Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-22-1386 7. juuli 2022 Karin Jõks Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses kaaskinnipeetava tekitatud müraga Kaebaja - Nikolai Lilitškin Vastustaja - Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
6.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 17).
Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin (edaspidi kaebaja) esitas 26.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt on kaebajal pikka aega probleem kaaskinnipeetav M. Ševtšenkoga, kes paneb oma teleri alates hommikul kella 6.00 maksimaalselt valjuks ning segab sellega kaebajat ja teisi kinnipeetavaid. Kambrist lahkudes jätab ta teleri sisselülitatuks. Müra sunnib teisi inimesi karjuma. Selline tegevus kestab. Kaebaja hinnangul ei täida vangla kohustust teha järelevalvet, kuna vangla peaks kohustama M. Ševtšenkot müra tekitamist lõpetama. Tegevusetusega on tekitatud kahju kaebaja psüühilisele tervisele. Kaebaja nõuab vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, vangla kohustamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust kohustada vanglat lõpetama müra M. Ševtšenko poolt - keelata tal telerit valjult tööle panna ja kohustada heli kambrist lahkudes välja lülitama. Kaebaja esitas taotlused riigilõivust vabastamiseks, kohtuistungi korraldamiseks, tõendite kogumiseks ja õigusabi saamiseks.
2.Vastustaja edastas kohtule kaebajalt 26.06.2022 saadud võõrkeelse avalduse, mis registreeriti 01.07.2022 numbriga 2-3/2022-1. Kaebaja avaldus on tõlkimisel. Vangla andmetel ei ole kaebaja viimase aasta jooksul esitanud taotlusi või vaideid kaebuse aluseks olevatel asjaoludel.
Vastustaja esitas kaebuses märgitud numbritega avaldused ja tõi välja, missugustel perioodidel ja missugustes kambrites on kaebaja paiknenud sektsioonis E7, s.o samas sektsioonis, kus paikneb kinnipeetav M. Ševtšenko. Vastustaja leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kaebaja ja M. Ševtšenko kambrid paiknevad teineteisest umbes 30 meetri kaugusel, üks kamber on sektsiooni lõpus ja teine algusest lugedes neljas. M. Ševtšenko osas ühtegi kaebust teistelt kinnipeetavatelt ega distsipliinirikkumisi seoses kaebuse asjaoludega ei ole. Ametnike hinnangul ei sega telerist kostuv heli ametiülesannete täitmist. Kaebaja ei ole oma inspektor-kontaktisiku poole seoses selle probleemiga pöördunud. Ajavahemikul 22.00 - 06.00 elektrit ei ole ja teler tööta. Eelnevale tuginedes ei ole eluliselt usutav, et telerist kostev müra saaks kaebajale tekitada pöördumatuid tagajärgi ja õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtu seisukoht Kaebuse nõuded
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on kaebaja tahe suunatud sellele, et vangla kontrolliks, kuidas kaaskinnipeetav kasutab oma telerit ning vajadusel annaks talle korraldusi seoses teleri kasutamisega. Kaebaja soovib saavutada ka kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on eeltoodud eesmärgid põhimõtteliselt kaitstavad kohtus. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 2 on sätestatud kinnipeetava kohustus mitte häirida teisi kinnipeetavaid, seda kohustust seoses raadio ja teleri kasutamisega on täpsustatud Tartu Vangla kodukorra punktides 1.6.8 ja 8.4.3. VangS § 45 lg 1 ütleb, et kinnipeetava kamber peab vastama eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele ning kohtupraktikas on tunnustatud kinnipeetava subjektiivset õigust esitada kaebus seoses müra tasemega eluruumis. Õiguspärane on see, kui kinnipeetav ei asu probleemi ise lahendama, vaid pöördub vanglateenistuse poole.
4.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas: - kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) toimingu tegemiseks. Kaebaja taotleb, et vangla kohustaks kaaskinnipeetavat kasutama telerit õiguspäraselt; - tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja palub tuvastada vastustaja tegevusetuse õigusvastasus. Tegevusetus seisneb selles, et vangla ei ole võtnud kasutusele meetmeid, et tagada eluosakonnas sobiv müratase; - kahju hüvitamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) mittevaralise kahju hüvitamiseks kogusummas 1400 eurot, s.h 400 eurot seoses inimväärikuse alandamisega ja 1000 eurot seoses tervise kahjustamisega. Kaebuse tagastamine
5.Olenemata määruse punktis 3 toodust ei ole kaebus praegu lubatav. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult. Esmalt peab kaebaja väiteid kontrollima ja neile hinnangu andma vangla. Alles pärast kohtueelse menetluse läbimist saab kaebaja pöörduda kohtusse.
