taandumistega kulgeva ketendava ja sügeleva nahahaiguse tõttu häiritud enese eest hoolitsemine. Taotlejal on meeleolu ja tahteaktiivsuse languse, unehäirete ning liigse ärevuse tõttu piiratud õppimine ja teadmiste rakendamine, tegevuste planeerimine ja sooritamine, emotsionaalse takistuseta väljaskäimine, muutustega kohanemine, võõrastega suhtlemine ja sotsiaalsetes situatsioonides toimetulek. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.
4.Eesti Töötukassa tegi 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064575, millega määras töövõimetoetuse suuruseks ühe kalendripäeva eest 9,6073 eurot perioodiks 16.11.2021-15.11.2026.
5.Kaebaja esitas otsuse peale 10.01.2022 vaide. Kaebaja märkis vaides, et ei nõustu eksperthinnanguga, kuna kolm aastat tagasi oli kaebajale määratud puuduv töövõime. Kaebaja leidis, et kindlasti on vajalik 12.11.2021 taotluse uuesti üle vaatamine ja hindamine. Kaebaja ei nõustunud ka osalise töövõimetoetuse määramisega. Kaebaja esitas vaides 29 küsimust, millele ta pidas vajalikuks vastused saada.
6.Eesti Töötukassa tegi 17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97, millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt võetakse töövõime ulatuse määramiseks aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 16. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades vaide esitaja töövõime osaliseks, kuna vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Eksperdiarvamuse koostanud ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja TIS terviseandmeid, töövõime hindamise taotlust ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, TIS terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale 2(18)
ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Terviseandmed ei kinnita ka terviseseisundist tingitud erijuhtumi vajadust. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst selgitab täiendavalt, et vaide esitaja töövõime on hinnatud osaliseks, sest tegemist on terviseseisundist tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja taandumistega kulgevad ning ülekoormusel tekkivad, mille osas on vaide esitajale määratud ravi, kuid millest tingitud piirangud osaliselt püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava püsiravi vajadust, püsivat abivahenditega liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud. Vaide esitaja piirangute ning töövõime ulatuse hindamisel on arvestatud vaide esitaja kõiki terviseinfo sissekandeid ja neis kajastuvate tervisehäirete osas määratud ravi ning terviseinfo andmetel vaide esitajal täiendavaid püsivaid piiranguid põhjustavaid kehalisi ega vaimseid piiranguid ei esine. Ekspertarsti hinnangul sobib vaide esitajale osalist koormust või muutlikke ülesandeid võimaldav töö, mis ei eelda rasket füüsilist koormust, võimaldab kestval koormusel puhkepause ning kestval seismisel end toestada. Vaide esitajale ei sobi rasket käelist koormust, valdavalt käte sundasendis hoidmist nõudvaid käelisi sundliigutusi ega suurt emotsionaalset pinget ning inimestega suhtlemist nõudvate keeruliste probleemide lahendamist eeldav töö. Töövõime toetamiseks on vajalik funktsioone toetav taastusravi. Vaideotsuses on täiendavalt selgitatud, et eelmise töövõime hindamise käigus hinnati vaide esitaja töövõime puuduvaks kolmeks aastaks, nüüd aga tuvastati, et vaide esitaja töövõime on osaline. Töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st 2018. aastal esitatud töövõime hindamise taotluse menetlemisel võeti arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS andmeid, mille alusel anti hinnangud tegevuspiirangutele vastavalt metoodikale. Seega iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja andmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Hetkel ei ole terviseseisundist tulenevad piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kuna vaide esitaja töövõime on vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse kohaselt vähenenud (osaline töövõime), on talle töövõimetoetus määratud õiguspäraselt. Vaideotsuses on eraldi välja toodud tervishoiuteenuse osutaja vastused kaebaja küsimustele.
7.Kaebaja esitas 17.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/050174 ja vaideotsuse nr VO/22/97 tühistamiseks.
9.Kaebaja esitas kohtule 22.04.2022 avalduse, milles palus kohtul tühistada ka Eesti Töötukassa otsuse nr TVT/21/064575 põhjusel, et antud otsus ei ole vastavuses kaebaja tegeliku tervisliku olukorraga.
10.Kohus võttis 02.05.2022 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050174, 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064575 ja 17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 12.11.2021 esitatud taotlus uuesti läbi.
11.16.08.2022 esitas kaebaja taotluse, et kohus nõuaks välja või kohustaks Eesti Töötukassat esitama asjaomased lepingud ja töövõime hindamise pädevust kinnitavad tõendid (lepingud vms) isikute ja asutuste osas, kes on osalenud kaebaja töövõime hindamisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja ei nõustu töövõime hindamise otsusega ja vaideotsusega, kuna korduvekspertiisi käigus ei ole menetletud kõiki terviseandmeid viimase 6 kuu alusel. Korduvekspertiisi menetlemise 3(18)
käigus ei ole leitud vajadust pöörduda terviseandmete täpsustamiseks raviarstide poole ega kutsutud visiidipõhisele hindamisele.
13.Töövõime hindamise otsus on pealiskaudne ning tähelepanuta on jäetud olulisimad selgitused tervise kohta. Kolm aastat tagasi tuvastati kaebuse esitajal täielikult puuduv töövõime. Kaebaja tervis ei ole vahepealsel perioodil paranenud, pigem on tervis veelgi halvenenud.
14.Kaebaja terviseandmetest eemaldatud varasema 04.12.2018 töövõime hindamise otsuse nr TVH/18/057418 päring on Eesti Töötukassale edastatud. Otsuse nr TVH/18/057418 alusel tuvastas Sotsiaalkindlustusamet 06.12.2018 keskmise puude raskusastme.
15.Kaebaja esitas 12.11.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks põhjusel, et väljakannatamatult raske tervisliku olukorra tõttu ei ole ta võimeline töötama ega iseseisvalt elatist teenima. Kaebaja kannatab igapäevaselt krooniliseks muutunud talumatut valu enam kui 36 aastat, saamata abi või kasvõi leevendust vaatamata kuid ja aastaid tarbitud tugevatoimeliste ja raskesti talutavate kõrvaltoimetega ravimitele, mitmete erialaarstide poolt koostatud erinevatele raviskeemidele ja erinevatele taastusraviprogrammidele. Uinumine on kaebajal võimalik ainult unerohu abil juba aastakümneid. Hommikuti tõusta ei jaksa ega suuda. Raviarstide sõnul peab kaebaja paratamatusega leppima, sest nende sõnul akadeemilise meditsiini poolt pakutav ravipotentsiaal olevat kaebaja puhul ammendunud.
16.Igapäevane krooniliseks muutunud talumatu valu muudab võimatuks ka kerge töö tegemise. Kaebajal ei ole võimalik sooritada vähimatki liigutust kõikides liigestes ja erinevates kehapiirkondades valuaistinguid tundmata. Kaebaja ei jaksa püsida üheski sundasendis üle 5 minuti põhjusel, et kogu keha lihased on pidevas pinges, mistõttu tõmbuvad krampi. Kaebajal ei ole võimalik viibida ka mitte üheski puhkeasendis valu tundmata, mistõttu peab kaebaja ka puhkeasendis pidevalt asendeid muutma. Kaebajal on võimatu hingata roiete piirkonnas valu tundmata, kõneleda rindkeres valu tundmata. Kaebajal ei ole võimalik toetuda ühelegi seljatoele vasaku abaluu piirkonnas paikneva närvikahjustusest tingitud lakkamatult kõrvetava ja terava talumatu valu tõttu. Närvikahjustusest tingitud nahaalustesse närviretseptoritesse kiirguvate valuaistingute tõttu ei suuda kaebaja taluda tihedalt vastu nahka hõõrduvate rõivaste kandmist. Tahtele allumatud lihastõmblused üle kogu keha on nähtavad visuaalselt.
