Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.02.2022 ettekirjutuse nr 1052252189 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja EgeLii Luik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.08.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi: PPA) tegi Xile 04.02.2022 ettekirjutuse nr 1052252189 Eesti Vabariigist lahkumiseks 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.02.2022. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 15.02.2022. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 Eestist välja Valgevenesse. Samas kohaldas PPA kaebaja suhtes VSS § 74 lg 3 alusel siseriikliku sissesõidukeelu 6 kuuks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. PPA leidis, et kaebaja viibib alates 04.02.2022 Eestis ebaseaduslikult, kuna PPA lõpetas välismaalaste seaduse (VMS) § 52 1g 1 р 3 ja § 52 lg 2 р 2 alusel ennetähtaegselt lubatud viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt. Kaebaja ei oma enam õigust viibida Eestis. Kaebaja on ebasoovitav
välismaalane, kuna ta rikub Eestis ajutise viibimise tingimusi. Lisaks töötas kaebaja Eestis ebaseaduslikult äriühingu Bolt Food kullerina ning juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 10.02.2022 Xi kaebus PPA 04.02.2022 ettekirjutuse nr 1052252189 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja saabus Eestisse Poola tähtajalise elamisloa alusel. Kaebaja eeldas, et elamisloa omamise korral on lubatud Eestis töötada füüsilisest isikust ettevõtjana äriühingus Bolt Food. Kaebaja töötas nimetatud äriühingus ühe päeva, kuna PPA pidas kaebaja kinni ning tegi vaidlustatud ettekirjutuse.
4.Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne arvestades kaebaja toimepandud rikkumist. Kaebaja on Valgevenes valitseva poliitilise režiimi jälitusohver. Kaebajalt võeti Valgevenes juhiluba Minski kohtusse mitteilmumise eest. Kaebajat ähvardab Valgevenesse naasmisel vahistamine.
5.Kaebajal puudus kavatsus rikkuda Eesti seadusi. Kaebaja saabus Eestisse esmakordselt, mistõttu puudusid teadmised Eestis töötamise kohta. Kaebaja oli PPA-s koostöövalmis ning vastas ausalt ametniku küsimustele.
6.Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud jätma sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg 4), kuna ta on sisuliselt poliitiline põgenik.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA tuvastas menetluse käigus, et Valgevene kodanik X pani toime tahtliku süüteo, kui juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Lisaks töötas kaebaja ilma seadusliku aluseta (ilma lühiajalise töötamise registreeringuta või Eesti elamisloata, mis lubab isikul Eestis töötada). Kaebaja rentis kolmanda isiku nimel oleva Bolt Foodi kasutajakonto ning osutas toidukulleri teenust. Kaebaja viibis Eestis Poola tähtajalise elamisloa lühiajalise viibimisõiguse alusel. PPA lõpetas 04.02.2022 ennetähtaegselt lubatud viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt. Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Pärast eelnimetatud otsuse kaebajale teatavaks tegemist puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seega on lahkumisettekirjutus õiguspäraselt koostatud.
8.Kuna kaebajal oli Poola Vabariigi tähtajaline elamisluba, piirdus PPA sissesõidukeelu kohaldamisel Eesti Vabariigi territooriumiga. 3-aastane sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne ning PPA lühendas seda 2 aasta ning 6 võrra. Sissesõidukeelu kohaldamisel võeti arvesse kaasaaitamiskohustuse täitmist, rikkumise kestvust ning kaebaja esitatud arvamusi ja vastuväiteid. Seega on rakendatud kaalutlusõigust ning PPA on lähtunud sissesõidukeeldu kohaldades seadusest.
9.Ettekirjutusest nähtub, et PPA on tuvastanud sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ning kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendanud (ajutise viibimise tingimuste rikkumine, avaliku korra rikkumine ja ebaseaduslik töötamine, mistõttu on kaebaja ebausaldusväärne välismaalane). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) ning neid asjaolusid kaebaja välja ei toonud ning neid ka ei esinenud. Kaebajat seob Eestiga vaid soov tööd teha. Soov Eestis tööd teha ei ole humaanne kaalutlus, miks jätta välismaalasele sissesõidukeeld kohaldamata. Võimalus erialast tööd teha ning endale leiba teenida on kaebajal ka teistes Schengeni liikmesriikides ning oma kodakondsusjärgses riigis.
10.Kohtumenetluses on kaebaja välja toonud erinevaid asjaolusid, miks kuuekuuline sissesõidukeeld Eestisse on liiga pikk, kuid PPA on oma otsuses neid samu asjaolusid käsitlenud ning neid arvestades sissesõidukeeldu olulisel määral vähendanud. Välismaalasel, kes saabub Eestisse, on kohustus enda viibimis- ja töötamisõigus selgeks teha vähemalt sellisel määral, mis välistaksid tema ebaseadusliku
tegevuse (nt mootorsõiduki juhtimine, töötamine). Kuna kaebaja oli teadlik, et tema juhtimisõigus oli ära võetud, kuid sellest hoolimata otsustas juhtida mootorsõidukit ja osutada teenust, rikkus kaebaja teadlikult Eesti seadust. Kohtumenetluses väitis isik, et soovis töötada eraisikust ettevõtjana, kuid samas rentis endale teise isiku nimega konto. Kaebaja pidi vähemalt eeldama, et Eestis töötamiseks on tal vaja luba ning kuna tal seda ei ole, peab ta töötamiseks kasutama teisele isikule kuuluvat kontot. Poola Vabariigis töötamiseks pidi isik endale samuti esmalt loa saama. Seesugune käitumine seab aga kahtluse alla isiku ütluste usutavuse ekslikult ebaseadusliku töötamise osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale on väljastatud 06.09.2021 Poola tähtajaline elamisluba nr RR6149594 kehtivusega 06.09.2021-22.07.2022 (dtl 6). Kaebaja hinnangul tuli ta Eestisse nimetatud elamisloa alusel, mis omakorda annab õiguse töötada füüsilisest isikust ettevõtjana äriühingus Bolt Food.
