X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203040004-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Evelin Tuur Kohtuistung 14. juuni 2022
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 14.04.2022 otsus nr 12203040004-1 kaebajale sissesõidukeelu kehtestamise osas.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.07.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
5.Kaebaja selgitas vestluse käigus vastustajale, et kardab enda koduriigis X sõjaväge ja julgeolekuasutusi, kes tapavad inimesi just X inglisekeelses osas. Kaebaja kuulub X inglisekeelsesse ossa. Kaebaja leiab, et sõjavägi on ohuks kõigile X inglisekeelsest osast pärit inimestele ning sõjavägi peab ohuks kogu inglisekeelset elanikkonda, sõltumata sellest, kas indiviid kuulub mõnda parteisse või mitte.
6.Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et on vähetõenäoline, et X ametivõimud võiks teda tema päritolu tõttu taga kiusata. Kaebaja leiab, et asjaolu, et temal ei ole X ametivõimudega ega oma usu tõttu probleeme olnud, samuti et ta ei ole poliitilist meelsust väljendanud ega protestidel osalenud ning tema teised pereliikmed ei ole poliitikaga seotud olnud, ei tähenda, et teda ei ähvardaks oht sada vägivalla ohvriks.
7.Asjaolu, et ta naasis eelmisel aastal 2,5 nädalaks koduriiki, et seal olevat perekonda külastada, ei näita samuti, et teda seal oht ei ähvardaks. On inimlik, et isik soovib ja vajab enda lähedastega kohtumisi.
8.Vastustaja on otsuses ka ise välja toonud, et vastavalt erinevatele allikatele on relvastatud grupid ja valitsusväed pannud toime inimõiguste rikkumisi X anglofoonide aladel ja X regioonis ning suur hulk inimesi on anglofoonide aladel ümber paiknenud ning lisaks vajavad paljud inimesed humanitaarabi. Separatistid tapavad tsiviilisikuid, piinavad ja röövivad neid.
9.Asjaolu, et kaebaja ei sattunud koduriigis elades riigivõimuga konflikti, on tingitud sellest, et kaebaja hoidus teadlikult konfliktsituatsioonidest. Kaebaja leiab, et vastustaja arvamus, et kaebaja profiil ei ole selline, et teda võidakse X pidada valitsusvastaseks anglofooniks, on subjektiivne ja põhjendamata.
10.Kaebaja leiab, et vastustaja väide, et kuna kaebajal puuduvad isikulised asjaolud rahvusvahelise kaitse saamiseks ning kaebajal on koduriigis sugulased, siis ei ole tema puhul ühtegi asjaolu mille tõttu saaks teda käsitleda rahvusvahelise kaitse saajana, on subjektiivne ega arvesta kaebaja selgituste ja tegelike asjaoludega. Vastustaja hinnang, et kaebaja ütlustest ei tulene, et ta on X tagakiusuohus, ei vasta seega tõele.
11.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on jõudnud kaebaja ütluste vale tõlgendamise ja enda subjektiivse arvamuse tõttu valede järeldusteni, et kaebaja ütlused on vastuolulised ja kaebaja ei ole usaldusväärne. Vastustaja on enda otsuses jõudnud valele seisukohale, et kaebaja on andnud ebaõigeid, vastuolulisi ja mitteusutavaid ütlusi. Vastustaja ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas ja miks ta sellisele seisukohale jõudis. Otsuses toodud põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad ega põhjendatud vaid on subjektiivsed ja üldised, mille alusel aga ei saa otsust teha. Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema suhtes potentsiaalselt toimepandavat tagakiusu seoses tema X saatmisega. Vastustaja ei ole enda otsustes toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
12.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja poolt märgitud asjaolu, et kaebajal ei ole nii mastaapseid majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, tal ei ole Euroopas vara, ta ei tööta ning ta ei ole integreerunud ühiskonda ja antud asjaolud võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist, ei oma käesoleval juhul tähendust. Kaebaja sooviks on Eestis elada ja töötada. Erinevalt vastustaja hinnangust leiab kaebaja, et tema väljasaatmine X on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat ootab X potentsiaalselt tagakius ning oht tervisele ja elule, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole arvestanud päritoluriiki tagasipöördumise käsitlemisel tagajärgi mis võivad kaebajale kaasneda.
