Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla 09.02.2022. a käskkirja nr 6-3/112-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Arseni Jakovlev Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus.
2.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Vangla poolt 11.03.2022 haldusasjas nr 3-22-437 esitatud vastusele nr 2-4/6047-6 lisatud kaebaja pöördumised ning Siseministeeriumi poolt 31.03.2022 haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi valla elanike kohta.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
Viru Vangla tunnistas 09.02.2022. a käskkirjaga nr 6-3/112-1 A. Jakovlevi süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning määras talle karistusena 13 ööpäevaks kartserisse paigutamise.
2.A. Jakovlev esitas Viru Vanglale 08.03.2022 võõrkeelse vaide (registreeritud 09.03.2022 nr-ga 6-12/105-1) käskkirja nr 6-3/112-1 peale. Viru Vangla andis 31.03.2022 A. Jakovlevile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. 21.04.2022. a seisuga ei olnud A. Jakovlev vaides esinenud puudusi kõrvaldanud.
3.Viru Vangla tagastas 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 vangla käskkirja nr 6-3/112-1 peale esitatud kaebaja vaide. Vangla põhjendas otsust sellega, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-le 1 on haldusmenetluse keeleks eesti keel ning sellest tulenevalt tuleb esitada vaie eesti keeles. Võõrkeeles esitatud dokumentide puhul tuleb järgida justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 491 sätestatud regulatsiooni
3-22-1177 ning vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab A. Jakovlev piisaval määral riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Ta on varasemalt korduvalt esitanud eesti keeles koostatud kirjalikke pöördumisi (sh vaideid). Vaide/kahjunõude esitamisel ei pea kasutama keeleliselt keerulisi väljendeid. Kuivõrd vangla hinnangul oskab A. Jakovlev eesti keelt, ei ole põhjendatud võõrkeelse vaide vangla kulul tõlkimine. Kuna A. Jakovlev ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi, tagastas vangla tema võõrkeelse vaide läbivaatamatult, tuginedes põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) §-le 12, HMS § 20 lg-le 1 ning VSkE § 491 lg-le 3.
4.A. Jakovlev esitas 22.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada ettekande nr 3-22-207 alusel antud vangla käskkiri. Kaebaja taotleb veel kontaktisiku A. Kongi tegevuste õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja ilmajätmisega tema seaduslikest ja põhiõiguslikest õigustest. Kontaktisik tõi kaebajale 01.02.2022 arusaamatu sisuga paberi, mille kohta palus kirjutada seletuskirja. 08.02.2022 toodi kaebajale distsiplinaarprotokoll, mis jäi samuti kaebajale arusaamatuks. Pealiskaudsetest selgitustest paberi sisu kohta ei piisa kaebajale seletuskirja kirjutamiseks. Teksti mahtu arvestades on vangla ilmselt rikkunud HMS §-i 6, jättes vastuse andmata ja läbi vaatamata kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, mida kaebaja palus protokollida. Kaebaja keeleoskus ei ole piisav haldusmenetluses osalemiseks ja enda õiguste kaitsmiseks. Kaebaja jäeti ebaseaduslikult ilma tõlgist. Kontaktisik nõudis 08.02.2022 kaebajalt seletuskirja esitamist 09.02.2022, kuigi kaebaja selgitas, et nii kiiresti ei ole tal võimalik seda esitada, kuna ta ei saa aru distsiplinaarprotokolli sisust, mille osas ta seletuskirja kirjutama pidi. 09.02.2022 teatas kontaktisik kaebajale, et määras talle karistuse. Seega ei tutvustatud kaebajale distsiplinaarprotokolli ega karistuse määramise käskkirja.
5.Viru Vangla esitas 06.06.2022 ja täiendavalt 05.08.2022 kohtule haldusmenetlusega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust selliselt, et A. Jakovlev on esitanud kohtule Viru Vangla 09.02.2022. a käskkirja nr 6-3/112-1 tühistamise nõude. Kohus selgitab, et kaebuses märgitud tuvastamisnõue vangla haldusmenetluses kontaktisiku tegevuste õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja ilmajätmisega tema seaduslikest ja põhiõiguslikest õigustest on hõlmatud tühistamisnõudega, mistõttu ei ole eraldi tuvastamisnõude esitamine vajalik.
8.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus nr 3-1832, p 10). Seejuures saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist, ning taotlust ei saa tagastada, kui haldusorgan leidis taotluse käiguta jätmisel ekslikult, et see on puudusega (Riigikohtu 20.06.2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p 9). Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks ka juhul, kui
3-22-1177 kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015. a määrus nr 3-14-52146). Seega hindab kohus järgnevalt, kas Viru Vangla tagastas 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 kaebaja võõrkeelse vaide õiguspäraselt, s.h kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus.
8.1.Kaebaja on esitanud Viru Vanglale venekeelse vaide nr 6-12/105-1. Viru Vangla tagastas 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 kaebaja võõrkeelse vaide PS §-de 6 ja 52, KeeleS § 12, HMS § 20 lg 1 ja VSkE § 491 lg 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaides esinenud puudusi ega esitanud vaide eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelse vaide tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaide tagastamisel oli õigusvastane.
8.2.PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lg 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lg 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lg 2). Vähemusrahvusest isik KeeleS tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub ka praegusel juhul põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le.
8.3.Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31.03.2022 esitatud vastuses muu hulgas, et seisuga 01.01.2022 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 859 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.2022. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlust vene keeles läbi viima.
8.4.HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491 (arvestades, et kaebaja on esitanud vanglale võõrkeelse vaide 08.03.2022, kohaldub praeguses asjas VSkE § 491 alates 14.02.2022 kehtivas redaktsioonis). VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla haldusosakond võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse
3-22-1177 võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt. VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE § 491 lg 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE §-st 491 nähtub seega, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
8.5.Viru Vangla asus kaebaja vaide nr 6-12/105-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja on võimeline kaitsma eesti keeles oma õigusi, sest ta on ka varasemalt esitanud vanglale eestikeelseid kirjalikke pöördumisi ning seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelse vaide vangla kulul tõlkesse edastamist. Haldusasjas nr 3-22-437 on halduskohus palunud Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule selles asjas 11.03.2022. a vastusega nr 2-4/6047-6 kaebaja poolt varasemalt vanglale esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised (kahjunõuded nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, vaided nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1 ja erinevad eestikeelsed pöördumised, mis registreeriti kõik ühe numbriga 6-10/28085-1), mis vangla arvates kaebaja keeleoskust kinnitavad. Kohus võtab need kaebaja pöördumised käesoleva haldusasja toimiku juurde, kuivõrd vangla on tuginenud enda 22.04.2022. a vaide tagastamise otsuses samadele kaebaja esitatud dokumentidele. Tutvunud eelnimetatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/105-1 menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaide eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaide esitamiseks piisabki üksnes arusaadavalt oma taotluse väljendamisest ning lühidalt kaebaja probleemi kirjelduse esitamisest. Seejuures ei ole vaja teada erialaväljendeid või esitada keerulist õiguslikku analüüsi ning vaide menetlemist ei takista ka mõned õigekirjavead. Haldusasjas nr 3-22-437 kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest vaietest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal kohtu hinnangul esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid. Kuigi vangla on vaide tagastamisel ekslikult ühe õigusliku alusena viidanud VSkE § 491 lg-le 3, mitte VSkE § 491 lg-le 5, ei saanud see eksimus kohtu hinnangul mõjutada haldusmenetluse lõpptulemust (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1, HMS § 58). Kaebajale on antud vaide käiguta jätmisega võimalus esitada vanglale eestikeelne vaie. Samuti oli kaebajal võimalus taotleda vanglalt võõrkeelse vaide tõlkesse saatmist tema kulul, kuid vangla kinnitusel ei ole kaebaja vaide tõlkesse saatmist taotlenud.
8.6.Seega on kohus seisukohal, et vangla on 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 lõppjärelduses õiguspäraselt tagastanud kaebaja vaide nr 6-12/105-1, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.