Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-1341
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
21.06.2022
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-22-486 Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2022 taotlusega esitatud tõendid (isiku tuvastamise akt, koopia Subotica vastuvõtukeskuse kaardist, isiku kinnipidamise protokoll, küsitluse protokoll, ettekirjutus Eestist lahkumiseks, puštu keele tõlgi digitaalallkirja kinnitusleht, EURODAC-i vastus) ja haldusasjas nr 3-22-680 Politsei- ja Piirivalveameti 17.05.2022 taotlusega esitatud tõendid (negatiivne vastus, korduv palve ja menetleja e-kiri).
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
3.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2022.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 23.02.2022 kinni Afganistaani kodaniku Xi. Isikul puudus välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis (EV) viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-486 PPA taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 2 pde 1 ja 3 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.04.2022.
3-22-1341
3.X esitas 21.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti numbriga 12203210325. Isiku staatus muutus ning isiku kinni pidamist jätkati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1, § 361 lg 1, 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus andis 23.03.2022 määrusega asjas nr 3-22-680 loa Xi paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.05.2022. X esitas halduskohtu 23.03.2022 määruse peale määruskaebuse, Ringkonnakohus jättis 15.06.2022 määrusega rahuldamata.
mille
Tallinna
Tallinna Halduskohus andis 23.05.2022 määrusega asjas nr 3-22-680 loa pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.2022.
4.PPA esitas 20.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev: 1) X võeti 23.02.2022 ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1052252830. Ettekirjutusega kohaldati Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. 2) PPA tegi 29.03.2022 isiku osas palve Bulgaariale, kuna ta oli seal varjupaika taotlenud. 12.04.2022 vastas Bulgaaria, et nad ei võta Xi vastu, viidates, et PPA ei ole piisavalt tõendanud, et Bulgaaria on vastutav. 22.04.2022 tegi PPA korduva palve Bulgaariale. 13.05.2022 tehti uuesti korduv palve Bulgaariale isik tagasi võtta või teavitada, et nad ei võta teda. 3) X esitas 24.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse. 01.06.2022 tegi PPA rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12203210325-1. 08.06.2022 põgenes X koos teise kinnipeetuga kinnipidamiskeskusest, samal õhtul tabati ta otsinguoperatsiooni käigus. 20.06.2022 peeti X 48 tunniks kinni VSS alusel, kuna isikul lõppes rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. 4) PPA leiab, et X tuleb kuni Eestist lahkumiseni paigutada kinnipidamiskeskusesse, sest esineb põgenemise oht. Xi ei ole võimalik koheselt välja saata Afganistani, kuna tal puudub reisidokument ning reisidokumendi vormistamist või hankimist ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 9 alus, st välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Nimelt taotles X Bulgaarias rahvusvahelist kaitset ning lahkus sealt enne menetluse lõppu selleks luba omamata. Isikust tulenevat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik on varasemalt väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal ning lisaks esinesid isikuga vesteldes märkimisväärsed vastuolud (jutt pidevalt muutus), mis viitab sellele, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, kuna isiku tegelik eesmärk oli jõudmine sihtriiki Saksamaale. Eestisse sattus isik ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu jõudnud on. Xi sõnul oli tal vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast läbi Ungari Saksamaale ja väidetavalt maksis ta selle eest 4500 eurot. 5) Isik paigutati kinnipidamiskeskusesse 25.02.2022 ning rahvusvahelise kaitse soovi esitas alles 16.03.2022, kui isikule oli selge, et ta ei pääse vabadusse ega avatud keskusesse. VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Samuti on märkimisväärne, et esialgu 24.02.2022, kui menetlustoimingutesse oli kaasatud puštu keele tõlk, ei avaldanud isik soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestis vaid kinnitas, et soovib minna Saksamaale. Samuti ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse soovi üheski teises 2(6)