2 (8)
13.Vastustaja märgitu, et kaalukaks asjaoluks sissesõidukeelu kohaldamisel on see, et kaebaja üritas peale X X sisenemist edasi minna Eestisse, läbides vahepeal X, X ja X, on põhjendamata. Kaebaja leiab, et tema kui rahvusvahelise kaitse taotleja puhul oli see põhjendatud. Vastustaja ei ole antud asjaoluga arvestanud. Kaebaja on vastustajale selgitanud, miks ta X ning hiljem X lahkuma sunnitud oli. Vastustaja kaebaja ütlustega ei arvestanud. Kaebaja puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja leiab, et tema ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut: kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Sissesõidukeelu määramine 1 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et on otsuse p-s 5.3 piisava põhjalikkusega analüüsinud, kuidas vaidlustatud otsuses toodud järeldusteni jõuti ja vastustaja jääb nende seisukohtade juurde. Vastustaja on analüüsinud päritolumaa informatsiooni põhjalikult, kasutades selleks ametlikke raporteid X olukorra kohta. Kaebaja väited selle kohta, et vastustaja on analüüsinud X valitsevat olukorda valikuliselt, on paljasõnalised ning kaebaja ei ole toonud välja ka ühtegi teist infoallikat, mis kinnitaks vastupidist või avaksid teistsuguse olukorra X, kui see, mida vastustaja on oma otsuses kirjeldanud. Rahvusvahelise kaitse menetluses hinnatakse konkreetse isiku olukorda päritoluriigis mitte üldist riigis valitsevat potentsiaalset ohtu.
15.Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et vastustaja on enda otsuses jõudnud valele seisukohale, et kaebaja on andnud ebaõigeid, vastuolulisi ja mitteusutavaid ütlusi. Sellisele järeldusele vastustaja oma otsuses tulnud ei ole.
16.Vastustaja hinnangul nähtuvad PPA otsusest järeldused ning see, kuidas nendeni jõuti. Vastustaja on oma otsuse punktis 6 põhjalikult selgitanud, kuidas kujunes tema seisukoht, et kaebaja ei vasta VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse määratlusele. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA ja kohtu seisukohtadega, ei tähenda, et need oleksid väärad.
17.Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset üldise X olukorra tõttu ning tema tagasipöördumine X on võimalik.
18.Tingimusel, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud lõpliku otsusega VRKS § 31 mõistes, on kaebaja rahvusvahelise kaitse staatus, mis lubab kaebajal seaduslikult Eesti Vabariigis viibida, lõppenud. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Teatud juhtudel on PPA-l võimalik seadusliku aluseta riigis viibivale isikule teha seadustamisettekirjutus. Kaebaja on X kodanik ja ei ole seadustamisettekirjutuse subjektiks VSS § 9 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on PPA-l kohustus isiku viibimisaluse lõppemisel (VRKS § 10 lg 2 p 2) teha kaebajale lahkumisettekirjutus. PPA on hinnanud kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust ning leidnud, et kaebaja hirm päritoluriiki tagasi pöörduda ei ole põhjendatud. Kaebaja ei vasta PPA hinnangul VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulasseisundi kriteeriumitele ega VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse saaja kriteeriumitele ning seega on lahkumisettekirjutus kohaldatud kaebajale õiguspäraselt. Kaebaja soov Eestis töötada ja elada ei anna talle seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
19.PPA on kooskõlas VSS 31 lg 3 arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ning seda vaidlustatud otsuses ka nõuetekohaselt põhjendanud. Otsuses kirjeldatud andmetele tuginedes saab PPA järeldada, et PPA on kooskõlas VSS 31 lg-ga 3 arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ning seda vaidlustatud otsuses ka nõuetekohaselt põhjendanud. Hinnates kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis on vastustaja seisukohal, et kaebajale VSS § 74 lg 1 ja 3 alusel kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale pikkusega 3 aastat on õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (8)
20.PPA 14.04.2022 otsus nr 12203040004-1 on rahvusvahelise kaitse ja väljasõitmiskohustuse osas õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastustaja on oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebaja ütlused olid üldised ning ta ei ole toonud ühtegi näidet sellest, et keegi teda või tema lähedasi oleks soovinud ülesse leida või karistada. Kaebaja ei vaja kaitset ei X päritoluriigi ega X saabumise pärast. Kohus tühistab aga kaebajale määratud sissesõidukeelu. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
21.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).
