Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eve Kikkas Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – X Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlgid – Helena Ivanov ja Arsalan
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 12.08.2022
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 12. augustist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tartu Halduskohtule 11.08.2022 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Dublin III määruse1 artikkel 28 lg 2 ja VRKS § 362 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht. Taotluse põhjendused olid järgmised:
1.1.Pakistani Islamivabariigi kodanik X sünd. xx.xx.xxxx esitas 11.08.2022 kell 03:10 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunkti ametnikule väljumisel Eesti Vabariigist Venemaale Saksamaa Liitvabariigi varjupaiga taotleja tunnistuse nr J3090839 kehtivusega kuni 16.05.2022.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublin III määrus).
1.2.X selgitas PPA-le, et ta on rahvusvahelise kaitse taotleja Saksamaal. Ta lahkus Saksamaalt augustis 2022, sest väidetavalt ütles talle jumal, et tema töö on Saksamaal tehtud ja ta peab edasi liikuma Venemaale Sankt-Peterburgi. Tema töö on olla seal, kus inimestel on probleemid. Ta liikus bussiga Saksamaalt Poola ja läbi Leedu ning Läti Eestisse. Saksamaale ta tagasi minna ei soovi, kuid väitis, et kui ta saadetakse Saksamaale tagasi, siis ta läheb. Selgitas, et ta on lihtsalt reisija ja tal puudub kindel elukoht. Venemaal planeeris viida palvekojas.
1.3.Eurodaci vastuse alusel selgus, et X on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis. Isik ei ole esitanud Eestis viibides rahvusvahelise kaitse taotlust.
1.4.X peeti 11.08.2022 kell 04:32 kinni Dublini III määruse artikkel 28 lg 2 ja VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel 48 tunniks, kuivõrd PPA tuvastas Eurodaci vastuse ja PPA-le esitatud rahvusvahelise kaitse tunnistuse alusel, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis ja Saksamaa vastutab tema taotluse läbivaatamise eest.
1.5.PPA otsustas algatada Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse ning edastada vormikohase tagasivõtupalve Saksamaa ametivõimudele esimesel võimalusel.
2.PPA on seisukohal, et X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja siin viibimiseks. Isik on rahvusvahelise kaitse taotleja Dublin III määruse art 2 p c ja VRKS § 3 lg 1 alusel. Isikule lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Dublini määruse artiklist 24 lg 2. mis sätestab, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008. a direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikide ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) (1) artikli 6 lõikest 2, kui liikmesriik, kelle territooriumil isik ilma elamisloata viibib, otsustab vastavalt määruse (EL) nr 603/20132 artiklile 17 teha otsingu Eurodac-süsteemis, esitatakse käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punktis b või c osutatud isiku või artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isiku, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole lõpliku otsusega tagasi lükatud, tagasivõtmispalve võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EL) nr 603/2013 artikli 17 lõike 5 kohase Eurodac’i kokkulangevuse teate saamisest. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008. a direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikega 2 ja VSS § 76 lõikega 3 on välismaalane, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatud lahkuma sellesse riiki. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist Dublini III määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. PPA tuvastas menetluse käigus, et X suhtes esineb põgenemisoht, sest ta on esitanud Saksmaal rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta on kohustatud taotluse menetluse ajal elama talle määratud elukohas Chemnitz Saksamaa. X on loata lahkunud talle määratud elukohast ja teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, s.o Saksamaalt.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr r 603/2013, 26. juuni 2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodacsüsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks.
3.Kohtuistungil, mis toimus 12. augustil 2022, selgitas isik kokkuvõtlikult, et ta on PPA-le kõik asjaolud avaldanud. Saksamaal andis ta valvurile võtmed üle, võttis kaasa oma asjad, kuid tehku kohus, mis tarvis, kui teda Vene Föderatsiooni minna ei lasta.
4.KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, tuleb rahuldada kooskõlaliselt Dublin III määruse art 28 lõike 3 kolmandas lõigus nimetatud tähtajaga.
7.PPA selgitas taotluses, et kui isik peetakse vastavalt käesolevale artiklile kinni, ei tohi ajavahemik vastuvõtmis- või tagasivõtupalve esitamiseks ületada ühte kuud alates taotluse esitamisest. Liikmesriik, kes menetlust teostab kooskõlas käesoleva määrusega, palub sellistel juhtudel kiiret vastust. Selline vastus antakse kahe nädala jooksul alates vastuvõtmis- või tagasivõtupalve esitamisest. Kui vastust ei anta kahe nädala jooksul, loetakse palve rahuldatuks, millega kaasneb kohustus isik vastu või tagasi võtta, sh kohustus võtta vajalikud meetmed tema saabumiseks. Kui isik on käesoleva artikli kohaselt kinni peetud, siis selle isiku üleandmine palve esitanud liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile toimub esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik vastu või tagasi võtta, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt artikli 27 lõikele 3 lõpeb.
8.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Xl puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
9.Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Isiku kinnipidamine on lubatav nii Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.06.2013. a määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määrus) kui ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
10.X on taotlenud varjupaika Saksamaa Liitvabariigis, kuid ei ole vastavat taotlust esitanud Eestis. X on rahvusvahelise kaitse taotleja Dublin III määruse art 2 p c ja VRKS § 3 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2020. a määruse asjas nr 3-20-1697 (p 11) seisukoha järgi tuleb Euroopa Liidu õiguse järgi ükskõik millises liikmesriigis taotluse esitanud isikut käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana. Riigikohus ei lükanud oma 08.06.2021. a määruses samas kohtuasjas ringkonnakohtu seisukohta ümber. Seega on isiku kinnipidamine võimalik otsustada VRKS §-de 361 ja 362 alusel.
