lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1268/35

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1268/35
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VSS § 15 lg 2HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 157 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 4Määruskaebuse lahendamineHKMS § 235Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegHKMS § 264 lg 5Loa andmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1268/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.07.20203-20-1268/21Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.07.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (19)

lahend.ee
3-25-1057/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.06.20253-23-320/88Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.05.20243-23-320/68Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.02.20243-23-2021/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.20233-22-231/74Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.03.20233-22-2237/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe 18. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1268

Haldusasi

Politseija Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2020. a määrus

Kohus Kohtukoosseis

Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Birgit Siim Puudutatud isik – XX, esindaja v.adv Keijo Lindeberg

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1268.

Jätta rahuldamata XX taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1268 resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1268

1.Süüria Araabia Vabariigi kodanik XX (sünd. XX.XX.XXXX), kes omab Norra Kuningriigi elamisloakaarti kehtivusega 03.03.2020–03.03.2022, saabus Norrast 22.05.2020 lennureisiga Eestisse. Isiku selgituste kohaselt plaanis ta algselt lennata Riiga, kuid tal ei õnnestunud saada piletit ja kuna lend Tallinnasse oli tol päeval viimane Oslo lennujaamast väljuv lend, tuli tal otsustada Tallinnasse lendamise kasuks. XX tuli Eestisse sooviga saada siin kaitset ja abi, kuna tema elu Norras on ohus, mh on ta sellest teavitanud Norra politseid, kes pidavat teda ka jälgima. Kuna isiku Eestisse saabumise eesmärk ja tema selgitused olid ebaselged, takistati tema piiriületust Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARSCoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ alusel ning isik jäi Tallinna lennujaama NonSchengen’i alale. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) sai 22.05.2020 teate selle kohta, et XX lõhkus lennujaamas B OÜ kaupluse klaasi ja võttis sealt omavoliliselt kaupa 184 euro väärtuses. Lennujaama saabunud politseipatrull alustas isiku suhtes väärteomenetlust ning isik toimetati politseijaoskonda. PPA lõpetas 22.05.2020 teatisega nr 1365/2020 välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 p 7 ja § 52 lg 4 p 2 alusel ennetähtaegselt XX viisavaba lubatud viibimisaja ( lg 3 alusel kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul) ning lühendas seda ühekordselt (viimane lubatud viibimispäev 22.05.2020), kuna oli alust arvata, et välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale või rahva tervisele ning välismaalase suhtes esineb sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu. PPA pidas 22.05.2020 isiku 48 tunniks kinni ning tegi talle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 4 ja § 11 lg 1 alusel 22.05.2020 ettekirjutuse nr 1051246645 Eestist lahkumiseks hiljemalt 22.05.2020, kohaldades talle ühtlasi sissesõidukeeldu 3 aastaks. XX ei ole PPA otsuseid vaidlustanud. PPA deporteerijad toimetasid isiku 24.05.2020 Tallinn–Oslo lennule, kuid isik osutas lennukisse sisenemisel vastupanu ning PPA-l ei õnnestunud teda sihtriiki saata. Seejärel pidi isiku väljasaatmine toimuma 07.06.2020 lennuga, kuid psühhiaater leidis, et isik ei ole valmis lendama ning vajab raviga jätkamist. Isiku väljasaatmine ebaõnnestus ka 14.06.2020, kuna isik muutus vahetult enne lennukisse sisenemist närviliseks ning keeldus seejärel lennukisse sisenemast, osutades PPA ametnikele füüsilist vastupanu nii lennukisse sisenemisel kui ka pardal olles, mistõttu ei lubatud teda lennule ja isik toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 18.08.20263-26-2476/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2464/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2463/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2461/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2462/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2433/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 265 lg 5Määrus
VMS § 44 lg 3
VSS § 10 lg 2
VSS § 23 lg 4
VSS § 25 lg 1
VSS § 26
VSS § 264 lg 1
VSS § 6
VSS § 68
3-22-231/41
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
18.11.2022
3-22-605/91Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.10.2022
3-22-1388/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.09.2022
3-22-1691/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.09.2022
3-22-1388/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.08.2022
3-22-1341/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.08.2022
3-21-389/82Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.01.2022
3-21-1343/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.01.2022
3-20-2133/54Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.06.2021
3-20-2234/52Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.05.2021
3-21-352/28Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.2021
3-20-2133/43Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.04.2021
3-20-2133/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.02.2021
VMS § 44
2.Tallinna Halduskohus andis 03.07.2020 määrusega VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel PPA-le loa paigutada XX kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.07.2020. Isik ei ole pärast lahkumisettekirjutuse tegemist vabatahtlikult Eestist lahkunud ega järginud lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid, mistõttu esineb isiku suhtes põgenemisoht (VSS § 68 p-d 1 ja 5, § 15 lg 2 p 1). Isik on oma käitumisega näidanud, et ta ei soovi enda väljasaatmisele kaasa aidata ja PPA-ga koostööd teha, samuti on isik näidanud üles lugupidamatust Eesti õiguskorra vastu. Isiku paigutamine KPK-sse on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eestiga ning tal ei ole siin elu- ega töökohta. Isikul on kehtiv reisidokument ning tema väljasaatmist Norrasse ei saa pidada perspektiivituks. Kuigi PPA katsed saata isik riigist välja regulaarlennuga on ebaõnnestunud, plaanib PPA isiku väljasaatmist PPA piirivalveosakonna lennusalga lennukiga, mis on hetkel remondis. Kohtu hinnangul on isiku väljasaatmine võimalik ka tavalennukiga, sest isik kinnitas kohtuistungil, et ta ei korda oma eelnevat käitumist, sest soovib võimalikult kiiresti naasta pere juurde.