22.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodanik, pärit X’st (X keskosas läänes, X lahe rannikul, Rannikupiirkonnas), kaebaja on anglofoon (inglise keelt kõnelev). X riigikeeled on nii prantsuse kui inglise keel. PPA kogutud päritolumaainfo kohaselt tundsid anglofoonid, et nad on X marginaliseeritud ning 2016. aastal toimusid seal protestid ja mässud. Anglofoonidele kuuluvad kaks ala X kümnest regioonist – X ja X - ning seal elab umbes 5 miljonit inimest X 24 miljonilisest rahvastikust. Oktoobris 2017 kuulutasid separatistid X ja X ala iseseisvaks ning teatasid uue riigi loomisest – X.1 Kaebaja kodukant jääb selle ala kõige lõunapoolsemasse ossa.2
23.Kaebaja on väljendanud hirmu X tagasipöördumise ees, kuna X algas 2016. aastal vägivaldne vastasseis X inglisekeelse osa ja X prantsusekeelse osa vahel. 2018. aastal algas sõda ja valitsus saatis sõjaväe X inglisekeelsesse osasse. Enne kui olukord süvenes, jõudis ta lahkuda õppimise eesmärgil X. Kaebaja kardab enda sõnul X sõjaväge ja julgeolekuasutusi, kuna ta ei tea, mis juhiseid neile anti, kui nad X inglisekeelsesse osasse saadeti, kuid nad saatsid seal korda palju jubedusi. Kamerunis ei ole vahet, kas sa oled ohuks või ei, sind tapetakse ikka.
24.Kaebaja ei ole toonud välja, et tal endal oleks ametivõimudega või sõjaväega sel perioodil probleeme olnud. PPA küsis selle asjaolu 31.03.2022 vestlusel eraldi üle ning kaebaja kinnitas, et tal isiklikult ei ole X ametivõimudega probleeme olnud.3 Kaebaja väitis, et tal ei ole X oma usu tõttu probleeme olnud, poliitilist meelsust ei ole ta väljendanud ega protestidel osalenud. Tema teised pereliikmed ei ole poliitikaga seotud olnud. Kuigi kaebaja peab X enda jaoks ohtlikuks, naasis ta eelmisel aastal 2,5 nädalaks, et sealolevat perekonda külastada. Sel ajal elas ta venna juures X (inglise keelt kõnelevas osas), kuid käis ka X’s ja sai haiglast arstiabi.4 Piiriületusel tal probleeme ei olnud.
25.PPA on kaebaja ütlustest õigesti järeldanud, et kaebaja peab oma potentsiaalseks tagakiusajaks riigivõimu (VRKS § 19 lg 5). Kohus ei nõustu aga sellega, et tagakiusukartuse aluseks on kaebaja rass ja rahvus. Kaebaja kardetava tagakiusu põhjuseks on tema emakeel, mitte tema rass või rahvus. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et peale keele ei erista inglise- ja prantsusekeelt kõnelevaid
HRW – X Events of 2018 https://www.hrw.org/world-report/2019/country-chapters/cameroon vaadatud 08.06.2022.
rahvusgruppe teine rahvus, samuti on nad samast rassist (mustanahalised). Seega on kaebaja tagakiusu aluseks sotsiaalsesse gruppi – inglisekeelt (emakeelena) kõnelevad x – kuulumine. Tagakiusu tegelikkus määratletakse aga samamoodi VRKS § 4 lg 1 alusel. Seega tuleb hinnata, kas riigivõim X kiusab taga oma kodanikke selle tõttu, et nad on sünni järgi inglise keelt kõnelevad, ning kas kaebaja enda subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud.