17.Igasugune tööülesannete täitmine on välistatud igapäevaselt esinevate vaimsetest probleemidest tulenevate takistuste tõttu. Pidevast pingeseisundist tulenevalt kogu keha vibreerib, käed värisevad, süda peksleb. Kaebaja ei talu vähimatki müra ega suuda inimestega suhelda. Kaebaja ei tea iial ette arvata lämbumistunnet tekitava paanikahoo vallandumist, kuna väikseimgi ärritus või erutus kutsub selle esile. Välistatud on tugiisikuta kodust lahkumine põhjusel, et alalise pearingluse tõttu võib tasakaalu kaotada ja kukkuda. Nii vaimsest kui füüsilisest seisundist tulenevast kurnatusest on kaebaja pidevalt jõuetu ja nõrk, kaebaja on pidevalt hajameelne ja unustab. Vaatamata psüühikahäirete raviks määratud vaimse tervise parandamiseks erinevate raskesti talutavate ja täielikult talumatute kõrvaltoimetega antidepressantide tarbimisele, ei ole kaebaja tänaseni leevendust saanud.
18.Kaebaja põeb ka ravimatut autoimmunhaigust psoriaasi enam kui 36 aastat. Kaebaja on 30.06.2020 määratud bioloogilisest ravist haigusele saanud osalist leevendust, ent vaatamata sellele ei ole nahk terve ja kolded sügelevad, mistõttu peab kaebaja igapäevaselt lisaks kasutama ka lokaalset ravi.
19.Lähtudes olukorrast, et kaebaja tervislik seisund ei ole viimasel kolmel aastal paranenud, vaid olulisel määral halvenenud, ei nõustu kaebaja 10.12.2021 Eesti Töötukassa ekspertkomisjoni otsusega.
20.Eesti Töötukassa AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst ei ole otsuste langetamisel pidanud vajalikuks konsulteerida kaebaja raviarstidega ega kaebaja endaga, arvesse ei ole võtnud kaebaja enda poolt antud ütlusi tervisliku seisukorra kohta. On esitanud mitmeid vastuolulisi 4(18)
valeväiteid kaebaja terviseandmete menetlemisel ja andnud tõele mittevastavaid hinnanguid. Subjektiivselt lähenedes on kaebaja mitmeid kroonilisteks muutunud igapäevaseid talumatuid terviseprobleeme alahinnates ekspertarst langetanud ülekohtuselt ebaõiglase otsuse.
21.Eksperthinnangus on kajastatud vaid kahe raviarsti poolt antud ütlusi. Kaebaja ei nõustu, et saadud eksperthinnagus olid kõik kaebaja terviseprobleemid, mis on osutunud ületamatuteks takistusteks kaebaja igapäevaelus toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel võrdsetel alustel, hinnatud eranditult vaid kergeteks ja mõõdukateks. Kaebaja ei nõustu eksperthinnangu väidetega, et terviseandmetest ei leitud kinnitusi kaebaja endapoolsetele ütlustele oma igapäevaselt talumatutest terviseprobleemidest, püsiva ravi vajadust ei ole esinenud ja püsiva ravi vajadus puudub, terviseandmed ei kinnita ravimite kõrvaltoimetest tekkinud kõrvalmõjusid ning et kaebaja on oma terviseprobleemidega osaliselt kohanenud. Tõele mittevastav on eksperthinnangus väide, et kehalise võimekuse parandamiseks on määratud vajalik ravi. Tõele mittevastav on eksperthinnangus väide, et bioloogiline ravi on määratud liikumispiirangute vähendamiseks, sest bioloogiline ravi on kaebajale määratud psoriaasi raviks. Tõele mittevastav on ka väide, et kaebajale on määratud ravi vaimse võimekuse parandamiseks. Arvestades varasemalt tarbitud erinevate psühhotroopsete ravimite hulka, ei ole tänaseni leitud vastavaid võimalusi kaebajale uusi ravimeid määrata. Arusaamatu on eksperthinnangus väide, et piiranguid põhjustavate haiguste kulg on raskesti hinnatav.
22.Tõele mittevastav on vaideotsuse väide, et varasemalt määratud valuravi oli suures osas välja ostmata. Kaebaja on alates 1986. aastast tarbinud erinevate raviarstide poolt määratud opioidseid valuvaigisteid, põletikuvastase toimega valuvaigisteid, kroonilise valu raviks määratud psühhotroopseid ravimeid ja antidepressante, lisaks hulgaliselt muid retseptiravimeid. Valuravi kabineti poole pöördumise järgselt aastatel 2012-2016 kujunes kaebajal ülisuurtes kogustes tarbitud opioidsetest valuvaigistitest, põletikuvastastest kangetest valuvaigistest ja erinevatest psühhotroopsetest ravimitest välja krooniline ravimisõltuvus. Pärast taoliselt eluohtlikuks muutunud olukorda keelduvad raviarstid kaebajale kangete opioidsete valuvaigistite ja psühhotroopseid aineid sisaldavate kangete retseptiravimite määramisest tänaseni.
23.Tõele mittevastav on vaideotsuse väide, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt füsioteraapia vajadust ei ole esinenud. Erialaarstide sõnul akadeemilise meditsiini poolt pakutavad võimalused kroonilise talumatu valu ja krooniliseks muutunud psüühikahäirete osas täna pidavat kaebaja puhul ammendunuks osutuma, mistõttu ainsateks soovitusteks ongi nimelt käsimassaž, nõelravi, hüpnoteraapia, psühhoteraapia ja füsioteraapia, mis on terviseandmetes tõendatud.
24.Tõele mittevastav on väide, et ravimi kõrvaltoime mõjul tekkinud jäävad nahaarmistumised ei pruugi olla tekkinud ravimaine manustamisest. 2021 veebruaris määras neuroloog tema enda sõnul viimase ravivõimalusena selja ülaosas paiknevatesse valulikesse trigger-punktidesse manustada Kenalog süstelahuse. Selle järgselt tekkisid, hiljem raviarstide sõnul tõenäoliselt kogu eluks jäävad nahakahjustused ravimi kõrvaltoime tõttu.
25.Terviseandmed kajastavad erinevate raviarstide korraldusi ravi viivitamatuks katkestamiseks mitmel korral kuna mitmete määratud retseptiravimite kõrvalmõjud on osutunud tervisele talumatuteks. Kaebaja ei nõustu väitega, et COVID-19 vaktsiini manustamisest püsivate kõrvaltoimete ega vaktsiinikahjustuste esinemist ei ole tuvastatud põhjusel, et kaebaja terviseandmetes on olemas kinnitus sellekohasest kahtlusest.
26.Kaebaja ei nõustu väitega, et sobiva antidepressiivse, antipsühhootilise ja/või mittefarmakoloogilise raviga (nt elekterkrampravi) võivad piirangud väheneda ja ka mööduda. Loetletud ravivõtete tulemusel varasematel aastatel mingeid ravitulemusi ei ole saavutatud.
