K. Š. kaebus Eesti Töötukassa 31.01.2022 otsuse nr TVH/22/004675 ja 08.03.2022 vaideotsuse nr VO/22/363 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks Kaebaja: K. Š. Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.09.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.K. Š. (edaspidi kaebaja) esitas 27.01.2022 Eesti Töötukassale (edaspidi vastustaja) taotluse töövõime hindamiseks. Vastustaja tuvastas 31.01.2022 otsusega, et kaebajal on osaline töövõime perioodiks 27.01.2022 - 26.07.2022. Kaebaja esitas vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille vastustaja jättis vaide 08.03.2022 vaideotsusega rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, et tuvastada töövõime puudumine. Vastustaja hindas, et osaline töövõime kestab kuus kuud, sest kaebaja terviseseisund on tõenäoliselt paranev. Kaebaja tegevuse piirangute põhjuseks on aastaid kestnud seljavalud. Kaebaja käis hiljuti seljaoperatsioonil, mistõttu ta vajab taastusravi. Pärast taastusravi saab kaebaja terviseseisundit jälgida ja uuesti hinnata. Prognoos paranemiseks on hea. Kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus, raskuste tõstmine ja sundasendites viibimine.
2.Kaebaja esitas 13.03.2022 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada vastustaja vaideotsuse nr TVH/22/004675. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja palub tühistada töövõime hindamise otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja töövõime hindamise taotlust. Kaebaja hinnangul vastab tema terviseseisund puuduvale töövõimele. Ta on olnud alates 2015. aastast osaliselt töövõimetu. Vastustaja eksperdid väidavad, et kaebaja seisund on tõenäoliselt paranev kuue kuuga. Kuid tema tervis on iga aastaga halvemaks läinud. Kaebajal on veresoonte ja liigese muutused, artriit, podagra, mis on aastatega süvenenud. Seetõttu oleks vastustaja pidanud tal tuvastama täieliku töövõimetuse.
4.Esimene ekspertiisiotsus oli tehtud anestesioloogi poolt. Otsuse tegemisel lähtutakse inimese taotlusest. Taotluse küsimused on aga arusaamatud ning kaebaja ei oska nendele vastata.
5.Vastustaja peab lähtuma haigusloost, mitte aga sellest, et on tehtud operatsioon. Operatsioon ei välista, et tulevikus võib sama tervisehäda korduda. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole ühtegi rohtu välja ostnud. Kui ravimid määrati, ostis kaebaja need ja kui valud tekkisid, võttis vajadusel neid. Nüüdseks on kaebaja kõik ravimid välja ostnud.
6.Vastustaja märgib, et kaebaja on paremakäeline, kuid operatsiooni toimus vasakul käel. Tähtsust ei oma, et kaebaja on paremakäeline. Kaebaja teeb tööd mõlema käega: kui üks käsi on operatsiooni tõttu nõrgem, siis takistab see töötamist autoremondilukksepana.
7.Töötaja, kellele on määratud osaline või puuduv töövõime, võib töötada nii osalise kui täistööaja alusel. Seega ei ole õige vastustaja väide, et kaebaja töötab täiskohaga tööl. Samuti ei ole vastustaja kodulehel selgitatud, et osaliselt töövõime kaotanud isik ei või töötada täiskohaga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kaebus on alusetu.
9.Töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet mõjutavad. Tähtsust omab, kas isik kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Kui isik ei järgi arsti poolt määratud ravi ja tema terviseseisund on selle tõttu halvem, omab see tähendust töövõime hindamisel.
10.Vaidlustatud otsuste aluseks on eksperthinnang. Ekspert hindas kaebaja võtmetegevusi liikumise valdkonnas järgnevalt: „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Käelise tegevuse valdkonnas: „2.3. Käteosavus“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Õppimise ja
tegevuste sooritamise valdkonnas: „5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kokkuvõttes leidis ekspert, et kaebajal on osaline töövõime kestusega kuus kuud. Kuna liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtuste summa on 4, siis hindas ekspert kaebaja töövõime osaliseks. Kaebajal on aastaid olnud tegevuse piirangud tulenevalt seljavaludest. Ta käis hiljuti seljaoperatsioonil ja vajab taastusravi. Paranemise prognoos on hea.