26.Vaidlust ei ole selles, et inglise keel on X üks kahest riigikeelest (teine on prantsuse keel) ning seda kõneleb riigis emakeelena ca 20% inimesi. Kaebaja andis 31.03.2022 toimunud vestlusel PPAle üldiseid ütlusi selle kohta, et ta kardab X sõjaväge ja julgeolekuasutusi, kes tapavad inimesi X inglisekeelses osas. Kaebaja ei toonud vestlusel välja konkreetset põhjust, miks sõjavägi võiks talle endale ohuks olla, vaid tema ütlused taandusid sellele, et sõjavägi on ohuks kõigile X inglisekeelsest osast pärit inimestele. Kaebaja väitis, et sõjavägi peab ohuks kogu inglisekeelset elanikkonda, sõltumata sellest, kas indiviid kuulub mõnda parteisse või mitte. Arvestades PPA kogutud päritoluriigi informatsiooni (Human Rights Watch 2022 raport) on kaebajal õigus selles, et inglisekeelsed x võivad sattuda vastu oma tahtmist relvastatud konflikti keskele, kuid selle riski tõenäosus ei ole olnud väga suur (kuna rahvaarv on üle 24 miljoni inimese, on inglisekeelseid ligi 5 miljonit inimest).
27.Suurbritannia hinnangu kohaselt esineb anglofoonide aladel ja üle terve X diskrimineerimist anglofoonide vastu. Olemasolev päritoluriigiinfo aga ei viita sellele, et ametivõimud oleks anglofoonid sihikule võtnud (arreteerinud, ahistanud, inimõigusi rikkunud) pelgalt põhjusel, et nad pärinevad anglofoonide aladelt või et nad räägivad inglise keelt. Üldiselt ei kohelda anglofoone viisil, et see oma olemuselt või korduvuse poolest küündiks tagakiusuni.5 Samuti elavad taotleja vanemad ja vend edasi X inglisekeelses osas. Suurbritannia hinnangu kohaselt võivad X ametivõimudele huvi pakkuda anglofoonid, kes on olnud või keda arvatakse olevat seotud tegevustega, mis on suunatud valitsuse vastu, sh propageerides suuremat anglofoonide alade autonoomiat või lahkulöömist. PPA on otsuse lk 4 teises pooles põhjalikult selgitanud, et kaebaja isik ei ole sellise profiiliga, mis valitsusjõududele huvi pakuks, kuna igal juhul eeldanuks see aktiivset valitsusevastast tegevust. Kohus märgib, et kunagi ei saa täielikult välistada juhuslikku vägivalda, mis pea igas riigis aset leida võib. Selline otsuse tegemise hetkel väikese tõenäosusega risk ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise aluseks, kuna vastasel juhul tuleks anda rahvusvahelise kaitse soovi korral tervele X (ja väga mitmete Aafrika riikide) elanikele. See ei ole olnud direktiivi 2011/95/EL mõte ja see ei oleks ka praktiliselt teostatav. Seetõttu on PPA põhjendatult leidnud, et kaebaja tagakiusamine X ametivõimude poolt pelgalt inglise keele emakeelena rääkimise tõttu on vähetõenäoline.
28.Mis puutub näidetesse anglofoonide diskrimineerimisest X, ei anna need välja tagakiusamise mõõtu VRKS § 4 lg-s 1 mõttes ega riku Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklit 3 (piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld). Maailmas on paraku palju riike, kus olukord demokraatia ning inimõigustega ei ole Euroopa Liidu riikidega samal tasemel. Siiski ei ole igasugune diskrimineeriv käitumine tagakiusamine, mis annaks aluse taotleda rahvusvahelist kaitset, kui sellel ei ole piisavalt tõsiseid tagajärgi. Rahvusvaheline kaitse antakse juhul, kui isikul on päritoluriiki jäämine ohtlik või inimväärikust tõsiselt alandav. Pelgalt igapäevastest ebamugavustest rahvusvahelise kaitse saamiseks ei piisa.
29.Kohus märgib ka, et kaebaja on PPA-ga peetud vestlusel rääkinud, et 2018. aastal pandi paljud koolid kinni ning ta ise lahkus X õpingute pärast ning ta tahab õppida. Kohus nõustub PPA-ga selles, et kaebaja näib olevat X lahkunud pigem paremate õppimisvõimaluste saamiseks, see ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.