2(7)

3-20-1268

3.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 20.07.2020 taotluse anda luba XX KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kuni nelja kuu võrra. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6 ja § 15 lg 2 p 1) ning ta ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 15 lg 2 p 2). VSS §-st 264 tulenevalt on isik kohustatud tegema kõik endast oleneva, et täita talle pandud kaasaaitamiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist. Vaatamata halduskohtu 03.07.2020 istungil antud lubadusele aidata kaasa enda väljasaatmisele, ei ole isiku väljasaatmine tema käitumise tõttu õnnestunud juba kolmel korral. PPA-l puudub usaldus, et isik on edaspidi seadusekuulekas ja käitub politseiametnikega korrektselt ning allub nende poolt väljasaatmisprotseduuri käigus antavatele korraldustele. PPA-le on saanud ilmseks, et isiku väljasaatmine regulaarlendudega ei ole võimalik, vaatamata erinevatele meetoditele ja koostööle meditsiinitöötajatega, ning alustatud on läbirääkimisi, et kasutada isiku transpordiks PPA piirivalveosakonna lennusalga lennukit. PPA lennuk on 20.07.2020 seisuga endiselt remondis ja lennusalga eskadrilli ülema sõnul võib remondile kuluda veel paar nädalat, mistõttu ei ole võimalik öelda väljasaatmise täpset kuupäeva. Lennusalga abil teostatava väljasaatmise osas puudub PPA-l väljakujunenud praktika. Isiku suhtes ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest ta võib hakata enda väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning on oma varasema käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti õiguskorra vastu. Arvesse tuleb võtta ka seda, et isikul puuduvad Eestiga sidemed ja tema algne eesmärk oli jõuda Lätti. Vabaduses viibides ei ole välistatud isiku poolt uute süütegude toimepanemine. Isiku KPK-s kinnipidamine on proportsionaalne ning ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
4.Tallinna Halduskohus pikendas 20.07.2020 määrusega VSS § 15 lg 2 p 1 alusel XX KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.09.2020. XX-l puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus ning seega kuulub isik väljasaatmisele. VSS § 68 p 6 ja § 15 lg 2 p 1 kohaselt võib isikut temast lähtuva põgenemisohu tõttu kinni pidada, kui isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Kuigi isik saabus Eestisse seaduslikult, andis ta saabumise põhjuste ja edasiste kavatsuste kohta ebaselgeid ütlusi ning pärast temale lahkumiskohustuse panemist on ta kahel korral muutunud agressiivseks ja takistanud enda viimist lennuki pardale. Seega, kuigi isikul on kehtiv reisidokument ja tema väljasaatmine Norrasse on võimalik, ei ole isiku väljasaatmine õnnestunud tema enda käitumisest tulenevalt. Vastupanu osutamine enda väljasaatmisele on piisav märk sellest, et isik ei soovi Eestist lahkuda ja võib ka tulevikus asuda seda takistama. Kuigi KPK-s viibimise ajal ei ole isik agressiivselt käitunud ning on võimalik, et isiku varasem käitumine oli tingitud tema vaimse tervise probleemidest, on PPA-l sellele vaatamata põhjendatud alus isikut tema varasema käitumise tõttu umbusaldada. Kuigi isik on lubanud käituda seadusekuulekalt, on siiski põhjust arvata, et tema edasine käitumine võib olla ettearvamatu. Välismaalase usaldusväärsust, kelle tausta kohta on võrdlemisi vähe infot, saab hinnata üksnes selle põhjal, kuidas ta on käitunud Eestis viibides. Seega tuleb nõustuda PPA järeldusega, et isiku senine käitumine ei ole tekitanud tema vastu sellist usaldust, mis õigustaks tema KPK-st vabastamist. Usutav on seegi, et isiku väljasaatmine ei ole hetkel võimalik, sest kui isik on mitmel korral osutanud vastupanu enda väljasaatmisele regulaarlennuga, on alust arvata, et tema väljasaatmine ei õnnestu sellisel viisil ka tulevikus. PPA-l on küll alternatiivne lahendus erilennuki näol, kuid kõnealune lennuk on remondis, mis olemasolevatel andmetel võtab aega veel paar nädalat. Seega ei saa väljasaatmist pidada perspektiivituks. Kuna isikut on peetud kinni võrdlemisi lühikest aega, siis ei ole tema kinnipidamine muutunud ebaproportsionaalseks. KPK-s viibides on tagatud isiku turvalisus, ülalpidamine ja vajadusel ka 3(7)