11.Töövõime hindamise otsus on õiguspärane. Kaebajal on: 1) mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ning dorsopaatiad; 2) kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. 3) piiratud käimine, muul viisil liikumine, kehaasendite vahetamine, kummardamine, sundasendites viibimine, kehaasendite säilitamine, pikemalt seismine ja istumine. Piiranguid põhjustab seljavalu kiirgumisega paremasse ja vasemasse jalga. Lülisamba liikuvus ja raskuste tõstmine on piiratud. Kaebaja liigub omas tempos suhteliselt pikki vahemaasid, abivahendeid ei kasuta, tallatoed määratud. 4) on piiratud käte täppisliigutuste sooritamine. Kaebajal esineb vasema käe teise sõrme piirkonnas veresoonte muutus ja liigesmuutused. Vasema käe pigistusjõud on langenud, liigesliikuvus II sõrmes piiratud. Parema käe funktsioon korras. Kaebaja töövõime on tõenäoliselt paranev, kuna tegemist on varajase seljaoperatsioonijärgse seisundiga. 6 kuu pärast on võimalik saavutatud ravitulemusi ja töövõimet uuesti hinnata. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust
12.Ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veelkord kaebaja terviseandmeid (04.02.2022) ning jäi esialgse eksperdiarvamuse juurde. Töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas analüüsis samuti vaidemenetluses töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Kristel Pooli 31.01.2022 koostatud eksperdiarvamust ning nõustus eksperdiarvamuses antud hinnangu ja põhjendustega. Dr Pille Tommingas vaatas kaebaja terviseandmed ja kirjeldatud tegutsemispiirangud uuesti üle ning koostanud 21.04.2022 kirjaliku seisukoha, milles jääb arvamuse juurde, et kaebajal on osaline töövõime, kestusega kuus kuud.
13.Kaebaja piirangud liikumisel ei ole rasked või täielikud. Haiguste ägenemise perioodidel on ta olnud töövõimetuslehel. Tavapäraselt töötab täiskohaga. Lisaks on tal reumatoidartriit, millele on määratud ravi. Põletikulise liigeshaiguse raviga kaebaja ei tegele: viimase kahe aasta jooksul ei ole retseptikeskuse andmetel välja ostetud ühtegi põletikulise liigeshaiguse baasravimit (välja kirjutatud juunis 2020 ja mais 2021). Kaebaja seljahädad vajasid hiljuti kirurgilisest sekkumist. Vastustajal ei ole andmeid, et operatsioon ei oleks ebaõnnestunud või et oleks tekkinud tüsistused. Seetõttu on vastustaja hinnang, et kaebaja paraneb operatsioonist kuue kuu jooksul. Sellel ajavahemikul ei hinnata puuduvat töövõimet. Osalise töövõime korral on kaebajal võimalik viibida töövõimetuslehel (TÖR andmetel on kaebaja täiskoormusel tööle asunud autolukksepana).
14.Kerge piirangu tuvastamine käelise tegevuse osas oli õigustatud: tegemist oli vasaku, st mittejuhtiva käe osalise funktsioonihäirega. Funktsioonihäiret on arvesse võetud ning eelduslikult see paraneb ravi tulemusel.
15.Vaidemenetluse ajal oli kirurgiline ravi planeeritud, kuid veel mitte teostatud.
16.Kaebaja kirjeldatud piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad viited mäluprobleemide esinemise kohta.
17.Kaebaja on esitanud taotluse töövõime hindamiseks e-posti teel. Kui küsimused jäid talle arusaamatuks, oleks ta saanud pöörduda lähimasse töötukassa esindusse ja täita küsimustiku koos nõustajaga. Jääb selgusetuks, millest kaebaja avaldust täites aru ei saanud või vääriti mõistis.
18.Kaebaja varasem töövõimetus ei ole määrav. Vastustaja ei ole seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Inimese terviseseisund võib sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb töövõimet iga kord uuesti hinnata.
19.Kaebajal esinevad podagra, veresoonte ja liigeste muutused, artriit ei mõjuta oluliselt töövõimet. Liigeste muutusi on hinnatud käelises tegevuse osas, artriit on eelduslikult remissioonis, podagra diagnoos ei ole kinnitatud ning see ei ole üldjuhul haigus, mis tingib töövõime vähenemise. Vasema käe teise sõrme piirkonnas esinevat veresoonte muutust on arvestatud töövõime hindamisel.
