Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 05.08.2022, Tallinn 3-22-1544 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.07.2022 otsuse vaidlusasjas nr 7922/241992 tühistamiseks Kaebaja: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, volitatud esindaja Rita Annus Vastustaja: Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Riina Loorpuu Kolmas isik: Eesti Maaülikool, volitatud esindaja Kärt Kirsimägi
RESOLUTSIOON
Lõpetada haldusasja nr 3-22-1544 menetlus. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.07.2022 otsus vaidlusasjas nr 79-22/241992. Tagastada Eesti Maaülikoolile vaidlustuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot. Tagastada OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 1, 203 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vastustaja) avaldas 10.01.2022 riigihanke „Jõgede, väikejärvede ja Peipsi järve hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2022 (Keskkonnaagentuur)“ (viitenumber 241278) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Hange on jagatud kolmeks osaks: osa 1 - Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2022; osa 2 Väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2022; osa 3 - Peipsi järve hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2022. Vastustaja (hankija) poolt määratud tähtpäevaks, 25.02.2022, esitasid osades 1 ja 2 pakkumused kaks pakkujat - Eesti Maaülikool (edaspidi kolmas isik) ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (edaspidi kaebaja). Hankija tegi 31.05.2022 otsused, millega tunnistas hanke osades 1 ja 2 vastavaks kolmanda isiku ja kaebaja pakkumised ning tunnistas edukaks kaebaja pakkumuse ning jättis hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeris kaebaja.
Kolmas isik esitas 10.06.2022 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse hankija otsustele, millega osades 1 ja 2 tunnistati vastavaks ja edukaks kaebaja pakkumus ning jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti kaebaja. 08.07.2022 otsusega nr 79-22/241992 rahuldas VAKO vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija otsused, millega hanke 1 ja 2 osas tunnistati vastavaks ja edukaks kaebaja pakkumus ning jäeti kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeriti.
2.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 18.07.2022 kaebus, milles kaebaja taotleb VAKO 08.07.2022 otsuse vaidlusasjas nr 79-22/241992 tühistamist.
3.Kohus võttis 19.07.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat vastama kaebusele 7 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates, kolmandal isikul oli õigus esitada seisukoht sama tähtaja jooksul.
4.Vastustaja esitas 25.07.2022 vastuse kaebusele.
4.1.Vastustaja tunnistas 19.07.2022 hankemenetluse osas 1 (Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2022) ja osas 2 (Väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2022) kehtetuks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 73 lõike 3 punkti 6 alusel hankija omal algatusel, kuna hankelepingut ei ole võimalik täita hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
4.2.Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste kohaselt oli töövõtja kohustatud hanke alusdokumentide hulgas oleva lepingu projekti ning tehnilise kirjelduse kohaselt esitama tööde I etapi vahearuande hanke 1. osas 06.06.2022 ja hanke 2. osas 13.06.2022, mis praeguseks hetkeks on juba möödunud. Hanke alusdokumentides ei ole ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt võimalust tööde teostamise tähtaega pärast töö teostamise etapi möödumist ega ka hankemenetluse lõppemise järgselt muuta. Riigihanke alusdokumentides ei ole hankija ka ette näinud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ettevõtjale tööde eest tasumise maksetingimuste muutmise võimalust. Seega ei ole seoses vaidlustusmenetlusest tulenenud viivitusega hankelepingut võimalik ajaliselt täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
4.3.Vastustaja nõustub kaebaja seisukohtadega ning jääb seisukohale, et tema tehtud otsused kaebaja pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise ja kaebaja hankest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused on õiguspärased. Vastustaja kaalus VAKO 08.07.2022 otsuse nr 7922/229199 peale kaebuse esitamist, kuid jättis kaebuse esitamata põhjusel, et kaebuse rahuldamine ei oleks muutnud vajadust hankemenetlust kehtetuks tunnistada. Küll aga toetab vastustaja kaebaja taotlust õigusvastasuse tuvastamiseks, et tagada õigusselgus tulevikus läbiviidavates analoogsetes hangetes.
