Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
01.08.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1341
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X (X; kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik X, esindaja Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.06.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Puudutatud isiku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
X)
Jätta X (X) määruskaebus rahuldamata, muutes Tallinna Halduskohtu 21.06.2022 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 265 lg 5).
3-22-1341 1) PPA pidas 23.02.2022 kinni Afganistani kodaniku. Isikul puudus välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni; 2) isik võeti 23.02.2022 ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1052252830. Ettekirjutusega kohaldati Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates; 3) halduskohus rahuldas 25.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-486 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kuni 25.04.2022; 4) isik esitas 21.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku staatus muutus ning isiku kinni pidamist jätkati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 pde 1, 2, 4 ja 5 alusel. Halduskohus andis 23.03.2022 määrusega asjas nr 3-22-680 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 23.05.2022. Halduskohus andis 23.05.2022 määrusega asjas nr 3-22-680 loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 15.08.2022; 5) PPA tegi 29.03.2022 isiku osas palve Bulgaariale, kuna ta oli seal varjupaika taotlenud. 12.04.2022 vastas Bulgaaria, et nad ei võta isikut vastu, viidates, et PPA ei ole piisavalt tõendanud, et Bulgaaria on vastutav riik. 22.04.2022 tegi PPA korduva palve Bulgaariale. 13.05.2022 tehti uuesti korduv palve Bulgaariale isik tagasi võtta või teavitada, et nad ei võta teda; 5) isik esitas 24.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse. PPA tegi 01.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12203210325-1. Isik põgenes 08.06.2022 kinnipidamiskeskusest, samal õhtul tabati ta otsinguoperatsiooni käigus. Isik peeti 20.06.2022 48 tunniks kinni VSS-i alusel, kuna isikul lõppes rahvusvahelise kaitse taotleja staatus; 6) isik tuleb kuni Eestist lahkumiseni paigutada kinnipidamiskeskusesse, sest esineb põgenemise oht. Isikut ei ole võimalik koheselt välja saata Afganistani, kuna tal puudub reisidokument ning reisidokumendi vormistamist või hankimist ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 9 alus, st välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Isik taotles Bulgaarias rahvusvahelist kaitset ning lahkus sealt enne menetluse lõppu selleks luba omamata. Isikust tulenevat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik on varem väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal ning lisaks esinesid isikuga vesteldes märkimisväärsed vastuolud, mis viitab sellele, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, kuna isiku tegelik eesmärk oli jõudmine sihtriiki Saksamaale. Eestisse sattus isik ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu jõudis. Isiku sõnul oli tal vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast läbi Ungari Saksamaale ja väidetavalt maksis ta selle eest 4500 eurot; 7) isik paigutati kinnipidamiskeskusesse 25.02.2022 ning rahvusvahelise kaitse soovi esitas alles 16.03.2022, kui isikule oli selge, et ta ei pääse vabadusse ega avatud keskusesse. VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Samuti on märkimisväärne, et esialgu 24.02.2022, kui menetlustoimingutesse oli kaasatud puštu keele tõlk, ei avaldanud isik soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestist, vaid kinnitas, et soovib minna Saksamaale. Samuti ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse soovi üheski teises turvalises Euroopa riigis, mida ta läbis enne Eestisse jõudmist. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu isiku vabastamise korral võib ta ebaseaduslikult lahkuda sihtriiki Saksamaale. Isiku sõnadest ja tema käitumisest 2(6)
3-22-1341 järeldub, et ta ei soovi Eestisse jääda, vaid tema huvi on edasi liikuda Saksamaale, kus on tema pere ja suurem kogukond. Esmasel kinnipidamisel on isik väitnud, et ta ei näe probleemi ebaseaduslikuks reisimises, kuna ka teised on seda teinud. Samuti on ta väitnud, et teda ei ole ühestki riigist välja saadetud, kuid antud haldusasja kohtuistungil väitis, et Kreekast saadeti ta Bulgaariasse. PPA hinnangul annab isik ütlusi, mis on talle soodsamad ja mis võiks tingida tema vabastamise kinnipidamiskeskuses. Usutav pole, et pärast 9-kuulist katset jõuda Sakamaale ta oma soovist nii kergekäeliselt loobub. Seda enam, et isik ei valda keelt, millega tuleks Eestis toime. Samuti puudub isikul Eestis tugivõrgustik (kogukond); 8) VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikust lähtub põgenemisoht, kuna tema primaarne soov on jõuda Saksamaale. Samuti on isik korduvalt muutnud oma nime ning sünniaega. Põgenemisohtu ilmestab ka isiku käitumine kinnipidamiskeskuses, kust ta 08.06.2022 põgenes. Isik on korduvalt öelnud, et ilma dokumentideta ja illegaalselt reisimine ei ole probleem ja on oma eesmärgi saavutamiseks normaalne tegevus; 9) isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toime tulekuks.
3-22-1341 kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni, mistõttu on põhjendatud, et isik viibib ka tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemise ajal kinnipidamiskeskuses; 5) isik on kinnipidamiskeskuses VSS-i alusel viibinud umbes kuu ja VRKS alusel umbes 3 kuud. VRKS ja VSS alusel kinnipidamiskeskuses viibitud aega ei saa summeerida, sest tegemist on erinevatel alustel kinnipidamistega. Asjaolusid arvestades ei ole see ebaproportsionaalne ajavahemik. Ületatud ei ole VSS § 25 lg-2 sätestatud maksimaalset kinnipidamise pikkust, s.o 18 kuud. Isiku väljasaatmist ei ole hetkel selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks (VSS § 24 lg 11); 6) isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus. Asjas peetud istungil isik ega tema esindaja kinnipidamiskeskuses viibimisega kaasnevaid võimalikke terviseprobleeme ei maininud.
4(6)
3-22-1341
5(6)
3-22-1341 halduskohtu määrusest, kuidas on isik jätnud täitmata kohustuse aidata kaasa endale dokumentide saamisele. Isiku kinnipidamisel ei olnud seega õige tugineda VSS § 23 lg 1 p-le 3 ja ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruste põhjendusi.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.