20.Ekspertarst arvestas hinnangu andmisel eesseisva käe operatsiooniga ja sellest tulenevate akuutsete piirangutega. Vaidemenetluse ajal ei olnud teada käe operatsiooni kuupäeva, kuid oli teada, et see toimub lähiajal. TTO ekspertarst ei pidanud vajalikuks muuta vaidlustatud töövõime hindamise otsuses toodud osalise töövõime kestuse perioodi (kuus kuud), sest eelduslikult ei võtab sellisest käeoperatsioonist taastumine aega üle kuue kuu. Tänaseks on teada, et operatsioon kulges plaanipäraselt.
21.Kaebaja sissetuleku vähenemine ei saa olla aluseks puuduva töövõime määramisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Töövõime hindamise menetlust reguleerivad töövõimetoetuse seadus (edaspidi TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Vastustaja kaasas kaebaja töövõime hindamise menetluses ekspertarsti Kristel Pooli (vastustaja 29.04.2022 vastuse lisa – dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang 31.01.2022, dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang 04.02.2022). Ekspertarst Pille Tommingas andis oma arvamuse kohtumenetluses (vastustaja 29.04.2022 vastuse lisad – Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas K. Š.).
24.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Kohtule nähtub, et nii 31.01.2022 kui ka 04.02.2022 koostatud ekspertarvamustes on kajastatud valdkondade kaupa nii kaebaja enda hinnangud oma terviseseisundile kui ka tervise
infosüsteemi (edaspidi TIS) andmeid kaebaja kohta, mis kinnitavad või lükkavad ümber kaebaja väited oma terviseseisundi osas. Samuti on TIS andmed kajastatud vaidemenetluses antud ekspertarsti arvamuses.
25.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Ekspertarst tuvastas 31.01.2022 ja 04.02.2022 eksperthinnangus kaebajal piirangud liikumise (mõõdukas piirang) ja käelise tegevuse (kerge piirang) valdkondades. Kuna kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtuste summa on 4 („Liikumine eri tasapindadel“ – 2, „Seismine ja istumine“ – 2) , siis hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõime osaliseks. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Vastustaja 31.01.2022 otsusest nähtuvalt on vastustaja teinud otsuse tuginedes töövõime hindamise taotlusele, terviseandmetele jm kogutud andmetele ning nende alusel koostatud eksperdiarvamusele.
26.Liikumise valdkonnas on kaebaja töövõime hindamise taotluses (vastustaja 29.04.2022 vastuse lisa) märkinud, et käis 26.01.2022 operatsioonil selja diskiga. Operatsiooni mõjud: on takistatud kaua seista ja istuda, on raske voodist ja toolilt tõusta. Ekspertarst leidis 31.01.2022, et taotlejal esineb piirang liikumise valdkonnas. Piiratud on käimine, muul viisil liikumine, kehaasendite vahetamine - kummardamine, sundasendites viibimine, kehaasendite säilitamine - pikemalt seismine, istumine. Piiranguid põhjustab seljavalu kiirgumisega nii paremasse kui vasemasse jalga. Lülisamba liikuvus piiratud. Raskuste tõstmine piiratud. Taotleja liigub omas tempos suhteliselt pikki vahemaasid, abivahendeid ei kasuta. Tallatoed määratud, välja ostmata. Piirangud on tingitud muutustest kehatüve struktuurides. Ekspertarst tugines arvamuses eriarsti Kahro Talli 26.01.2022 epikriisile, mille kohaselt on kaebajale soovitatud selga säästev režiim kuni kaks kuud, regulaarne ravikehakultuur ja füsioteraapia minimaalselt 3 kuud. Vaidemenetluse ajal koostatud ekspertarvamuses on lisaks arvestatud eriarsti Kahro Talli 03.02.2022 lisandunud epikriisi, mille kohaselt oli kaebajal hiljuti nimmediski operatsioon, paraneb selja osas kenasti. Ekspertarst on märkinud, et TIS andmetel paraneb kaebaja operatsioonist kenasti, puuduvad viited raskemate piirangute esinemise kohta. Taotleja piiranguid ei ole hinnatud akuutseteks, sest kaasuvalt RA, seljaprobleemid püsinud aastaid. Tavaliselt operatsioonijärgsed seisundid on akuutsed st. et töövõime langus esineb reeglina alla 6 kuu ja töövõime langust nendel juhtudel ei määrata. Taotlejal on õigus olla aasta jooksul 180 päeva haiguslehel. Ekspertarst Pille Tommingase märgib 21.04.2022 arvamuses, et Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti hinnangutega. Tegemist on pikemat aega kestnud seljaprobleemiga, mille raviks on hiljuti rakendatud kirurgilist ravi. Jaanuari lõpus teostatud operatsioon on eelduslikult piiranguid vähendava eesmärgiga ning vahetult kirurgilisest sekkumisest tekkinud olukord (haava paranemine) ei kesta enam kui kuus kuud, see tähendab et selleks perioodiks ei hinnata puuduvat töövõimet, ka osalise töövõime korral on võimalik vajadusel viibida töövõimetuslehel (TÖR andmetel on kaebaja täiskoormusel tööle asunud autolukksepana). Eksperdiarvamuse koostamisel ja vaidele vastamisel ei ole andmeid, et operatsioon oleks ebaõnnestunud või tekkinud tüsistusi. /.../ Põletikulise liigeshaiguse ravi kaebaja olemasolevatel andmetel käesolevalt ei tarvita, ravi katkestamine eeldab haigusseisundi