5.Kolmas isik märkis 26.07.2022 esitatud seisukohas, et VAKO 08.07.2022 otsus vaidlustusasjas nr 79-22/241992 on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu võimalik kaebusega saavutada vajalikku ja ainuvõimalikku kaebuse esitamise eesmärki, milleks on hankelepingu sõlmimine, ja kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
6.Kohus palus 02.08.2022 kohtunõudega kaebaja ning kolmanda isiku seisukohta menetluse lõpetamise ning menetluskulude kandmise osas.
7.Kaebaja märkis 04.08.2022 esitatud vastuses, et soovib jätkata VAKO 08.07.2022 otsuse nr 7922/241992 õigusvastasuse tuvastamisega.
7.1.Kaebaja jaoks on põhimõttelise tähendusega otsus, millega loeti kaebaja meeskonna vastutav isik hankenõuetele mittevastavaks. VAKO otsuse tõttu on tekkinud olukord, kus hankija poolt seatud nõude tähendust ei sisusta hankija, vaid VAKO. Kuna tegemist on korduva hankega, kus töö sisu aastate lõikes ei muutu (muutvad töö tegemise kohad) ja kaebaja soovib ka järgmistel aastatel
selles hankes osaleda, on VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja jaoks määrava tähtsusega.
7.2.Juba viimase VAKO menetluse ajaks (VAKO-le esitati vaidlustus 10.06.2022) oli selles hankes hankelepingusse jõudmine ebareaalne.
7.3.Käesolevaks ajaks on kaebajale selle hankemenetlusega seonduva tõttu tekkinud rahaline kahju. Hanke II osa punkti 8 kohaselt pidi töö teostaja neli korda vegetatsiooniperioodil koguma veeproovid hüdrokeemiliseks seireks. Punkti 10 kohaselt tuli need proovid „viia viivitamatult keemilisteks analüüsideks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu filiaali laborisse“. Samas punktis täpsustatakse, et proovide keemilised analüüsid ei ole selle hanketöö osa. Hankega hangiti mh keemiliste analüüside proovivõttu ja proovide transporti. Hankes märgitud veeproovide keemilise analüüsi teostamise kohustus on vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahelise halduslepingu punktile 1.2.3.2. EKUK haldusülesanne (väikejärvede hüdrokeemiline seire). Haldusülesanne on tähtajatu kohustus, mille täitmiseks peab EKUK tegema kõik vajaliku. Hüdrokeemilist seiret ei ole võimalik teha ilma veeproovideta. Selleks, et EKUK (kaebaja) saaks täita oma kohustused väikejärvede hüdrokeemilisel seirel, oli kaebaja sunnitud ise veeproovid võtma. Tulenevalt riikliku keskkonnaseire nõuetest tuleb veeproovid võtta vegetatsiooniperioodil enamvähem võrdsete ajavahemike järel. Käesolevaks ajaks on kaebaja võtnud väikejärvede veeproovid kahel korral ning ülesande täielikuks täitmiseks tuleb võtta kõikide seires olevate väikejärvede veeproovid veel kahel korral. Ei oleks mõeldav jätta 2022. aastal täitmata hüdrokeemilise seire kohustus vaid seetõttu, et ei ole veeproovide võtjat. Veeproovide võtmine on hüdrokeemilises seires kõige väiksema mahuga töö, selle töö põhiosa on proovide keemiline analüüs. Sellegipoolest on tegemist selgelt mõõdetavate kuludega (proovivõtja töötund ja transport). Kahe juba toimunud proovivõturingi ja kahe veel täidetava proovivõturingi hinnanguline kogumaksumus on 10 000 eurot.
7.4.Kaebaja menetluskulu on tasutud riigilõiv 1280 eurot. Kaebaja hinnangul peaks menetluskulud kandma kolmas isik. Kuna hankija on kaebusega nõustunud ning soovib samuti VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamist, oleks ebaõige panna kaebaja kulutuste kandmine hankijale.