27.Kaebaja ei nõustu väitega, et omafinantseeringuga läbi viidud alternatiivseid valuravivõtteid ei saa võtta arvesse kroonilise valu ravina. Kaebaja puhul on adekvaatse püsiva valuravi võimalused ammendunud, mis on terviseandmetes tõendatud. Retseptikeskuses kajastuvate andmete põhjal on kõik kroonilise valu raviks vajalikul hulgal määratud esmavajalikud ravimid välja ostetud. 5(18)
28.Kaebaja märkas menetluse käigus, et ei pannud töövõime hindamise mahuka taotlusvormi täitmisel tähele ohutu liikumise ja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ära märkida parema silma nägemishäiret, mis tegelikult nähtus vastustaja poolt kohtule edastatud terviseandmetest oftamoloog dr Jan Voronini epikriisist.
29.Kaebaja tarvitab unerohuks rahustit, naharaviks bioloogist ravi, mis on tõepoolest ka liigesekahjustuste puhul näidustatud, aga mille osas on selgunud mõistagi, et valuaistinguid ei ole vähendanud. Kahjuks ei järginud bioloogilise püsiravi jälgimise eest vastutav nahaarst dr Maire Karelson ametialaseid tööülesandeid nõuetekohaselt, ignoreeris pidevalt kaebaja tegeliku tervisliku olukorra kajastamist terviseandmetes objektiivselt ja jättis teostamata ravimi kasu/kahju suhte määramiseks ettenähtud õigeagse seire, mistõttu viimaks kaebaja tungival soovil antud analüüsi tulemusel ka selgus, et kaebaja organismis ravim terapeutilisele tasemele ei vastanud ja ravimivastaste antikehade produktsioon oli lubatust kõrgem 40 korda.
30.Eksperthinnangu saamisse kaasati Andreas-Christian Hade. Nimetatud isik ei ole aga Eesti Töötukassa ekspertarstide nimistus. Samuti ei ole antud isiku töötamine leitav AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuses. Lisaks ei ole AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus töövõime hindamisel ekspertiisiarvamust andvate töötukassa lepingupartnerite nimistus. Siit tekib küsimus, kas töötukassa poolt tehtud otsuse koostamiseks kasutatud algandmed on üldse koostatud pädevate isikute poolt ning kaebaja hinnangul peab halduskohus andma sellele hinnangu.
31.Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas. Tervishoiutöötajate registri andmetel on Pille Tommingase eriala pediaatria. Ilmselgelt ei saa töövõime hindamise ekspertiisi adekvaatselt läbi viia pediaater, mis juba iseenesest viitab ebaõigele arvamusele. Pille Tommingas on küll töötukassa kodulehel märgitud töövõime hindamise ekspertarstina, aga kui lähtuda sellest, et töövõime hindamise lepingupartneriks saamiseks peab tervishoiuteenuse osutaja täitma teatud põhitingimused (tervishoiuteenuse üld- või eriarstiabi osutamise tegevusluba; ekspertarstidel peab olema kehtiv registreering tervishoiutöötajate riiklikus registris; ekspertarstid peavad töötama arstina ning neil peab olema arstina töötamise kogemust vähemalt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul või nad peavad olema läbinud residentuuris vähemalt kaks aastat), siis Pille Tommingas kohta ei leia andmeid, et ta mõnes tervishoiuasutuses töötaks.
32.Logiraamatu andmetel on ekspertarst Pille Tommingas teinud päringud alles 27.05.2022, kuigi otsuse tegemisel peaks võtma arvesse olemasolevaid andmeid otsuse tegemise seisuga.
33.Kaebaja igapäevategevused on väga tugevalt häiritud ning enamikel päevadel ka täielikult takistatud. Taoline olukord muudab võimatuks omada töökohta, mis tähendaks igapäevast regulaarset tööl käimist, sest kaebaja ei tea kunagi, kas ta järgmisel hommikul ärgates on suuteline oma igapäevategevustega tegelema ja tööle minema või mitte. Vastustaja ei ole kordagi kaalutlusõigust kasutades leidnud ühtegi rasket piirangut, mis ei ole usutav ja kooskõlas olemasolevate dokumentidega. Eesti Töötukassa eksperthindaja Pille Tommingas kordab ja rõhutab iga valdkonna juures, et kaebajal ei esine täielikku piirangut, terviseandmed ei kinnita eneseisolatsioonis viibimist, ei ole suitsidiaalne, kaebaja suhtleb perekonnaga, käib arsti juures jne. Samas on küsimus kaebaja võimekuses käia igapäevaselt kellast-kellani tööl. Vastustaja seisukohad
34.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsus nr TVH/21/050174, 14.12.2021 otsus nr TVT/21/064575 ja vaideotsus nr VO/22/97 on õiguspärased.
35.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste 6(18)
soovitustega ja tugineb klassifikatsioonile.
rahvusvahelisele
funktsioneerimisvõime,
vaeguste
ja
tervise
36.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 12.11.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 12.11.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud kõikides kehalise võimekuse (liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus) ja vaimse võimekuse (õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, suhtlemine) valdkondades. Lisaks on kaebaja taotluses kirjeldanud ravimite kõrvaltoimetest ning muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid.
37.Tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst dr Andreas-Christian Hade, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 10.12.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsusega nr TVH/21/050174 tuvastati, et kaebaja töövõime on osaline kestusega viis aastat. Ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline. Ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas on ka käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 31.05.2022 oma seisukoha.
38.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 16. Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige isiku tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
39.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst leidis, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime viie aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Tegemist on terviseseisundist tingitud piirangutega, mille osas on vajalik järgida määratud ravi, kuid millest tingitud töövõimepiirang tõenäoliselt suures osas püsib.
40.Vaidele vastamisel vastas tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst kõigile vaides esitatud küsimustele ning selgitas täiendavalt, et kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks, sest tegemist on terviseseisundist tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja taandumistega kulgevad ning ülekoormused tekkivad, mille osas on kaebajale määratud ravi, kuid millest tingitud piirangud osaliselt püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava püsiravi vajadust, püsivat abivahenditega liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud.
7(18)
41.Kaebajale sobib osalist koormust või muutlike ülesandeid võimaldav töö, mis ei eelda rasket füüsilist koormust, võimaldab kestval koormusel puhkepause ning kestval seismisel end toestada. Kaebajale ei sobi rasket käelist koormust, valdavalt käte sundasendis hoidmist nõudvaid käelisi sundliigutusi ega suurt emotsionaalset pinget ning inimestega suhtlemist nõudvate keeruliste probleemide lahendamist eeldav töö.
42.Vastuseks kaebaja väitele, et tema varasem töövõime hindamise otsus oli terviseandmetest eemdaldatud, selgitab vastustaja, et enne 01.01.2019 ei edastatud töövõime hindamisel antud eksperdiarvamusi TIS-i. Eksperdiarvamused olid olemas vastustaja vastavas andmebaasis ning neid väljastati isiku taotlusel. 01.01.2019 jõustus Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ § 6 lõike 6 punkt 4, mille alusel tekkis Eesti Töötukassal uue andmeandjana kohustus edastada eksperdiarvamus TIS-i. Nimetatud punkt jõustus 01.01.2019, sest siis valmis vastav tehniline lahendus eksperdiarvamuse ja eksperdiarvamuse andja andmete kuvamiseks.
43.Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud.