3-22-1341 turvalises Euroopa riigis, mida ta läbis enne Eestisse jõudmist. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu isiku vabastamise korral võib ta ebaseaduslikult lahkuda sihtriiki Saksamaale. Riigikohus on leidnud 19.06.2019 määruses nr 3-19-415, et väljasaatmise edasilükkamiseks või vältimiseks esitatud varjupaigataotluse puhul on alust järeldada, et esineb ka põgenemisoht. PPA järeldab nii isiku sõnadest kui ka tema käitumisest, et ta Eestisse jääda ei soovi, vaid tema huvi on edasi liikuda Saksamaale, kus on tema pere ja suurem kogukond. Eelnevast nähtub, et isiku soov ei olnud esmaselt jõuda Eestisse. Esmasel kinnipidamisel on isik väitnud, et ta ei näe probleemi ebaseaduslikuks reisimises, kuna ka teised on seda teinud. Samuti on ta väitnud, et teda ei ole ühestki riigist välja saadetud, kuid antud haldusasja kohtuistungil väitis, et Kreekast saadeti ta Bulgaariasse. PPA hinnangul annab isik ütlusi, mis on talle soodsamad ja mis võiks tingida tema vabastamise kinnipidamiskeskuses ning pole eluliselt usutav, et pärast 9-kuulist katset jõuda Sakamaale ta oma soovist nii kergekäeliselt loobub. Seda enam, et isik ei valda keelt, millega tuleks Eestis toime. Samuti puudub isikul Eestis tugivõrgustik (kogukond). Samas on Saksamaal tema ema ja kaks venda. 6) VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikust tulenev põgenemisoht on märkimisväärne, kuna tema primaarne soov on jõuda Saksamaale. Samuti on isik korduvalt muutnud oma nime ning sünniaega. Põgenemisohtu ilmestab ka isiku käitumine kinnipidamiskeskuses, kust ta 08.06.2022 põgenes ning mõned tunnid hiljem, politseioperatsiooni käigus tabati. Isik on korduvalt öelnud, et ilma dokumentideta ja illegaalselt reisimine ei ole probleem ja on oma eesmärgi saavutamiseks normaalne tegevus. Arvestades isiku eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks sh rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist. 7) Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed EV-ga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toime tulekuks. Vastavalt VSS § 14 lg 1 saadetakse isik Afganistani.
5.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, kuid täpsustas, et taotleb isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. PPA tugineb sellele, et isikul dokumendid puuduvad ning passi saabumise osas tugineb PPA üksnes isiku ütlustele. Väidetavalt pani Xi vend isiku passi Afganistanist postiga teele eelmise nädala lõpus ja eelduslikult peaks pass jõudma Eestisse PPA kinnipidamiskeskusesse järgmise kahe nädala jooksul. Kui pass jõuab Eestisse, siis saab PPA alustada toimingutega isiku tagasi saatmiseks Afganistani. Afganistani on võimalik osta lennupilet ning isiku tagasi saatmine on võimalik. Isiku välja saatmine toimub Eesti riigi kulul. Seoses põgenemisohu sisustamisega selgitas PPA ka seda, et isikule kehtis Bulgaariast lahkumiskeeld kuni tema osas rahvusvahelise kaitse menetluse alustamiseni, kuid isik lahkus enne seda Bulgaariast.
6.X selgitas kohtuistungil, et ta soovib, et ta saadetaks võimalikult kiiresti tagasi Afganistani. Isik selgitas ise, et tema pass peaks Eestisse jõudma lähipäevil. Xi esindaja Aleksei Ratnikov selgitas, et ta ei ole PPA taotlusega nõus ning taotlus on põhistamata osas, milles PPA taotleb isiku kinnipidamist PPA kinnipidamiskeskuses kaheks kuuks. Ka isiku väidetava põgenemisohuga ei ole võimalik põhistada sedavõrd pikaajalist kinnipidamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(6)
3-22-1341
7.PPA taotleb haldusasjas nr 3-22-486 PPA 25.02.2022 taotlusega esitatud tõendite (isiku tuvastamise akt, koopia Subotica vastuvõtukeskuse kaardist, isiku kinnipidamise protokoll, küsitluse protokoll, ettekirjutus Eestist lahkumiseks, puštu keele tõlgi digitaalallkirja kinnitusleht, EURODAC-i vastus) ja haldusasjas nr 3-22-680 PPA 17.05.2022 taotlusega esitatud tõendite (negatiivne vastus, korduv palve ja menetleja e-kiri) praeguse asja juurde võtmist. Kohtu hinnangul on nimetatud tõendid praeguses menetluses asjakohased, kuivõrd on vajalikud hinnangu andmiseks, kas Xi kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud. Kohus võtab loetletud tõendid praeguse haldusasja juurde.
8.Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks tuleb rahuldada.
9.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. X on välismaalane ja tal puudub vastavalt VMS § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Xile vormistati 24.02.2022 koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks (dtl 16-18).
10.X esitas 21.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid loobus 24.05.2022 avaldusega rahvusvahelise kaitse taotlemisest. PPA lõpetas 01.06.2022 otsusega nr 12203210325-1 (dtl 4) Xi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise. PPA pidas 20.06.2022 Xi 48 tunniks kinni VSS § 15 lg 1, § 23 lg 1 p-de 1-3 alusel (dtl 13-14). VSS § 15 lg 1 alusel võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: esineb välismaalase põgenemise oht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. PPA taotluse kohaselt esineb alus Xi kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht ning isikul puudub tagasipöördumiseks vajalik dokument.