3-20-1268 arstiabi. Kuigi seadus võimaldab isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega pikendada 4 kuu kaupa, ei ole see praegusel juhul põhjendatud. Esmane luba isiku kinnipidamiseks antakse reeglina kuni 2 kuuks, millise aja jooksul peaks eelduslikult olema võimalik isik välja saata, kui ei esine mingeid PPA-st sõltumatuid tõrkeid. Praegusel juhul paigutati isik KPK-sse 03.07.2020 ehk vähem kui kolm nädalat tagasi, mistõttu piisab isiku väljasaatmise korraldamiseks sellest, kui isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega pikendatakse 2 kuu võrra. Eelduslikult on võimalik isik selle aja jooksul saata välja PPA kavandatud alternatiivsel viisil, samuti on võimalik, et isiku käitumine on sedavõrd muutunud, et PPA peab otstarbekaks proovida isikut uuesti välja saata regulaarlennuga. Isiku Eestist välja saatmise võimaluse tekkimisel tuleb seda viivitamatult teha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHUS

5.XX palub 18.08.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta viivitamatult KPK-st. Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, et isiklikult selgitada oma Eestis viibimise asjaolusid. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust (HKMS § 157 lg 1) ning jätnud arvestamata määruskaebuse esitajaga seotud konkreetsete asjaoludega. Kohus ja PPA ei ole arvestanud, et määruskaebuse esitaja elu Norras oli ohus. On ilmselge, et isik ei soovinud enda väljasaatmist riiki, kus tema elu on ohus, mistõttu takistas ta ka enda viimist lennuki pardale. Halduskohus on samuti möönnud, et isiku agressiivse käitumise võisid tingida tema vaimsed probleemid. Lisaks räägib isik inglise keelt vaid vähesel määral, mistõttu oli ta segaduses ka keelebarjäärist tulenevalt. Isik kinnitas 18.08.2020 kohtumisel esindajaga, et ta on nõus enda väljasaatmisega Norrasse. Seega on isik lahkumisettekirjutusega leppinud ning kavatseb seda täita, mistõttu on VSS § 68 p-s 6 kirjeldatud põgenemisoht ära langenud. Määruskaebuse esitaja ei ole kurjategija ega muul viisil Eesti riigile ohtlik. Tallinna lennujaamas 22.05.2020 aset leidnud intsident oli tingitud asjaolust, et isik unustas oma telefonilaadija lennukisse ja soovis sellele järele minna, kuid piirivalveametnikud seda ei lubanud. Selle asemel tõkestati isiku piiriületust ning ta jäeti ootama lennujaama Non-Schengen’i alale. Mobiiltelefoni aku tühjaks saamisest, telefonilaadija kaotamisest ja keelebarjäärist tulenevalt sattus isik segadusse ning tulenevalt soovist saada kontakti oma lähedastega, oli isik meeleheitlikus olukorras sunnitud võtma telefonilaadija omavoliliselt lennujaama kauplusest. Tegemist oli ainukordse ja erakordsetest asjaoludest tingitud juhtumiga. Isik saabus Eestisse seaduslikult ega ole KPK-s viibides olnud agressiivne ja puuduvad muud asjaolud, mis viitaksid tema ebausaldusväärsusele. Kinnipidamistingimused KPK-s on sisuliselt samad mis vanglas. Isiku KPK-st vabastamiseks ei pea tema põgenemisoht olema täielikult välistatud (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13). Halduskohus ei ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kuna isik on enda väljasaatmisega nõus, ei ole tema kinnipidamine väljasaatmise tagamiseks enam põhjendatud ja isiku KPK-s kinni pidamine on seetõttu muutunud ebaproportsionaalseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Tallinna Halduskohtu 20.07.2020 määruse tõlge toimetati XX-le kätte 04.08.2020, mistõttu on määruskaebus tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab ka HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse §

4(7)

3-20-1268 22 lg 1 p-d 6 ja 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks PPA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga.

7.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 265 lg 5 sätestab, et haldustoiminguks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 järgi tuleb halduskohtul PPA taotlust anda luba isiku KPK-sse paigutamiseks ja ka kinnipidamise tähtaja pikendamiseks arutada istungil, ei ole kohtuistungi pidamine siiski nõutav samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitaja on oma taotlust kohtuistungi pidamiseks põhjendanud sooviga selgitada ringkonnakohtule isiklikult oma Eestis viibimise asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja väiteid saab piisava põhjalikkusega hinnata ka kirjalikus menetluses, mis võimaldab lisaks asja kiiremat lahendamist. XX on saanud videokonverentsi kaudu osaleda halduskohtu 03.07.2020 ja 20.07.2020 istungitel, millest võttis osa ka araabia keele tõlk. Kohtuistungite protokollist nähtuvalt on XX-l olnud võimalik esitata kohtule suuliselt omapoolsed selgitused.
8.VSS § 15 lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alustel kinni pidada, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). Seega ei piisa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise. Isiku kinnipidamine ei oleks järelikult proportsionaalne eelkõige juhul, kui sama eesmärki (st lahkumiskohustuse täitmist) oleks samavõrra tõhusalt võimalik saavutada ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega. Praegusel juhul on PPA taotlenud XX KPK-s kinnipidamise pikendamist küll VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuid halduskohus tugines loa andmisel üksnes VSS § 15 lg 2 p-le 1.
9.VSS § 15 lg 2 p 1 lubab isikut kinni pidada juhul, kui esineb tema põgenemise oht. VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht juhul, kui ta ei ole vabatahtlikult Eestist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku põgenemise ohu tuvastamiseks ei piisa pelgalt ühe või mõne VSS §-s 68 sätestatud asjaolu kindlakstegemisest, vaid põgenemisohu tuvastamiseks tuleb hinnata kõiki konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid kogumis.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA järeldustega, et isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades võib järeldada tema puhul põgenemise ohu esinemist. XX ei ole tema suhtes tehtud 22.05.2020 lahkumisettekirjutust vaidlustanud, kuid ei ole sellele vaatamata Eestist vabatahtlikult lahkunud ja ei ole enne KPK-sse paigutamist väljendanud ka valmisolekut Eestist lahkuda. Isikut on püütud liinilendudega Norrasse välja saata 07.06.2020 ja 14.06.2020, kuid ta muutus mõlemal korral agressiivseks ja osutas PPA deporteerijatele füüsilist vastupanu,

5(7)