44.Eesti Töötukassa ekspertarst dr Pille Tommingas on oma 31.05.2022 seisukohas märkinud, et eksperdiarvamuses tuuakse valdkondade juures „Objektiivne staatus ja uuringutulemused“ kastis välja valikuliselt ja vajadusel lühendatult vaid need andmed, mis põhjendavad antud piirangute hindamist. Sealjuures välditakse sisu kordamist ning eelistatakse kokkuvõtlikke ja/või värskemaid terviseandmeid.
45.Samuti on vaideotsuses selgitatud, et visiidipõhise hindamise käigus on võimalik hinnata kaebaja funktsioone, kuid see ei võimalda diagnoosida täiendavaid tervisehäireid ega muuta nende osas määratud ravi, mistõttu ei olnud antud juhul visiidipõhine hindamine näidustatud.
46.Asjaolu, et vastustaja tuvastas 04.12.2018 otsusega nr TVH/18/057418 kaebajal puuduva töövõime, ei tähenda, et ka 12.11.2021 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.
47.Töötukassa ekspertarst on oma 31.05.2022 seisukohas selgitanud, et ei ole alust väita, et kaebaja terviseseisund on viimastel aasatel halvenenud. Terviseandmete alusel on kaebaja terviseseisund paranenud. 2020. aastal alustatud psoriaasi bioloogiline ravi on andnud raviarsti objektiivsel hinnangul hea raviefekti. Samuti ei kinnitunud eelnevalt püstitatud psoriaatilise liigeskahjustuse olemasolu. Valuravi ei ole tõhustatud, psühhiaatriline medikamentoosne ravi on eelkõige sümptomaatiline, kasutusel on psühhoteraapilised võtted. Haiglaravi vajadust pole ilmnenud.
48.Töötukassa sõlmis AS Põhja-Eesti Taastusravikeskusega (tegevusluba olemas) lepingu perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2021 (k.a), kusjuures lepingu tingimuste kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud pärast lepingu tähtaja saabumist tegema lõpuni kõik pooleliolevad eksperdiarvamuste andmise tellimused, sh täitma lepingust tulenevaid kohustusi vaide- ja kohtumenetluste lõppemiseni, vajadusel ka hiljem. Eksperdiarvamuse andmise tellimus on esitatud lepingu kestvuse jooksul, seega ei oma tähtsust, et vaidemenetluseks oli lepingu tähtaeg saabunud. Vastustaja selgitab, et töötukassa tellib eksperdiarvamuse koostamise oma 8(18)
lepingupartneritelt – tervishoiuteenuse osutajatelt, kes on palganud endale ekspertarstid. Ekspertarst võib töötada mitme tervishoiuteenuse osutaja juures ja teha ekspertiise, aga raviarstina võib ta olla tööl hoopis mujal. Kuskil ei ole avalikult üleval nimekirju ekspertarstidest. Andreas-Christian Hade vastab tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstidele esitatavatele tingimustele – omab kehtivat registreeringut tervishoiutöötajate riiklikus registris ning töötab arstina. Lisaks on ekspertarst läbinud TVTS § 5 lõike 4 kohaselt töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse.
49.TVTS § 7 lõike 4 järgi on isiku nõusolekul juurdepääs TIS-is olevatele töövõime hindamiseks vajalikele isikuandmetele lisaks töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ka töövõimet hindaval arstiõppe läbinud töötukassa töötajal. Erinevalt tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstile esitatavatest nõuetest, ei ole arstiõppe läbinud töötukassa töötajal kohustust omada kehtivat registreeringut tervisehoiutöötajate riiklikus registris ega töötada raviarstina. Kõik Eesti Töötukassa ekspertarstid on arstiõppe läbinud ja õigustatud isiku nõusolekul töötlema töövõime hindamiseks vajalikke TIS-i andmeid. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et dr Pille Tommingas ei ole pädev töövõime hindamiseks. TVTS § 6 lõikes 3 viidatud määruse nr 39 § 2 punkti 3 järgi annab eksperdiarvamuse kas tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja. Kohus on varasemalt leidnud, et eksperdiarvamuse andja ei pea olema mingi kindla arstiteaduse eriala esindaja, ekspertarsti varasem tegevus ei saanud mõjutada praegust tegevust töövõime hindamisel (Tallinna Halduskohus, 08.02.2022 nr 3-21-2247, p 41). Töötukassa ekspertarstil ei ole kohustust töötada samal ajal arstina tervishoiuasutuses.
50.Vastustaja selgitab, et päringud TIS-i on tehtud järgmiselt: dr Andreas-Christian Hade 10.12.2021 ja 26.01.2022, dr Pille Tommingas 17.02.2022 ja 25.05.2022. Kuna vaidemenetluses on dr Pille Tommingas teinud päringu 17.02.2022 hommikul, vahetult enne vaideotsuse koostamist, on ta teinud uue päringu kohtumenetluse käigus, kuna 17.02.2022 kuupäeva jooksul võib olla lisandunud uusi terviseandmeid. Hilisem päringu kuupäev ei oma tähendust, kuna päring on koostatud kuni 17.02.2022 andmete saamiseks. Seega on otsuse tegemisel üle vaadatud ja arvesse võetud sel hetkel olemasolevad andmed.
51.Kaebaja on oma täiendavas seisukohas välja toonud, et vastustaja ei ole hindamisel arvestanud temal esinevat nägemishäiret. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei ole eelnevalt töövõime hindamise taotluses ega vaides välja toonud enesehinnangulisi piiranguid, mis oleksid seotud nägemisfunktsiooni langusega. TIS-i andmetel on kaebaja viimase viie aasta jooksul silmaarsti poole pöördunud ühel korral 09.12.2020, pöördumise põhjusena on välja toodud plaaniline kontroll ja kaebusena hiljutine valuaisting vasaku silma taga. Prillidega on nägemisteravus kompenseeritud ulatuses, mis ei põhjusta piiranguid üldise püsiva töövõime seisukohast, samuti ei esine olulist vaateväljade puudulikkust. Juhtudel, kui isik ei esita enesehinnangulisi kaebusi ning ekspertarst ei tuvasta piiranguid ka terviseandmete alusel, piiranguid ei hinnata ning vastavatele terviseandmetele ekspertiisis ei viidata.