UK Home Office – Country policy and information note: north-west/south-west crisis, X, December 2020, lk 9 https://www.gov.uk/government/publications/cameroon-country-policy-and-information-notes vaadatud 09.06.2022.
5 (8)
30.Kaebaja osas tuleks leida, et ta X tagasi pöörduda ei saa, siiski vaid juhul, kui oleks tuvastatud, et ta ei saaks elada üheski X piirkonnas. Kaebajal ei ole tarvidust pöörduda tagasi mõnda anglofoonide konfliktipiirkonda (samuti mitte Kaug-Ida X), ta saaks valida omale elamiseks mõne rahulikuma piirkonna, kus ei toimu separatistide ja valitsusvägede vahelisi rahutusi. Kaebaja saab alustada X rahulikumates piirkondades uut elu. Suurbritannia võimud on seisukohal, et tavaline inimene, kes kardab mitte-riiklikke osapooli, saab kolida elama teise X ossa. Ümberpaiknemine võib olla raske ilma tugivõrgustikuta üksikule naisele.6 Kohus leiab, et kuna kaebaja on meditsiinilsie haridusega ja tal ei ole ülalpeetavaid, on ta keskmisest üksikust naisest kahtlemata paremas positsioonis ja tema tagasipöördumisele takistusi ei paista. Kohus ei nõustu kaebaja kohtuistungil antud selgitustega, et tagakiusajate vältimiseks ümberpaiknemine X oleks võimatu, kuna ta on inglisekeelne ja teda identifitseeritaks sellisena kui võimudele vastuhakkajat. Selline väide ei ole tõsiseltvõetav. 31.03.2022 vestlusel kinnitas kaebaja, et sündis X, kuid elas umbes alates 11st kuni
15.eluaastani X, s.o prantsusekeelses osas. Samuti on tema kasuõde Y oma emaga X, õpib seal õendust, ning teine õde Z oma nõoga X, mis on samuti prantsusekeelne. Kaebaja tagasipöördumise võimalikkust kinnitab tema 2,5 nädalane reis X X. Eesti riik ei väljasta X infot selle kohta, et kaebaja Eestis varjupaika taotles, seega ei tohiks siin rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine kaebaja tagasipöördumist takistada.
31.Lisaks ei anna soov rääkida emakeeles alust rahvusvahelise kaitse taotlusele. Kuivõrd prantsuse keel on X teine riigikeel, siis peaks kaebaja prantsusekeelsesse ossa ümberpaiknemsiel õppima ära prantsuse keele ning suhtlema seal prantsuse keeles. Rahvusvahelise kaitse taotleja ei saa ka muusse riiki kolides eeldada, et ta saaks jätkata asjaajamist oma emakeeles (mh ei valda kaebaja näiteks ukraina ega eesti keelt).
32.Kohus lisab, et EASO viimase statistika järgi on X pärit isikute rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosus 22%.7 Täiendav kaitse
33.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna X on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
34.Kohus märgib ka järgmist. Vaatamata sellele, et kaebaja saabus peale X sõja algust (peale 24.02.2022) Eestisse X, ei ole kaebaja käsitletav X sõjapõgenikuna ning tal ei ole seetõttu õigust saada ajutise kaitse staatust sarnaselt X sõjapõgenikega. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) 2022/3828 määrati kindlaks, et X lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Nõukogu otsuse määratleb, kelle suhtes ajutise kaitse regulatsioon kohaldub, ning selle kohaldamisalasse kuuluvatele inimestele grupipõhiselt juba antud automaatselt ajutine kaitse. Riigisisese menetlusega lihtsalt tuvastatakse, kas inimene kuulub soodustatud isikute hulka ja kas
UK Home Office: Country Policy and Information Note X: Internal relocation, detsember 2020 (lk 7) https://www.ecoi.net/en/file/local/2042909/X_-_Internal_relocation_-_CPIN_- _V1.0__Final__Gov.uk.pdf vaadatud 09.06.2022.