remissiooni. Viimase kahe aasta jooksul ei ole retseptikeskuse andmetel välja ostetud ühtegi põletikulise liigeshaiguse baasravimit (välja kirjutatud juunis 2020 ja mais 2021). Kohtule nähtub eeltoodud tõenditest, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel liikumise valdkonnas arvestanud asjaoluga, et kaebajal esinevad pikka aega kestnud seisundid, mis avaldavad kaebajale töötamisel mõõdukaid piiranguid. Ekspertarstid on veenvalt põhjendanud, et kaebajale jaanuaris teostatud seljaoperatsioonist tulenevad piirangud on ajutise iseloomuga, operatsiooni haava paranemine ning üldine taastumine ei kesta kauem kui 6 kuud, mistõttu ei mõjuta operatsiooni järgne seisund kaebaja töövõimet pikaajaliselt TVTS tähenduses. TVTS § 5 lg 1 kohaselt on töövõime hindamise eesmärk tuvastada pikaajalisest tervisekahjustusest tulenev töövõime langus. TVTS eelnõu 678 SE seletuskirja (kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/) kohaselt loetakse pikaajaliseks tervisekahjustuseks tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Ekspertarst on asjakohaselt märkinud, et kuni 6 kuud kestva tervisekahjustuse korral on isikul võimalik viibida töövõimetuslehel ning saada ajutise töövõimetuse hüvitist (ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1, § 50 lg 1). Kohus nõustub vastustajaga ning märgib, et kaebaja terviseandmetest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sellele, et operatsioonist tingitud vaevused võiksid püsida kauem kui 6 kuud. Operatsioonist paranemine on eriarsti poolt hinnatud kenasti kulgevaks, puuduvad andmed operatsiooni tüsistuste kohta.
27.Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja taotluses märkinud, et kõik oleneb eseme raskusest, hetkel ei suuda ka täis poekotti kätte võtta, kuna peale operatsiooni on tugevad valud ja samuti vasaku käe veenipõimik võib vahel segada. Ekspertarst leidis 31.01.2022, et taotlejal esineb piirang käelise tegevuse valdkonnas. Piiratud on käte täpisliigutuste sooritamine. Taotlejal esineb vasema käe teise sõrme piirkonnas veresoonte muutus, lisaks liigesmuutused. Vasema käe pigistusjõud langenud, liigesliikuvus II sõrmes piiratud. Parema käe funktsioon korras. Piirangud on tingitud muutustest ülajäseme struktuurides. Ekspertarst tugines arvamuses neurokirurgia eriarsti Kahro Tall’i 26.01.2022 epikriisile ning reumatoloogia eriarsti Veronika Korneitšuki 26.08.2019 epikriisile. Ekspertarst arvestas 04.02.2022 eriarsti Kahro Talli poolt 03.02.2022 TIS lisatud epikriisiga. Ekspertarst on täiendava märkusena toonud välja, et TIS andmetel püsivad kerged piirangud. Taotleja ootab operatsiooni, aeg teadmata. Operatsioonist taastumine tõenäoliselt vähem kui 6 kuud. Ekspertarst Pille Tommingase 21.04.2022 koostatud arvamuses on toodud, et kerge piirangu hindamine eksperdiarvamuse andmise ajal oli õigustatud, tegemist oli vasaku, mittejuhtiva käe osalise funktsioonihäirega. Funktsioonihäire on arvesse võetud ja eelduslikult ravi tulemusel paraneva iseloomuga. Eksperdiarvamuse andmisel ja vaidele vastamisel oli kirurgiline ravi planeeritud, kuid veel mitte teostatud. Kohtule ei nähtu nende tõendite alusel asjaolusid, mis viitavad sellele, et vastustaja oleks ilmselgelt eksinud, kui hindas kaebaja piiranguid käelise tegevuse valdkonnas kergeks. Kaebaja operatsioonijärgsed valud on ekspertide kohaselt eelduslikult ajutise iseloomuga ning ei mõjuta kaebaja töövõimet pikaajalises perspektiivis. Vastustaja on arvestanud muutusi kaebaja veresoontes ning liigestes. Ekspertarsti hinnangul seonduvad piirangud eelkõige kaebaja vasaku käe struktuurimuutustega: see on kaebaja puhul mittejuhtiv käsi, parema käe funktsiooni on korras.