52.Kuna kaebaja osaline töövõime kestusega viis aastat on Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050174 kohaselt õigesti tuvastatud, on ka Eesti Töötukassa 14.12.2021 otsus nr TVT/21/064575 õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
53.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kohus märgib, et menetluse käigus on jäänud tähelepanuta kaebaja 22.04.2022 esitatud kaebuse täienduses sisalduv taotlus, et kohus nõuaks kaebaja väidete paikapidavuse kontrollimiseks perearstilt välja täies mahus tema haigusloo. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu 9(18)
nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud haiguslugu ise perearstilt välja nõuda ja seejärel kohtule esitada. Samas ei oleks terve haigusloo väljanõudmine ka asja õige lahendamise jaoks vajalik olnud, sest kaebus on lahendatav olemasolevate tõendite põhjal. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Töövõime hindamist puudutavate kaebuste lahendamiseks piisab üldjuhul töövõime hindamise menetluse käigus kogutud tõenditest. Tavapäraselt ei vaja kohus sarnaste vaidluste lahendamiseks raviarstidelt patsientide haiguslugusid. Kohus kontrollib Eesti Töötukassa haldusaktide õiguspärasust, mitte ei analüüsi ise terviseandmeid, et vajadusel töövõime ümber hinnata. Kohus leiab, et ka praeguses asjas on kaebuse lahendamiseks piisavad tõendid juba toimikus olemas. Sealjuures leiab kohus, et kaebuse saab rahuldada. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja 22.04.2022 avalduses esitatud taotluse nõuda perearstilt välja täies mahus kaebaja haiguslugu. Kaebaja on 16.08.2022 menetlusdokumendis esitanud taotluse, et kohus nõuaks välja või kohustaks Eesti Töötukassat esitama asjaomased lepingud ja töövõime hindamise pädevust kinnitavad tõendid (lepingud vms) isikute ja asutuste osas, kes on osalenud kaebaja töövõime hindamisel. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 07.07.2022 määrusest oli täiendavate tõendite ja taotluste esitamise tähtaeg 25.07.2022. Seega on taotlus esitatud tähtaja rikkumisega. Kuivõrd kohus oli juba määranud kindlaks otsuse kuulutamise aja ning taotlus esitati vaid üheksa päeva enne otsuse kuulutamist, siis tingiks taotluse rahuldamine vaieldamatult menetluse venimise HKMS § 51 lg 4 tähenduses, kuivõrd tühistada tuleks otsuse kuulutamise aeg ning määrata uued menetlustähtajad. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, miks ta ei ole taotlust esitanud õigeaegselt. Seega tuleb taotlus jätta HKMS § 51 lg 4 kohaselt rahuldamata, kuivõrd see põhjustaks menetluse venimise. Taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud, kuna kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et Andreas-Christian Hade ja Pille Tommingas on läbinud arstiõppe. Andreas-Christian Hade ja Pille Tommingas on kantud avalikku tervishoiutöötajate registrisse. Andreas-Christian Hade eriala on kohtuarstiteadus. Pille Tomminga eriala on pediaatria. Küsimuses sellest, kas isikud olid oma ametist tulenevalt pädevad töövõime hindamist läbi viima on asjas juba esitatud tõendeid, mida kohus saab asjas hinnata ning täiendavate tõendite kogumist kohus vajalikuks ei pea. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
54.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada.
55.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050174, 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064575 ja 17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 12.11.2021 esitatud taotlus uuesti läbi. Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsusega tuvastati kaebajal osaline töövõime ja 14.12.2021 otsusega määrati osalisele töövõimele vastav töövõimetoetus. 17.02.2022 vaideotsusega jättis Eesti Töötukassa eelnevalt nimetatud otsuste peale esitatud vaide rahuldamata. Kaebaja leiab, et tema töövõime peaks olema puuduv ja on seadnud kahtluse alla Eesti Töötukassa otsuse põhjendatuse. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati ja töövõimetoetus määrati vastustaja poolt õiguspäraselt.
56.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik. Kaebajal tuvastati 2018. aastal Eesti Töötukassa poolt puuduv töövõime. Kohus nõudis kaebaja soovil varasema töövõime hindamise eksperthinnangu Eesti Töötukassalt välja.
57.Menetluse käigus on selgunud, et kaebaja 2018. aasta töövõime hindamise otsust ja selle aluseks olnud eksperthinnangut ei olnud TIS-s sellepärast, et tol ajal kehtinud korra järgi ei olnudki ette 10(18)
nähtud töövõime hindamise ekspertiiside TIS-i lisamist. Vastav tehniline lahendus on töös alates 01.01.2019. Enne seda olid eksperdiarvamused olemas vastustaja vastavas andmebaasis ning neid väljastati isiku taotlusel. Seega puudub alus arvata, et 2018. aasta töövõime hindamise andmeid oleks kaebaja eest pahatahtlikult varjatud.
58.HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus vaidlustatud Eesti Töötukassa haldusaktide õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada. Kaebaja 20.07.2022 täiendava seisukoha lisadena esitatud 2022. aasta epikriisid ja kirjad arstidelt ei saa Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasust tagantjärgi mõjutada juba sellepärast, et neid polnud otsuste tegemise ajal veel olemas. Asjaolude muutumise korral on töövõime hindamise taotlejale ette nähtud õigus esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus enne kordushindamise tähtaega või pensioniikka jõudmist.
59.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
60.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
61.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel olevad andmed, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmed, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
62.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
63.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste 11(18)
alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
64.Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Muud võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse.
65.Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töövõime ulatuse tuvastamisel määruse nr 39 § 8 lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2).
66.Eksperdiarvamuse andja hindab määruse nr 39 § 8 lg 3 kohaselt isiku töövõime puuduvaks, kui: 1) on tuvastatud määruse nr 39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistav seisund; 2) mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamuse andja hindab määruse nr 39 § 8 lg 4 kohaselt isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust arvestades määruse nr 39 § 8 lõikes 2 sätestatut, kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt. Kuna kaebaja puhul ei esinenud kohustuslikke puuduva töövõime tuvastamise aluseid, pidi vastustaja langetama kaalutlusotsuse osalise ja puuduve töövõime vahel määruse nr 39 § 8 lg-te 1-2 kohaselt.
67.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu AS PõhjaEesti Taastusravikeskus ekspertarst Andreas-Christian Hade. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 16. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma arvamuse ka Pille Tommingas, kes on samuti seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime.
68.Kaebaja on 20.07.2022 seisukohas tõstatanud küsimuse ekspertarstide Andreas-Christian Hade ja Pille Tomminga pädevusest. TVTS § 7 lg 1 kohaselt kaasab Eesti Töötukassa töövõime hindamisse eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. TVTS § 7 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmib Töötukassa tervishoiuteenuse osutajaga tsiviilõigusliku lepingu. Määruse nr 39 § 2 punkti 3 kohaselt annab töövõime hindamise menetluses 12(18)
eksperdiarvamuse tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja. Andreas-Christian Hade osales menetluses tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstina ja Pille Tommingas arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötajana. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et Andreas-Christian Hade ja Pille Tommingas on läbinud arstiõppe. Andreas-Christian Hade ja Pille Tommingas on kantud avalikku tervishoiutöötajate registrisse. Andreas-Christian Hade eriala on kohtuarstiteadus. Pille Tomminga eriala on pediaatria. Andreas-Christian Hade osales menetluses tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarstina, mis tähendab, et ta ei olnud Eesti Töötukassa palgaline töötaja erinevalt Pille Tommingast. Seetõttu on Pille Tommingas Eesti Töötukassa kodulehel ekspertarstina ülesleitav, kuid Andreas-Christian Hade ei ole. Avalikku nimekirja n-ö asutusevälistest ekspertarstidest vastustaja kinnitusel ei ole. Põhja-Eesti Taastusravikeskuse kodulehel ei ole töötajate andmeid välja toodud. Kohus ei näe põhjust kahelda selles, et Andreas-Christian Hade oli hinnangu andmise ajal AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus töötaja, sest pole ühtegi muud viisi, kuidas ta oleks saanud tööülesandeks kaebaja töövõime hindamise AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarstina. Vastustaja on 08.08.2022 täiendavas seisukohas selgitanud, et Eesti Töötukassal oli AS Põhja-Eesti Taastusravikeskusega sõlmitud leping perioodiks 01.01.2019-31.12.2021 (k.a). Lepingu tingimuste kohaselt oli tervishoiuteenuse osutaja kohustatud pärast lepingu tähtaja saabumist tegema lõpuni kõik pooleliolevad eksperdiarvamuste andmise tellimused. Kaebaja töövõime hindamise otsus on tehtud 13.12.2021, mistõttu see jäi lepingu perioodi sisse. Otsusele järgnenud vaidemenetlus 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris, kus Andreas-Christian Hade samuti osales, oli seega osa pooleliolevast eksperdiarvamuse andmise tellimusest, mis tuli lõpuni teha pärast lepingu tähtaja saabumist. Andreas-Christian Hade on Töötukassa kinnitusel läbinud töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse. Seega puudub kohtu hinnangul alus kahelda Andreas-Christian Hade pädevuses töövõimet hinnata. Vastustaja on selgitanud, et erinevalt tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstile esitatavatest nõuetest ei ole arstiõppe läbinud Töötukassa töötajal kohustust omada kehtivat registreeringut tervisehoiutöötajate riiklikus registris ega töötada raviarstina. Seega ei pea Pille Tommingas töötama tervishoiuasutuses raviarstina selleks, et Töötukassa palgalise ekspertarstina töövõimet hinnata. Ei ole arusaadav, miks pediaater ei ole ilmselgelt pädev hindama töövõimet. Tegemist on arstiõppe läbinud isikuga ja töövõime hindamise ekspertarsti puhul ei ole nõutav kindlale erialale spetsialiseerumine. Seega ei saa väita, et Pille Tommingal puudus pädevus töövõime hindamiseks.