EASO: Latest asylum trends – March 2022 - https://www.easo.europa.eu/latest-asylum-trends 26.05.2022.
esineb ajutise kaitse andmist välistavaid asjaolusid. Otsuse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealust otsust kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate suhtes, kes olid sunnitud põgenema 24.02.2022 või pärast seda kuupäeva Venemaa relvajõudude sõjalise sissetungi tõttu, mis algas sellel kuupäeval: a) enne 24. veebruari 2022 X elanud X kodanikud; b) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022; ja c) punktides a ja b osutatud isikute pereliikmed.
35.Nõukogu otsus on omakorda aluseks Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldusele nr 669 „Ajutise kaitse andmine“, milles on reguleeritud sama küsimust. Määruse p 1 kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu X alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud Eestisse: 1) enne 24.02.2022 X elanud X kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022. Seetõttu ei ole PPA rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. X ei ole andnud kaebajale rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset. X ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid on Genfi 1951 konventsiooni liige aastast 2002.10 Kui kaebajal oli tegelik tagakiusukartus, oleks kaebaja saanud ja pidanud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse X, mis novembris 2021 oli veel turvaline riik.
36.Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
37.Kaebaja vaidlustab ka talle lahkumisettekirjutuse tegemist. PPA andis kaebajale kaalutlusõiguse alusel 7-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse täitmiseks olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et soovib lahkuda vabatahtlikult X.
38.Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas anda PPA-le 12.04.2022 omapoolseid seisukohti.
39.Kuivõrd kaebaja on X kodanik, tal on kehtiv X pass ja ta on elanud enamiku oma elust X, siis määras PPA kaebajale X sihtriigiks põhjendatult (VSS § 17 lg 1). Kohus nõustub PPA seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine X vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega. Kui isikul on X seaduslik viibimise alus ja ta lahkub sinna vabatahtlikult, siis Eesti riik ei saada teda X Sissesõidukeeld
40.Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-l on kaalumiskohustus nii sissesõidukeelu kestuse määramisel kui ka küsimuses, kas sissesõidukeeldu üldse kohaldada (RKHK asjas nr 3-17-1927, p 21). Keeld ja selle kestus peavad asjaolusid arvestades olema proportsionaalsed (vt RKHK asjas nr 3-17-1545, p 34; 3-17-1927, p 13). PPA leidis, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks alust ei ole end lühendas selle 1 aastale.
41.PPA hinnangul on sissesõidukeelu kohaldamise asjaoluks see, et isiku eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel ja tegi seda väljasaatmise vältimiseks. Kaebaja esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna ta peeti Eestis politsei poolt kinni ja kaebaja tegelik soov oli jõuda oma X. Politsei ütles, et tal on kaks võimalust: kas lahkuda või esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Seega esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse mitte esimesel võimalusel (ta oleks pidanud tegema seda juba X saabudes), vaid oma Eestist väljasaatmise vältimiseks. Samas ei nõustu kohus PPA hinnanguga, et kaebaja oleks pidanud saama aru juba X Euroopa Liitu sisenemisel, et ta peab esitama kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja pidas end X sõjapõgenikuks ning ka teised põgenikud liikusid arvukalt edasi teistesse riikidesse. Arvestades põgenike hulka ei tehtud selleks neile takistusi ning nad ei pidanud teadma, et nad peaksid antud olukorras esitama rahvusvahelise kaitse taotluse esimeses turvalises riigis. Üldteadaolevalt oli EL-i piiririikides, kes võtsid esmaselt vastu X sõja eest põgenejaid, suur segadus ning ka kaebajale ei selgitanud keegi tema õigusi ega kohustusi (milliseid polnud sellel hetkel isegi kehtestatud, v.a üldised varjupaigareeglid). Muuhulgas ei saanud kaebaja teada seda, et ta peaks lahkuma oma päritoluriiki, kuna EL-i pole tal õigust X sõjapõgenikuna jääda. Selles olukorras ei ole õigus PPA-l, et kaebaja soovis rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Seetõttu leiab kohus, et 1-aastane sissesõidukeeld Eestisse ja ühtlasi Schengeni alale on kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne ja seda ei oleks tohtinud kehtestada.
42.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tühistades otsuses sissesõidukeelu määramise. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
43.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.