8.Kolmanda isiku 04.08.2022 esitatud vastusest nähtub, et kolmas isik ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 või § 152 lg 1 p 4 alusel.
8.1.Kolmas isik ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebuse menetlemine tagaks õigusselguse – antud juhul on vaidluse all sisuliselt isiku kvalifikatsioon, mis on ajas muutuv ja mille vastavuse hindamine peab tuginema konkreetsel ajahetkel tuvastatud asjaoludele. Lisaks on hankijal alati võimalik ümber hinnata oma vajadusi. Seega ei ole viide õigusselgusele antud juhul asjakohane ja menetluse jätkamine olukorras, kus ka võimaliku kaebuse rahuldamise puhul ei muutuks faktiliselt midagi, on kolmanda isiku hinnangul põhjendamatu ressursi kulutamine. VAKO menetluse ajal ei teadnud ei kolmas isik ega VAKO hankija kavatsusest menetlus lõpetada, võrdse kohtlemise printsiibi üks kandev idee on aga asjaolude hindamine konkreetsel ajahetkel.
8.2.Kolmas isik ei ole kandnud halduskohtumenetluses menetluskulusid. Vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmise otsuse (st VAKO 08.07.2022 otsuse) muutmiseks puudub kolmanda isiku hinnangul menetluse lõpetamisel alus. Kolmanda isiku hinnangul tuleb arvestada täiendavalt: hankija 19.07.2022 otsuse põhjenduste kohaselt oleks hankija pidanud hankemenetluse lõpetama juba enne vaidlusaluse otsuse (st hankija 31.05.2022 otsus) tegemist. Seega võib esineda asjaolusid, mille alusel tuleks kaebaja võimalikud menetluskulud välja mõista vastustajalt.
8.3.Kaebaja eesmärk – saavutada hankelepingu sõlmimine – on käesoleval ajal juba saabunud. Eesti Keskkonnaagentuuri avaliku dokumendihaldussüsteemi andmetel on 15.07.2022 registreeritud leping Keskkonnaministeeriumi ning kaebaja vahel pealkirjaga „Jõgede ja
väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud aastal 2022“. Leping on registreeritud enne kaebuse esitamist, seega on kaebaja esitanud teadlikult perspektiivitu kaebuse. Ei ole eluliselt usutav, et avaliku asutuse dokumendihaldussüsteemis on registreeritud leping, millest kaebaja ei ole teadlik. Kolmanda isiku hinnangul on tegemist pahatahtliku tegevusega ning kohtumenetluse jätkumine oleks selgelt ebamõistlikult koormav kolmandale isikule.
KOHTU PÕHJENDUSED
Õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik
9.Kohus lõpetab määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4, alusel, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vastustaja tunnistas vaidlusaluse hanke osades 1 ja 2 kehtetuks, mille õiguslik mõju on sama haldusakti kehtetuks tunnistamisega. Kaebuse rahuldamise korral ei saa hankija enam 31.05.2022 otsuse alusel hankelepinguni jõuda, kuivõrd hanke kehtetuks tunnistamise tõttu puudub hankija otsustel regulatiivne toime.
10.Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vastustaja (hankija) on nõustunud, et hankija 31.05.2022 otsus, millega tunnistas hanke osades 1 ja 2 vastavaks kolmanda isiku ja kaebaja pakkumised ning tunnistas edukaks kaebaja pakkumuse ning jättis hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeris kaebaja, on õiguspärane ning et kaebaja poolt pakutud meeskonna vastutav isik vastab hankenõuetele. Seega ei tulenenud hankija 31.05.2022 otsusest kaebaja õiguste riivet ning vaidlusalune VAKO otsus ei ole takistuseks edasistel sarnastel hangetel osalemisel. Kohus nõustub kolmanda isiku tooduga, et hankijal on alati võimalik oma vajadusi ümber hinnata. Nendel põhjustel ei ole menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamiseks vajalik õigusselguse osas edasistes hangetes. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kohtule nähtub, et kaebaja kirjeldatud kahju on tekkinud seoses Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingu täitmisega. Halduslepingu täitmisest või täitmise võimatusest tekkinud kahju hüvitamise nõuet saab hinnata eraldi vaidluse raames. Käesoleval juhul on kaebaja enda sõnul n-ö olude sunnil võtnud ülesande (proovide võtmine ja transportimine), mis ei olnud kaebajaga sõlmitud halduslepingu esemeks, vaid mida hangiti vaidlusaluse hankega. Seega on kaebaja kandnud kahju eelkõige halduslepinguga võetud haldusülesannete täitmisest tulenevalt, mitte aga seoses vaidlusaluse hankega.
11.Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus alust ega vajadust menetluse jätkamiseks VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). VAKO otsuse tühistamine
12.VAKO 08.07.2022 otsus ei ole kohtusse kaebuse esitamise tõttu jõustunud (RHS § 200 lg 4). Kui kohus lõpetab asja edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi (HKMS § 155 lg 3). Sätte sõnastusest nähtub, et see seondub eelkõige kaebusest loobumisega halduskohtu otsuse edasikaebetähtaja jooksul (HKMS § 153 lg 1, HKMS kommenteeritud väljaanne lk 517). Kohtu hinnangul on seda sätet võimalik rakendada menetluse
analoogia alusel kaebuste puhul VAKO otsuse peale. VAKO menetlus on haldusasja kohustuslik eelmenetlus (HKMS § 268 lg 1). Nendest kaalutlustest lähtuvalt ja HKMS § 155 lg 3 1. lause alusel on varasemas praktikas Tallinna Ringkonnakohus tühistanud menetluse lõpetamisel halduskohtu ja VAKO otsuse (17.11.2020 määrus asjas nr 3-20-1995, p 14). Kohus ei võta menetluse lõpetamisel seisukohta, kas VAKO otsus on õiguspärane või mitte. Kohus tühistab menetluslikel põhjustel VAKO 08.07.2022 otsuse tervikuna. Menetluskulud
13.Vastustaja kannab menetluskulud HKMS § 108 lg 6, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-50-13 punkt 12).
14.Kohus on seisukohal, et vastustajal tuleb kanda nii kaebaja ja kolmanda isiku menetluskulud. Vastustaja tegi vaidlusaluse otsuse kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta 31.05.2022. Seda otsust tehes teadis vastustaja, et hankelepingu tingimuste kohaselt tuli tööde teostajal I etapi vahearuanne esitada hanke 1. osas 06.06.2022 ja hanke 2. osas 13.06.2022. Vastustaja kui hankija pidi selliselt käitudes mõistma, et juhul kui 31.05.2022 otsuse peale esitatakse vaidlustus, siis ei õnnestu hankelepingut täita hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Sellest hoolimata otsustas vastustaja hankemenetlusega jätkata. See tõi kaasa VAKO menetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse, mille käigus kandsid menetlusosalised menetluskulusid. Kuna aga kaebaja ega kolmas isik ei ole ei vaidlustusmenetluses ega kohtumenetluses õigusabikulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
15.Kolmas isik tasus vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot (VAKO toimik). Riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kolmandale isikule tagastada. Kui hankija tunnistab hanke kehtetuks (sh pärast VAKO-le vaidlustuse esitamist), siis peab VAKO jätma vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata. RHS-ist ei tulene otsesõnu, et sellisel juhul tuleb riigilõiv tagastada. Kohtu hinnangul on sellises olukorras õiguslikuks aluseks riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5. Sarnast lahendust toetab senine kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2020 määrus asjas nr 3-201995, p 16).
16.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel kohtuasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Kohus tagastab kaebajale riigilõivu 1280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.