69.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud lisaks otsusele endale ka kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud ehk 10.12.2021 kuupäevaga eksperthinnangus. Lisaks saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast 13.12.2021 otsuse tegemist. Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 17.02.2022 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, dr Pille Tomminga 31.05.2022 kirjalik seisukoht).
70.Kaebaja on kaebuses esitanud mitmeid vastuväiteid vastustaja konkreetsetele hinnangutele tema piirangute raskusastmete kohta. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 leidnud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24). Kohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest, sh kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale (mh eksperdiarvamuse aluseks olevate andmete TIS-i kandmine). Töövõime hindamise taotlejal tuleb tagada, et tema kohta oleksid asjakohased terviseandmed TIS-i kantud ja raviarstide võimalik tegevusetus andmete TIS-i kandmisel ei saa kaasa tuua Eesti Töötukassa otsuse õigusvastasust. 13(18)
71.Kaebaja terviseseisund ei vastanud ekspertarst Andreas-Christian Hade hinnangul kaebaja enda hinnatud piirangu raskusastmele järgnevate valdkondade võtmetegevuste osas: 1) Liikumise võtmetegevus 1.1 „Liikumine eri tasapindadel“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 2) Liikumise võtmetegevus 1.2 „Ohutu ringiliikumine“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis raske piirangu (3); 3) Liikumise võtmetegevus 1.3 „Seismine ja istumine“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 4) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.1 „Käte sirutamine“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 5) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.2 „Asjade liigutamine“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 6) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.3 „Käteosavus“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis raske piirangu (3); 7) Õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevus 5.1 „Tegevuste õppimine“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis raske piirangu (3); 8) Õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevus 5.2 „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ – ekspertarst hindas piirangu kergeks (1), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 9) Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevus 6.1 „Väljaskäimine“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 10) Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevus 6.2 „Riski või ohu tajumine“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 11) Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevus 6.3 „Toimetulek muutustega“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 12) Suhtlemise võtmetegevus 7.1 „Suhtlemisega hakkamasaamine“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 13) Suhtlemise võtmetegevus 7.2 „Kohane käitumine“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis täieliku piirangu (4).
72.Täiendavalt on vaidemenetluses ja kohtumenetluses andnud oma arvamuse Pille Tommingas, kes on Andreas-Christian Hade hinnangutega nõustunud ja on samuti seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime. Riigikohtu praktika kohaselt on teise tervishoiuteenuse osutaja või Töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamine piisav, et tagada piirangute raskusastmetele antud hinnangute ülevaatamine osas, kus kaebaja enda hinnang ja esmase ekspertarsti hinnang lahknesid (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 22). Kohus möönab, et vaideotsuses ei ole Pille Tommingale otseselt viidatud ning ka Eesti Töötukassa 01.06.2022 esitatud lisast 5 ei nähtu, milline Eesti Töötukassa arst on kaebajat puudutavas vaidemenetluses vastuse koostanud. Samas on kohtule esitatud Pille Tomminga 31.05.2022 allkirjastatud seisukoht, mille põhjal saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töövõimele on hiljemalt kohtumenetluses andnud hinnangu ka teine ekspertarst (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 6). Pille Tommingas on oma 31.05.2022 seisukohas vastanud kaebaja mitmetele vastuväidetele konkreetsetele võtmetegevustele antud hinnangute osas.
73.Vastustaja on esitanud kohtule TIS-i andmete väljavõtte, mis kajastab töövõime hindamisel aluseks olnud terviseandmeid (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 2). Andmed puudutavad asjakohast peroodi ja puudub alus kahtluseks, et ekspertarstid oleks oma hinnangute andmisel kasutanud teist terviseandmete koosseisu. 14(18)
Kohus leiab, et valdavas osas on Andreas-Christian Hade hinanngud ja Pille Tomminga 31.05.2022 täiendavad selgitused asjakohased ja TIS-i andmetega kooskõlas, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kohtuotsusesse ümber kirjutada. Kõigile TIS-s sisalduvatele terviseandmetele ei ole 10.12.2021 eksperthinnangus otseselt viidatud, kuid see ei tähenda, et nendega poleks arvestatud. Vastustaja selgitas juba vaideotsuses, et eksperthinnangus tuuakse valikuliselt ja vajadusel lühendatult välja vaid need andmed, mis põhjendavad antud piirangute hindamist. Sealjuures välditakse sisu kordamist ning eelistatakse kokkuvõtlikke ja/või värskemaid terviseandmeid. Ekspertarstid on arvestanud piirangute kompenseeritust raviga, sealjuures on Pille Tomminga 31.05.2022 seisukohas kinnitatud, et arvestatud on nii medikamentoossete kui mittemedikamentoossete raviviisidega. Põhjendatult on viidatud valuraviks määratud ravimite osaliselt välja ostmata jätmisele. Seda kinnitab kaebaja 20.07.2022 täiendava seisukoha lisana esitatud retseptikeskuse andmete väljavõte. Kui ravimid on arsti poolt välja kirjutatud, siis puudub põhjus arvata, et kaebaja ei saaks neid võtta. Terviseandmetes puuduvad viited, et retseptuurne valuravi oleks vajadusel võimatu. Alternatiivsed ravimeetodid saavad olla üksnes toeks n-ö tavameditsiinile. Samamoodi ei saaks Eesti Töötukassa töövõime hindamisel viidata alternatiivsetele ravimeetoditele piiranguid kompenseeriva ravina. 10.12.2021 eksperthinnangus on välja toodud terviseandmed, kus viidatakse nõelravile, mistõttu oli ekspertarst teadlik, et kaebaja on proovinud ka alternatiivseid ravimeetodeid. Kui ravi oleks mingis valdkonnas ammendunud, peaks see ka TIS-i andmetega kinnitatud olema. Püsivaid ravimi kõrvaltoimetest tekkinud tervisekahjustusi TIS-i andmetest ei nähtu, kui välja arvata steroidhormooni süstidest tekkinud nahaarmid. Süstidest põhjustatud nahaarme kajastavatele terviseandmetele on 10.12.2021 eksperthinnangus viidatud, mistõttu on hinnang antud seda asjaolu silmas pidades. Ravimi kõrvaltoimete tekkimise riski tulevikus ei saa lugeda töövõime piiranguid süvendavaks asjaoluks olevikus. Samuti ei saa töövõime piiranguid süvendada üksnes kahtlus, et kaebajal on vaktsiinist püsivad kahjustused tekkinud. Kaebaja poolt alles kohtumenetluse käigus välja toodud silma nägemishäirega arvestamata jätmist ei saa vastustajale ette heita, sest kaebaja jättis selle töövõime hindamise taotluses välja toomata. Vastustaja 08.08.2022 täiendavast seisukohast võib järeldada, et nägemise osas ei esine sellist piirangut, mis asja otsustamist mõjutada võis.
74.Siiski on terviseandmete kasutamise kontrollimisel kerkinud esile üks asjaolu, mille puhul kohtul puudub kaebaja seisukohtade ja TIS-i andmete põhjal täielik veendumus, et seda on kaebaja töövõime hindamisel õigesti arvesse võetud. Kohus leiab, et psoriaasi vastu määratud bioloogilisele ravile võib olla omistatud võtmetegevuste hindamisel põhjendamatult suur kaal. 10.12.2021 eksperthinanngus on bioloogilise ravi määramisele viidatud võtmetegevuste 1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 2.3 hindamise põhjendustes, mistõttu on tegemist potentsiaalselt terviklikku töövõime hinnangut mõjutava asjaoluga. Kohus loeb üldtuntuks, et psoriaas on nahahaigus, millega võib kaasneda ka liigesepõletik. Terviseandmetest nähtub, et kaebajale oli töövõime hindamise seisuga bioloogiliseks raviks määratud Adalimumab. Avalikult kättesaadava info kohaselt kasutatakse Adalimumab’i teatud tüüpi artriitide põhjustatud valu ja paistetuse vähendamiseks. Probleem on aga selles, et TIS-i andmetest nähtub bioloogilise ravi toimimine üksnes dermatoveneroloogi ehk naha- ja suguhaiguste arsti kinnitusel (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 7, lk 49, 66). Ka 10.12.2021 eksperthinnangus on bioloogilise raviga seoses viidatud otseselt dermatoveneroloog Maire Karelsoni 25.11.2021 epikriisile. See ei kinnita, et bioloogiline ravi toimis ka liikumise ja käelise tegevusega seotud probleemide vastu, sest dermatoveneroloogid tegelevad eeskätt nahaga seotud probleemidega. Kaebaja on 20.07.2022 täiendavas seisukohas väitnud, et valuaistingud ei ole bioloogilise ravimi abil vähenenud, kuigi bioloogiline ravi on iseenesest näidustatud ka liigesekahjustuste jaoks. Seega on jäänud ebaselgeks, kas bioloogiline ravi toimis ka liigesevalude vastu või üksnes nahaga seotud probleemide vastu. Lisaks on kaebaja välja toonud, et 06.06.2022 otsustati bioloogilist ravimit vahetada, sest ilmnes, et kaebajal on tekkinud esialgse ravimi vastased antikehad. Vastustaja ei saanud vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal ette näha, et kaebajale määratud bioloogilist ravimit tuleb hiljem vahetada, mistõttu ei saa seda asjaolu vastustaja kahjuks 15(18)
lugeda. Samas on kohus seisukohal, et vastustaja oleks pidanud töövõime hindamise ajal uurima täiendavalt bioloogilise ravi mõju kaebaja tervislikule seisundile.
75.Lisaks ei ole kohus veendunud, et vastustaja kaalutlused osalise töövõime tuvastamise kasuks on piisavad ja asjakohased. Kaebaja on viidanud sellele, et kolm aastat varem tuvastati tal täielikult puuduv töövõime. Kuna tema tervislik seisund ei ole vahepeal paranenud, jääb kaebajale arusaamatuks, miks tal tuvastati seekord osaline töövõime. Kaebaja on pidanud silmas Eesti Töötukassa 04.12.2018 otsust nr TVH/18/057418 (kaebaja 22.04.2022 vastuse lisa), millega tuvastati, et kaebajal on puuduv töövõime kestusega 3 aastat perioodil 16.11.2018-15.11.2021. Eesti Töötukassa on kohtule esitanud 30.11.2018 kuupäeva kandva eksperthinnangu, mis oli aluseks puuduva töövõime tuvastamisele (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 7). Nimetatud eksperthinangu koostas Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst Katrin Lätt. Kui võrrelda omavahel 30.11.2018 eksperthinnangut ja 10.12.2021 eksperthinnangut, siis ilmneb, et 30.11.2018 eksperthinnangu põhjal oli kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa 13, kuid 10.12.2021 eksperthinnangu põhjal oli võtmetegevuste arvväärtuste summa 16. Kuna on võimalik, et bioloogilisele ravile omistati võtmetegevuste hindamisel liiga suur tähtsus, võib asja uue läbivaatamise käigus arvväärtuste summa ka suuremaks kujuneda.
76.Vaatamata varasemast suuremale võtmetegevuste arvväärtuste summale tuvastati kaebajal seekord puuduva töövõime asemel osaline töövõime. Sealjuures on ekspertarsti poolt hinnatud võtmetegevustes 2.1, 2.2 ja 2.3 varasema kerge piirangu asemel mõõdukas ja võtmetegevuses 4.4. varasema puuduva piirangu asemel kerge piirang. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole puuduva töövõime asemel osalise töövõime tuvastamine küll välistatud, kuid vastustajal tuleb kaalutlusõiguse kasutamisel eriti veenvalt põhjendada, miks ekspertarst hindab töövõime puuduva asemel osaliseks. Vastustaja ei ole küll seotud eelnevate töövõime hindamise otsustega, kuid otsuste omavahelises võrdluses peab säilima loogika, et kui kaebaja tervisliku seisundi põhjal kujunenud võtmetegevuste arvväärtuste summa on läinud süvenenud piirangute arvelt suuremaks, siis ei ole töövõime ulatuse suurenemine iseenesestmõistetav. Isiku jaoks peab olema arusaadav, miks talle tehakse varasemaga võrreldes ebasoodsam otsus, kui ta ise oma tervise paranemist ei taju ja on töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud varasemaga võrreldes suuremaks. Kaebaja märkis 2018. aasta eksperthinnangu kohaselt oma piirangud valdavalt mõõdukaks, 2021. aasta seisuga olid kaebaja hinnangud enda piirangutele tõsisemad. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu sellele, et määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt saab eksperdiarvamuse andja hinnata töövõime kaalutlusõiguse alusel osaliseks või puuduvaks juba siis, kui võtmetegevuste arvväärtuste summa on vähemalt 4. Kaebaja puhul on võtmetegevuste arvväärtuste summa 10.12.2021 eksperthinnangu kohaselt 16, mis ületab minimaalset summat olulisel määral.
77.Andreas-Christian Hade on 10.12.2021 eksperthinnangu lõpus välja toodud töövõime lõplikku hinnangut põhjendanud järgnevalt: „Taotlejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna tegemist terviseseisundist tingitud piirangutega, mille osas vajalik järgida määratud ravi, kuid millest tingitud töövõimepiirang tõenäoliselt suures osas püsib.“ Tegevusvõime koondkokkuvõttes on välja toodud järgnev: „Taotlejal on piiratud käimine, treppidel liikumine, ühel kohal seismine, istumine, sundasendis olemine, kummardamine, raskuste kandmine. Põhjuseks on aastaid kestnud valud paljudes liigestes, mis süvenevad periooditi. Esineb lihaste tõmblusi, nahal psoriaasile iseloomulikku löövet, seljavalu nimmes, valu kiirgub ülaselga, vasakusse külge. Saab süsteemset ravi, vaatamata sellele mõõdukas piirang liikumisel, seismisel ja istumisel. Taotlejal on piiratud käte tõstmine, raskuste kandmine, kätega peenmotoorikat nõudvate tegevuste sooritamine. Põhjuseks on käte valud, nõrkus, käte naha psoriaas. Piiratud on tegevuste alustamine ja lõpetamine, igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek, muudatustega kohanemine, sotsiaalsetes olukordades hakkamasaamine. Põhjuseks on ärevus, väsimus, unetus ja meeleolulangus. Piiranguid põhjustab psüühikahäire.“ Töötukassa on 17.02.2022 vaideotsuses märkinud: „Töövõime on hinnatud osaliseks, sest tegemist on terviseseisundist tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja taandumistega kulgevad 16(18)
ning ülekoormused tekkivad, mille osas on vaide esitajale määratud ravi, kuid millest tingitud piirangud osaliselt püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava püsiravi vajadust, püsivat abivahenditega liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud.“ Eelnevatest põhjendusest ei nähtu otsest kaalumist osalise ja puuduva töövõime vahel ega kaalutlusi seoses sellega, kas kaebaja tervislik seisund on parem kui 2018. aastal, kui Eesti Töötukassa pidas võimalikuks puuduva töövõime tuvastamist.
78.Pille Tommingas on oma 31.05.2022 seisukohas väitnud, et kaebaja terviseseisund on viimastel aastatel paranenud, põhjendades seda järgnevalt: „2020. aastal alustatud psoriaasi bioloogiline ravi on andnud raviarsti objektiivsel hinnangul hea raviefekti. Samuti ei kinnitunud eelnevalt püstitatud psoriaatilise liigeskahjustuse olemasolu. Valuravi ei ole tõhustatud, käesolev psühhiaatriline medikamentoosne ravi on eelkõige sümptomaatiline, kasutusel on toetavad psühhoteraapilised võtted. Haiglaravi vajadust pole ilmnenud“. Lisaks on Pille Tommingas osalise töövõime kasuks otsustamise osas märkinud: „Ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Tegemist on terviseseisundist tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja taandumistega kulgevad ning ülekoormused tekkivad, mille osas on vaide esitajale määratud ravi, kuid millest tingitud piirangud osaliselt püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava püsiravi vajadust, püsivat abivahenditega liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud.“ Kohus ei ole olemasolevate kaalutluste põhjal veendunud, et kaebaja terviseseisund on varasemaga võrreldes nii palju paranenud, et puuduva töövõime asemel osaline töövõime tuvastada. Kaebaja terviseseisundit on varasemaga võrreldes väidetavalt parandanud üksnes psoriaasi bioloogiline ravi. Psoriaas on ainult üks kaebaja diagnoosidest. Kaebajal on täiendavalt diagnoositud muuhulgas kiudsidekoe-lihasevalu ehk fibromüalgia, psoriaatilised ja enteropaatilised artropaatiad, pingepeavalu, nimmekanali ahenemissündroom, depressioon. Nagu kohus eelnevalt leidis, võib bioloogilisele ravile olla omistatud liiga suur tähendus liikumise ja käelise tegevusega seotud piirangute hindamisel. Ei ole arusaadav, millist tähendust omab erinevate valude ägenemiste ja taandumistega kulgemine osalise ja puuduva töövõime vahel kaalumise kontekstis ehk kuidas erineb valude kulgemine isikul, kellel saab puuduva töövõime tuvastada, ja isikul, kellel saab osalise töövõime tuvastada. 2018. aasta töövõime hindamise eksperthinnangust ei nähtu, et kaebaja igapäevategevused oleksid täielikult takistatud olnud, sest toona oli kaebajal üks võtmetegevuse piirang raskeks hinnatud, teised olid kerged ja mõõdukad. Püsivat abivahenditega liikumise ja kõrvalise abi vajadust 2018. aasta eksperthinnangust ei nähtu. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mis varem esines, aga enam mitte. Järelikult pole seda osalise töövõime tuvastamisel asjakohane kaalutlusena kasutada.
79.Otsuse adressaadile peab olema selge, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Kui praeguses olukorras oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse alusel osaline töövõime, vaatamata varasemast suuremale võtmetegevuste arvväärtuste summale ja asjaolule, et kaebaja on oma tervist varasemaga võrreldes halvemaks hinnanud, peab olema ilma kahtlusteta selge, kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2018. aasta töövõime hindamisega võrreldes paranenud.
80.HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõtte rikkumine võib kaasa tuua tehtud otsuse tühistamise, kui rikkumine võis mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58). Kohus leiab, et bioloogilise ravi mõju kaebaja tervisele pole piisavalt põhjalikult uuritud, võttes arvesse, et bioloogiline ravi on ainuke konkreetne asjaolu, mille vastustaja on välja toonud kaebaja terviseseisundi varasemast paremaks muutumise põhjendamisel.
81.Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus töövõime hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. 17(18)
Nagu sätte sõnastusest nähtub, kogutakse taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt täiendavaid terviseandmeid, kui taotleja tegutsemisvõime vajab täpsustamist. Kohus leiab, et praegusel juhul vajas psoriaasi raviks määratud bioloogilise raviga seonduv täpsustamist. Vastustajal tuleks pöörduda bioloogilise ravi määranud raviarsti poole, et uurida täiendavalt, mida TIS-st nähtuv bioloogilise ravi toimimine kaebaja puhul täpsemalt tähendas ja kas ravi avaldas mõju üksnes nahaga seotud probleemidele või ka muule.
82.Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur, sest töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste terviseandmete olemasolu aitab tagada TVTS § 6 lg-s 4 sätestatud kohustus käia kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sätte sõnastusest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa, vaid sõltub olemasolevate terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei olnud terviseandmed kohtu hinnangul nii puudulikud, et vastustaja otsus saaks olla õigusvastane sellel põhjusel, et kaebajat ei kutsutud visiidipõhisele hindamisele. Kohtu hinnangul piisab uurimispõhimõtte järgmiseks ka sellest, et vastustaja küsib täiendavaid terviseandmeid töövõime hindamise taotlusel nimetatud arstilt. Samas on vastustajal õigus omal algatusel kaebja visiidipõhisele hindamisele suunata, kuna tegemist on juhtumiga, kus osalise ja puuduva töövõime vahel kaalumine ei olnud veenvalt põhjendatud.
83.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsus nr TVH/21/050174 on ebapiisavate kaalutluste ja uurimispõhimõtte rikkumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna töövõimetoetuse suurus sõltub tuvastatud töövõime ulatusest, tuleb ka 14.12.2021 otsus nr TVT/21/064575 lugeda õigusvastaseks ja tühistada. Kuna eelnevalt nimetatud otsused kuuluvad tühistamisele, tuleb tühistada ka nende peale esitatud vaiet lahendav Eesti Töötukassa 17.02.2022 vaideotsus nr VO/22/97. Kuna tühistamisnõuded kuuluvad rahuldamisele, tuleb rahuldada ka kohustamisnõue ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja 12.11.2021 esitatud taotlus uuesti läbi.
84.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vasustaja kahjuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja oli seaduse alusel riigilõivust vabastatud. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
85.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.