6.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (VangS § 11 lg 5).
Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud taotlusi või vaideid seoses sellega, et M. Ševtšenko teleri heli on liiga vali. Ka kaebaja ei ole sellist taotlust välja toonud. Kaebaja küll märkis, et tema vaideid ja taotlusi on tagastatud, kuid kaebuses nimetatud numbritega avaldused ei ole seotud kaebuse aluseks olevate asjaoludega.
7.Kohustamiskaebuse esitamisel on kohtueelne menetlus kahe-etapiline (RVastS § 6 lg 3). Esiteks tuleb kaebajal esitada vanglale kirjalik taotlus teostada järelevalvet M. Ševtšenko tegevuse üle ja hinnata kinnipidamistingimuste vastavust nõuetele. Kaebaja ülesanne on kohtule tõendada, et ta on sellise taotluse esitanud (välja tuua taotluse esitamise kuupäev ja kirjeldada, kellele ja kuidas ta kirjaliku taotluse üle andis). Praegu kaebaja taotluse esitamist tõendanud või vähemalt usutavaks muutnud ei ole. Teiseks, kui vangla taotlust ei rahulda, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tagastanud vaide õigusvastaselt või jätnud selle tähtaegselt lahendamata või rahuldamata. VangS § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult. Praegusel juhul ei esine erandit, mille korral oleks suulise taotluse esitamine lubatud.
8.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kaebajal on võimalik esitada tõhusam nõue ehk kohustamisnõue (vt määruse punkti 7), kaebaja on algatanud kohtueelse menetluse ka hüvitamisnõude esitamiseks (vt määruse punkti 9). Tõhusama nõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb tõhusama nõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus. Kui kaebaja esitab pärast kohtueelse menetluse läbimist kohustamis- või hüvitamiskaebuse, siis hindab kohus ka vangla tegevuse või tegevusetuse õiguspärasust. Tuvastamisnõude esitamiseks eraldi nõudena ei ole kaebajal õigust ega vajadust.
9.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (VangS § 11 lg 8). Kaebaja esitas vanglale võõrkeelse avalduse, mis on registreeritud ja saadetud tõlkimiseks. Kohtu arusaamisel võib tegemist olla kahju hüvitamise taotlusega seoses M. Ševtšenko telerist pidevalt kostva valju heliga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 alusel peab vangla kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 4 alusel arvestatakse võõrkeelse avalduse korral menetlustähtaega tõlke saabumisest. Kaebaja avaldust ei ole veel tõlgitud, ammugi ei ole saabunud selle lahendamise tähtaeg. Kaebaja saab esitada hüvitamiskaebuse uuesti pärast seda, kui vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
10.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebaja menetluslike taotluste lahendamise vajadus sel juhul puudub. Esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlus
11.HKMS § 249 lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile
vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik, kui samas nõudes toimub vaide- või kohtumenetlus. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgil saavutada, et vangla kohustab M. Ševtšenkot kasutama telerit vaiksemalt ja lülitama heli kambrist lahkudes välja. Vaide- ega kohtumenetlust sama sisuga nõudes ei toimu. Vaiet ei ole kaebaja esitanud ja kaebuse esitamise õigust kaebajal enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole.
12.Kahju hüvitamise taotluse esitamine vanglale ei anna õigust esitada esialgse õiguskaitse taotlus. Tegemist ei ole vaidega. Hüvitamiskaebusega ei ole kaebajal võimalik saavutada seda, mida ta esialgse õiguskaitse korras taotleb. Kokkuvõttes ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata.
13.Kui kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust. Riigi õigusabi taotlus
14.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
15.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja on esitanud kohtule arvukalt kaebusi ja läbinud kohtueelseid menetlusi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Ka praeguses määruses andis kohus kaebajale juhised, kuidas edasi tegutseda. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
16.Kuna esinevad alused kaebuse koheseks tagastamiseks, siis ei käsitle kohus küsimust, kas kohtule esitatud avaldus on nõuetekohaselt alla kirjutatud.
17.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.