3-20-1268 millest tulenevalt teda lennukisse ei lubatud. VSS § 6 p-s 6 sätestatud asjaolu hindamisel ei oma sisulist tähtsust, millistel põhjustel on isik oma käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust, vaid oluline on üksnes see, kas esineb alust arvata, et välismaalase hoiakud või käitumine on muutunud. Ehkki isik on pärast KPK-sse paigutamist korduvalt väitnud, et ta ei kavatse enda väljasaatmist takistada ning on allub PPA ametnike korraldustele, tuleb PPAga siiski nõustuda, et isiku senine vastuoluline käitumine ei ärata tema vastu piisavat usaldust. Ehkki isik ei ole KPK-s viibides olnud agressiivne, ei saa sellest automaatselt järeldada, et tema agressiivsus ei avalduks uuesti järgmisel katsel isikut Norrasse välja saata. Isiku väited selle kohta, et tema elu on Norras ohus ja tal puudub võimalus saada Norra riigilt kaitset, on jäänud üldsõnalisteks ning isik ei ole Eestis viibides taotlenud rahvusvahelist kaitset. Pidades silmas, et isiku esmaseks sihtriigiks oli Läti ja tema Eestisse saabumine oli pigem juhuslik, siis esineb kahtlus, et KPK-st vabastamise korral ei oleks isik enam väljasaatmise lõpuleviimiseks PPA-le kättesaadav.

11.Kuigi PPA tugines 20.07.2020 taotluses ühe kinnipidamise pikendamise alusena ka VSS § 15 lg 2 p-le 2, ei ole halduskohus selle aluse asjakohasuse osas seisukohta võtnud. VSS § 15 lg 2 p 2 lubab isikut kinni pidada juhul, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust. VSS § 26 4 lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa enda väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p 1), esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2), aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (p 3) ja oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (p 4).
12.Ringkonnakohus on rõhutanud, et etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest saab olla põhjendatud vaid tingimusel, et see kohustus on piisavalt konkreetselt piiritletud. Näiteks ei saa kaasaaitamiskohustuse rikkumist tuletada pelgalt isiku väidetest, et ta ei soovi Eestis lahkuda ja päritoluriiki naasta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 9; 27.04.2018 määrus nr 3-18-658, p 13). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Praegusel juhul hindas PPA kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks asjaolu, et isik muutus enda väljasaatmise korraldamisel agressiivseks ja osutas PPA ametnikele füüsilist vastupanu, mistõttu ei ole tema liinilennuga Eestist väljasaatmine korduvatele katsetele vaatamata õnnestunud. VSS § 264 lg 1 sissejuhatavast lausest tuleneb väljasaadetavale üldine kohustus aidata kaasa enda väljasaatmise korraldamisele ning punktides 1–4 esitatud loetelu on seega mitteammendav. Ringkonnakohus leiab, et väljasaadetava kaasaaitamiskohustus hõlmab siiski eelkõige selliseid kohustusi, mis eeldavad isiku aktiivset panust eesmärgiga aidata PPA-l selgitada välja haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Küll aga on ka väljasaadetaval korrakaitseseaduse § 23 lg-st 3 tulenevalt muu hulgas kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Siinjuures tuleb arvestada, et ka välismaalase kinnipidamise alused ei ole VSS § 15 lg-s 2 loetletud ammendavalt, vaid kinnipidamise sisuliseks aluseks on see, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks piisavalt tõhus, et tulemuslikult tagada lahkumiskohustuse täitmist. Olukorras, kus väljasaadetav on osutanud väljasaatmistoimingute käigus PPA ametnikele füüsilist vastupanu, mille tõttu tema väljasaatmine ebaõnnestus, esineb ringkonnakohtu hinnangul piisav alus arvata, et ta ei ole valmis alluma ka muudele võimalikele järelevalvemeetmetele ja seega esineb tema kinnipidamiseks VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus.

6(7)

3-20-1268

13.Isiku varasemat käitumist arvestades ei saa PPA-le ka ette heita, et tal puudub isiku suhtes vajalik usaldus VSS § 10 lg-s 2 nimetatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Põgenemisohu tuvastamise korral saab isiku kättesaadavust tema väljasaatmise lõpuleviimiseks tagada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset asjaolu (nt tervise või turvalisuse kaalutlused), miks tuleks XX jätkuv kinnipidamine hinnata ebaproportsionaalseks. Üksnes isiku kinnitus, et ta ei kavatse takistada enda väljasaatmist, ei ole piisav olukorras, kus isiku varasema käitumise põhjal esineb PPA-l põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses. Isikut on praeguseks kinni peetud vähem kui kolm kuud, mistõttu ei ole VSS § 25 lg-s 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega arvestades alust hinnata tema kinnipidamist ebaproportsionaalseks üksnes selle kestuse tõttu. PPA selgituste põhjal on lisaks alust arvata, et isiku väljasaatmine toimub lähiajal.
14.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.07.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
15.XX-le määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.08.20263-26-2434/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2436/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja