3-23-1048/28 - Muud - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

21.Kohus leidis: Kaebaja on esitanud Viru Vanglale venekeelse vaide nr 6-12/105-1. Viru Vangla tagastas 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 kaebaja võõrkeelse vaide PS §-de 6 ja 52, KeeleS § 12, HMS § 20 lg 1 ja VSkE § 491 lg 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaides esinenud puudusi ega esitanud vaide eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelse vaide tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaide tagastamisel oli õigusvastane. PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lg 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lg 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lg 2). Vähemusrahvusest isik KeeleS tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-198 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub ka praegusel juhul põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31.03.2022 esitatud vastuses muu hulgas, et seisuga 01.01.2022 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 859 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.2022. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlust vene keeles läbi viima. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VskE § 491 (arvestades, et kaebaja on esitanud vanglale võõrkeelse vaide 08.03.2022, kohaldub praeguses asjas VskE § 491 alates 14.02.2022 kehtivas redaktsioonis). VskE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla haldusosakond võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VskE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt. VskE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VskE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest

3-23-1048 tasub vangla, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VskE § 491 lg 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VskE §-st 491 nähtub seega, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Viru Vangla asus kaebaja vaide nr 6-12/105-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja on võimeline kaitsma eesti keeles oma õigusi, sest ta on ka varasemalt esitanud vanglale eestikeelseid kirjalikke pöördumisi ning seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelse vaide vangla kulul tõlkesse edastamist. Haldusasjas nr 3-22-437 on halduskohus palunud Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule selles asjas 11.03.2022. a vastusega nr 2-4/6047-6 kaebaja poolt varasemalt vanglale esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised (kahjunõuded nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, vaided nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1 ja erinevad eestikeelsed pöördumised, mis registreeriti kõik ühe numbriga 6-10/28085-1), mis vangla arvates kaebaja keeleoskust kinnitavad. Kohus võtab need kaebaja pöördumised käesoleva haldusasja toimiku juurde, kuivõrd vangla on tuginenud enda 22.04.2022. a vaide tagastamise otsuses samadele kaebaja esitatud dokumentidele. Tutvunud eelnimetatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/105-1 menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaide eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaide esitamiseks piisabki üksnes arusaadavalt oma taotluse väljendamisest ning lühidalt kaebaja probleemi kirjelduse esitamisest. Seejuures ei ole vaja teada erialaväljendeid või esitada keerulist õiguslikku analüüsi ning vaide menetlemist ei takista ka mõned õigekirjavead. Haldusasjas nr 3-22-437 kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest vaietest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal kohtu hinnangul esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid. Kuigi vangla on vaide tagastamisel ekslikult ühe õigusliku alusena viidanud VskE § 491 lg-le 3, mitte VskE § 491 lg-le 5, ei saanud see eksimus kohtu hinnangul mõjutada haldusmenetluse lõpptulemust (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1, HMS § 58). Kaebajale on antud vaide käiguta jätmisega võimalus esitada vanglale eestikeelne vaie. Samuti oli kaebajal võimalus taotleda vanglalt võõrkeelse vaide tõlkesse saatmist tema kulul, kuid vangla kinnitusel ei ole kaebaja vaide tõlkesse saatmist taotlenud. Seega on kohus seisukohal, et vangla on 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 lõppjärelduses õiguspäraselt tagastanud kaebaja vaide nr 6-12/105-1, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid“.