11.VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
12.PPA on põhjendatult taotluses välja toonud, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument. Isik ja PPA selgitasid istungil, et väidetavalt on isiku vend saatnud Afganistanist tema passi ning see peaks Eestisse jõudma hiljemalt järgmise kahe nädala jooksul. Praegusel hetkel puudub kaebajal reisidokument. Kuna isikul puudub Afganistani tagasipöördumiseks vajalik dokument ning selle Eestisse saabumise aeg ei ole käesoleval hetkel teada, siis tugineb PPA põhjendatult VSS § 23 lg 1 p-le 3.
13.Isiku põgenemisohtu sisustab PPA VSS § 68 p-de 6 ja 9 kaudu. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb 4(6)
3-22-1341 põgenemisoht, kui isik on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. PPA taotluse kohaselt on isik varasemalt Bulgaarias taotlenud rahvusvahelist kaitset ning lahkunud Bulgaariast enne menetluse lõppu selleks luba omamata. PPA selgituste kohaselt ei ole lubatud varjupaiga taotleja kandidaadi staatuses isikul riigist lahkuda, kuid X lahkus Bulgaariast ilma selleks luba omamata. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt saab põhjendatuks lugeda PPA seisukoha, et Xi puhul esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 p-st 9.
14.Tallinna Ringkonnakohus on samuti eelnevalt isiku põgenemisohu hinnanud suureks (Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrus haldusasjas 3-22-680, p 19). Ringkonnakohus märkis, et põhjendatud on järeldus, et isiku varasema käitumise põhjal võib eeldada, et vabaduses olles võib isik Eestist ilma loata lahkuda ning isiku kinnitus Eestisse jäämise kohta ei ole usaldusväärne. Varasemates isikut puudutavates menetlustes esitatud PPA põhjendused isiku põgenemisohu sisustamisel on jätkuvalt aktuaalsed ka käesoleval juhul VSS alusel isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamise taotlemisel, kuna muutunud on vaid isiku staatus (isik ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja), kuid põgenemisohu asjaolud on jäänud samaks. Eelnevalt juba kohtute poolt hinnatud ja tuvastatud põgenemisohtu suurendab kohtu hinnangul veelgi asjaolu, et isik 08.06.2022 kinnipidamiskeskusest põgenes.
15.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Xi põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne (VSS § 23 lg 1 p 1).
16.Kohus nõustub PPA-ga, et X ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Ta on eelnevalt selgitanud, et ei soovi Eestisse jääda ning eesmärk on jõuda Saksamaale, kus tal on sugulased. Seega esineb isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või lahkuda EV-st mõnda teise riiki. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni, mistõttu on põhjendatud, et isik viibib ka tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemise ajal kinnipidamiskeskuses.
17.Eelnevalt on isik kinnipidamiskeskuses VSS alusel viibinud umbes kuu ja VRKS alusel umbes 3 kuud. VRKS ja VSS alusel kinnipidamiskeskuses viibitud aega ei saa summeerida, sest tegemist on erinevatel alustel kinnipidamistega. Asjaolusid arvestades ei ole see ebaproportsionaalne ajavahemik ning ületatud ei ole VSS § 25 lg-2 sätestatud maksimaalset kinnipidamise pikkust, s.o 18 kuud. Väljasaatmismenetlus peab toimuma põhjendamatu viivituseta. Isiku väljasaatmist ei ole hetkel selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). PPA kinnitas istungil, et koheselt kui PPA kinnipidamiskeskusesse jõuab isiku pass, saab PPA alustada isiku väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemist. PPA lisas, et Afganistani saab osta lennupileti ning isiku väljasaatmine reisidokumendi saabumise järgselt on võimalik. PPA-l tuleb korraldada isiku väljasaatmine viivitamata esimesel võimalusel.
18.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 15.06.2022 määruses haldusasjas nr 3-22-680 jõudnud järeldusele, et puudub alus arvata, et isikut ei saa tema terviseseisundi tõttu kinnipidamiskeskuses kinni pidada. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VSS § 269). Asjas peetud istungil isik ega tema esindaja kinnipidamiskeskuses viibimisega kaasnevaid võimalikke terviseprobleeme ei maininud.
5(6)
3-22-1341
19.Ülaltoodust tulenevalt on PPA taotlus põhjendatud VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 ning VSS § 23 lg 11 alusel. Rahuldan seega PPA taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2022 (k.a.).
20.Kohtu poolt loa andmine isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks ei tähenda seda, et isikut võiks kogu selle perioodi kestel ilma vajaduseta kinni pidada. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.