11.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult luba rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks vastavalt VRKS § 362 lg-le 2.
12.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublin III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 7) ja kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (lg 1). Kinnipidamine peab
olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (samas). Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg lg 21, samuti VSS § 68 p 9).
13.Kohus leiab, et eeltoodud tingimused on täidetud. PPA on kinnitanud taotluses, et edastab Saksamaa ametivõimudele tagasivõtupalve hiljemalt ühe kuu jooksul. Kuna esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis, siis Saksamaa vastutab tema taotluse läbivaatamise eest. Saksamaale tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, sh ei ole kohtule teada asjaolud, mis kinnitaksid tagasisaatmise võimatust. Isik lahkus loata määratud elukohast või teisest Schengeni liikmesriigist, milleks on Saksamaa Liitvabariik.
VSS § 68 punkti 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul õigus viibida riigis, kus ta on kaitse taotluse esitanud ning selleks, et seaduslikult viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis, peab isikul olema täiendav seaduslik alus viibimiseks. Isikule on Saksamaa ametivõimude poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, kuid selle hoiulevõtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima ei tagaks isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Saksamaa ametivõimudele. Dokumendi puudumine ei peatanud isiku liikumist Saksamaalt läbi EL liikmesriikide Eestisse. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus PPA seisukohaga, et X suhtes esineb põgenemisoht, mille realiseerumine on suure tõenäosusega, kui isik vabaduses viibib. Isik on menetluse käigus kinnitanud, et ta on reisija ja tal puudub kindel elukoht. Tema eesmärk oli jõuda Venemaale. Vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki, arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist.
14.X on menetluse käigus kinnitanud, et tema eesmärk oli jõuda Venemaale Sankt-Peterburgi tööle. Schengenisse saabus isik raha teenimise eesmärgil 2006. Isik on avaldanud, et ei taha Saksamaale tagasi minna, kuid kui teda tagasi saadetakse, siis ta läheb. Saksamaal ei õnnestunud tal tööd leida, töötas vaid juuni-juulis 2022 ajalehejagajana. Isikule on jumal andnud käsu olla Venemaal, Sankt-Peterburgis üks aasta, tema viibimise kestus Venemaal ei ole aga kindel. Venemaal olevat üks jumala palvekoda, kuhu isik saab minna. X avaldas, et on lihtsalt reisija ja tal ei ole kuskil oma ruumi (11.08.2022. a küsitluse protokoll).
15.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki, sest isiku eesmärk on leida koht, kus tal oleks võimalik raha teenida. Praegusel juhul esinevad põgenemisohule viitavad alused.
16.Kinnipidamine on lubatav ka Dublin III määruse art 28 lg 2 alusel, kuna sätte kohaselt võivad liikmesriigid isikuid üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks kinni pidada üksnes siis, kui on olemas asjaomase isiku „märkimisväärne põgenemise oht“, mida tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Kinnipidamine peab olema proportsionaalne ning see on õigustatud üksnes juhul, kui muid leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Isikut võib kinni pidada võimalikult lühikeseks ajaks ning see ei tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks täitmiseks, kuni üleandmine on toimunud (art 28 lg 3). Põgenemisohu definitsioon on esitatud Dublini III määruse art 2 punktis n: põgenemisoht on õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et taotleja või kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Euroopa Kohus on selgitanud, et Dublini III määruse alusel toimuvas menetluses ongi kinnipidamise õiguslikuks aluseks selle määruse
art 28 lg 2 koostoimes art 2 punktiga n (Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor, p 41). Riigikohus selgitas määruses nr 3-20-1697 (p 22.3.-22.4.), et Euroopa Liidu toimimise lepingu art 28 lg 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohus on siiski selgitanud, et osade määruse sätete puhul võib olla nende rakendamiseks vajalik, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed. See kehtib ka Dublini III määruse art 2 punkt n puhul, sest Dublini III määruses ega üheski muus EL-i õigusaktis ei ole objektiivseid kriteeriume põgenemisohu kindlaksmääramiseks kehtestatud (Euroopa Kohtu otsus asjas C528/15: Al Chodor, p-d 27 ja 28). Seepärast tuleb põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid sätestada riigisisese õiguse üldkohaldatavas siduvas sättes. Eesti õiguses on välismaalase kinnipidamisel põgenemisohu kindlakstegemise kriteeriumid sätestatud VSS §s 68, leidis Riigikohus määruses nr 3-20-1697.
17.Kohus leidis eelnevalt, et VSS § 68 punktis 9 sätestatud kriteeriumid on praegusel juhul täidetud. Samuti leiab kohus, et esineb märkimisväärne põgenemisoht ja arvestades isiku Eesti Vabariiki saabumist ja tahet liikuda edasi Venemaale, ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Seega on isiku kinnipidamine lubatav ka Dublin III määruse art 28 lg 2 ja art 2 punktiga n, koosmõjus VSS § 68 punktiga 9.
18.Isiku kinnipidamine ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus ei lahenda käesolevas asjas tagasivõtmise, vaid üksnes kinnipidamise küsimust. Saksamaa Liitvabariiki tagasisaatmisel ei satu kohtule ettenähtavalt ohtu isiku elu või tervis. Isik on kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema varjupaiga taotluse menetlus.
19.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 265 lg-le 5 võib haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.