12.Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et kaebajale koostati 04.02.2022 väärteoprotokoll nr 20220204212601 mootorsõiduki ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtumise eest (dtl 48). Kaebaja väited selle kohta, et tema juhtimisõigus võeti ära seetõttu, et ta on Valgevenes valitseva poliitilise režiimi jälitustegevuse ohver, ei ole asjakohased ja kohus neid seetõttu analüüsima ei asu. Liiklusseaduse § 96 lg 1 järgi peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Vastasel juhul ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatav sõltumata põhjustest. Menetlusosalised ei ole väitnud, et nimetatud väärteosasjas (hilisemalt) tehtud otsus ei ole jõustunud.
13.Vaidluse esemeks ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisele ja sissesõidukeelu kohaldamisele eelnenud 04.02.2022 kaebaja viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine (dtl 47). Kohus hindab üksnes kaebajale pandud kohustust Eestist lahkumiseks ning kaebajale kohaldatud siseriiklikku sissesõidukeeldu. Kohus nõustub vastustaja vaidlustatud ettekirjutuse põhjendustega ning ei hakka neid üle kordama (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
14.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 7 lg 2 kohaselt tehakse lahkumisettekirjutusega kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Asjaoludest nähtuvalt viibis kaebaja alates 04.02.2022 Eestis ilma seadusliku aluseta. Seega oli PPA-l seaduslik alus koostada kaebajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
15.Kaebaja vaidlustab eelkõige tema suhtes kohaldatud siseriiklikku sissesõidukeeldu, mis on kaebaja hinnangul liiga pikk. Kaebajal ei ole võimalik naasta Valgevenesse seal valitseva diktatuuri tõttu. Kaebaja võidakse Valgevenes vahistada tema poliitiliste avalduste tõttu. VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või humaansetel kaalutlustel võib jätta kohaldamata (VSS § 74 lg 3). Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses välja toonud, et kaebaja rikkus Eestis ajutise viibimise tingimusi, mistõttu on kaebaja enda tegevusega ohtlik avalikule korrale.
16.VMS § 106 lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA-s. VMS § 106 lg 11 p 1 järgi võib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerida, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud
erialaoskused ja teadmised. Kaebaja selgitas PPA-le, et rentis teise isiku konto äriühingus Bolt Food töötamiseks. Hiljem mõistes, et võõra konto nime all ei ole lubatud töötada, mistõttu soovis tulevikus oma konto teha. Kaebaja eeldas, et Poola riigi poolt antud elamisloa alusel on töötamine Eestis lubatud (dtl 49-50). Kaebaja selgitustest saab järeldada, et kaebaja eesmärk oli algusest peale teha tööd illegaalselt. Tavapärane on, et enne tööle asumist tehakse kindlaks tööle asumise tingimused. Kaebaja väide, et ta soovis töötada üksnes füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole asjakohane, kuivõrd ka sellisel juhul tuleb vastav tegevus registreerida. Kohus nõustub vastustajaga, et Poolas töötamiseks pidi kaebaja samuti esmalt saama vastava loa. Ka välisriigi kodanik ei saa eeldada, et mistahes Euroopa riigis töötamine on lubatud omamata vastavat registreeringut. Kaebaja käitumine seab kahtluse alla isiku ütluste usutavuse ekslikult ebaseadusliku töötamise osas. Puudub alus eeldada, et kaebaja oleks registreerinud oma töötamise olukorras, kui PPA ei oleks kaebajat kinni pidanud.
17.Kuna kaebajal puudusid sõiduki juhtimiseks ka vastava kategooria juhiload, pidi ta olema teadlik, et ta rikub kehtivat korda, alustades töötamist töökohal, mille tegemiseks puudusid kaebajal eeldused ning vajalikud registreeringud. Eelnevast võib järeldada, et kaebaja pani õigusrikkumise toime teadlikult. Kaebaja hinnang, et tegemist on vähetähtsate rikkumistega, on subjektiivne. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja toimepandud õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale.
18.Kaebaja väited Valgevenes valitseva ohu kohta ei ole asjakohased, kuna olukord Valgevenes ei õigusta kaebaja tegevust oma töötamise registreerimata jätmisel ning eelkõige kehtivat juhiluba omamata sõiduki juhtimisel. Lisaks eelnevale on kaebajal olemas kehtiv Poola elamisluba, mis ei kohusta kaebajat naasma Valgevenesse, vaid tal on võimalus elada ning töötada Poolas või mõnes muus Schengeni ala riigis. Sissesõidukeeld on piiratud Eesti territooriumiga (vt ettekirjutuse lk 3).
19.Vastustajal puudus alus ka humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1928). Kaebaja hinnang, et ta on poliitiline põgenik ei ole aluseks VSS § 74 lg 4 kohaldamiseks. Nagu kohus eelmises punktis välja tõi, ei kohustata kaebajat vaidlustatud haldusakti alusel minema Valgevenesse.
20.Kaebusest ning haldusmenetluses antud selgitustest nähtub üheselt, et kaebaja soov oli üksnes Eestis töötada. Välismaalase soov Eestis töötada ja elada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on rikkunud Eesti riigi õigusakte ning Eesti ühiskonna korraldust. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et välismaalase soovi Eestis töötada ei saa pidada sedavõrd kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, punkt 15).
21.PPA 04.02.2022 ettekirjutus nr 1052252189 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.