Kaebaja on seisukohal, et autolukksepana peab ta töötamiseks kasutama mõlemat kätt ning seega ei ole oluline, et funktsioonihäire ei mõjuta kaebaja juhtivat kätt. Kohtu hinnangul on vastustaja seda arvesse võtnud leides, et kaebajal esinevad kerged piirangud käelises tegevuses. Lisaks märgib kohus, et töövõime hindamisel ei arvestata isiku töötamise võimalikkust üksnes konkreetsel töökohal (nt autolukksepana), vaid tööturul üldiselt.
28.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebaja taotluses märkinud, et kõik oleneb olukorrast, kui on palju asju vaja meelde jätta auto remontimisel ehk kui ükspäev võtad auto osadeks ja järgmine päev tulevad uued jupid, siis on raskusi meelde jätta mis polt kuhu läks. 31.01.2022 leidis ekspertarst, et taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Samale järeldusele on jõudis 21.04.2022 ekspertarst Pille Tommingas. Kohtul puudub TIS andmete alusel alus järeldada, et ekspertarst on eksinud.
29.Kohus nõustub vastustajaga, et varasemad töövõime hindamised ei ole siduvad. Isiku terviseseisund võib ajas muutuda, lisanduda võib uusi täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada töövõime ulatuse osas antavat hinnangut.
30.Vastustaja teeb otsuse olemasolevate terviseandmete põhjal. Juhul kui ei ole andmeid, et operatsioon oleks ebaõnnestunud või et sellest tingitud ajutised vaevused oleksid pikaajalised või progresseeruvad, ei saa vastustaja oletada, mis võib juhtuda tulevikus. Kaebajale on selgitatud, et juhul kui operatsioonist tingitud vaevused ei kao või süvenevad 6 kuu möödumisel, on kaebajal võimalik pöörduda eriarsti poole. Pärast eriarsti visiiti ja vastavate andmete TIS-i kandmist on võimalik kaebaja terviseseisundit uuesti hinnata ning lisandunud asjaolusid arvesse võtta töövõime hindamisel.
31.Isikule arsti poolt määratud ravimid on osa raviskeemist. Kui kaebaja ei pea vajalikuks teatud välja kirjutatud ravimeid tarvitada, on õigustatud vastustaja järeldus, et haigusega seotud vaevused ei ole nii akuutsed, et saaks järeldada kaebajal selliste piirangute esinemist, mis võiksid endast kujutada täielikku töövõime puudumist.
32.Kaebaja sissetuleku vähenemine ei ole aluseks puuduva töövõime tuvastamiseks.
33.Kui kaebajal tekkisid töövõime hindamise taotluse esitamisel küsimused, oli tal võimalus täpsustusi ja selgitusi küsida. Seda ta ei teinud. Kohus selgitab täiendavalt, et töövõime hindamise taotluse ankeet on vastustaja jaoks pigem informatiivse tähendusega. Ekspertarstil tuleb arvamuse koostamisel hinnata, kas taotluses kirjeldatud probleemid leiavad kinnitust. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja väidetav mittearusaamine taotluse küsimustest oleks mõjutanud töövõime hindamise otsust.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel lähtunud asjakohastest asjaoludest ja andmetest, puuduvad viited sellele, et vastustaja oleks olulisi andmeid arvestamata jätnud. Seetõttu on otsused õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaadata.
35.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
36.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.