Otsuse avalikult teatavaks 16.06.2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-123
Haldusasi
X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamiseks.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 17.05.2022 Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolt menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.07.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 01.10.2021 Sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel.
2.Sotsiaalkindlustusamet peatas oma 12.01.2022 otsusega nr E10899-1 X pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.
3.17.01.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks. Kaebaja on välja toonud, et tõestamist vajavad järgnevad perioodid: 1) AS Y 01.04.1992 – 02.05.1995 (kokku- ja väljaveo traktorist); 2) AS Z 25.09.1996 – 31.12.1998 (metsaväljaveo autojuht); 3) OÜ Q 04.01.1999 – 30.03.2001 (metsaväljaveo autojuht). 25.01.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus 17.05.2022 kohtuistung.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et kaebus on põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja soovib kohtu abiga tõestada oma töötatud aastaid sooduspensioni saamiseks tunnistajate ütlustega. Tõendamist vajavad järgnevad perioodid: 1) AS Y 01.04.1992 – 02.05.1995 (kokku- ja väljaveo traktorist); 2) AS Z 25.09.1996 – 31.12.1998 (metsaväljaveo autojuht); 3) OÜ Q 04.01.1999 – 30.03.2001 (metsaväljaveo autojuht).
4.2.Kohtuistungil selgitas kaebaja, et AS Y töötamise ajal tehti tööd Soomest ostetud Terri firma traktoritega, mis firma oli äsja ostnud. Töötati põhiliselt metsavarumise peal ja tee äärde puidu välja vedamisega. Traktorit juhiti ja opereeriti langetatud metsa peale tõstmiseks kangidega kabiinist, mis oli kütteta. Hiljem kombineerisid traktoristid ise kütte kabiini. Vahel tuli ka minna välja, et kaugemal asuvad palgid lähemale tuua, sest traktori noole pikkus 4,1 m ei olnud alati piisav ja igale poole traktoriga ligi ei pääsenud. Hiljem autojuhina töötades AS-s Z ja Q OÜ-s töötas kaebaja Volvo F-12 pika täishaagise ja Fiskarsi tõstukiga autos. Puitmaterjali laadis ta peale tee äärest ja vedas seejärel kokkuostu. Laadimine oli vabas õhus auto taga olevalt toolilt, ilmastiku kaitseks kasutati kileriideid. Füüsiliselt tuli sel ajal laadimisele kaasa aidata harva, sest tõstukiga sai töö tehtud. Töölepingutega seoses tunnistas kaebaja omal algatusel, et need taastati tagantjärele AS Z ja Q OÜ arvutites säilinud andmete alusel kontrollides palga- ja maksuandmeid raamatupidamisest ja sotsiaalametist, sest originaallepingud ei olnud säilinud. Tol ajal kasutati standardseid lepingutekste ja eraldi neid läbi ei räägitud ja sõnastatud. Viga oli see, et ta ei märkinud seda kohe ära nende esitamisel kohtule. Kaebaja kinnitas, et originaallepingud olid sellised nagu nad kohtule esitati.
4.3.Menetluskulude hüvitamise taotlust kaebaja ei esitanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Tööraamatu kannete kohaselt on kaebaja – 01.04.1992 võetud aktsiaseltsi „Y“ tööle traktoristina ja tööleping (nr 164, 19.07.1994) lõpetati 02.05.1995; - 25.09.1996 võetud tööle ASi Z (tööleping nr 12, 25.06.1996) ja 31.12.1998 on tööleping lõpetatud; - 04.01.1999 võetud tööle OÜ Q (tööleping nr 09, 04.01.1999) ja 30.03.2001 on tööleping lõpetatud. Töötamise kohta aktsiaseltsis „Y“ ei ole täiendavaid dokumente esitatud. Töötamine traktoristina ei anna õigust sooduspensionile SVPS alusel ning töötamine kokku- ja väljaveo traktoristina ei ole tõendatud.
5.2.27.08.2021 esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile täiendavad dokumendid (kohtule eelnevalt esitatud) oma töötamise kohta, sh kaebaja ja Z OÜ vahel 29.09.1996 sõlmitud töölepingu nr 290996 ning kaebaja ja Q OÜ vahel 04.01.1999 sõlmitud töölepingu nr 40199 kaebaja tööle asumise kohta metsaväljaveo autojuhi ametikohale (TL p 2.1). Eelnimetatud töölepingud on sisuliselt identsed (sisu, kirja suurus ja stiil, reavahed, kirjavahemärgid, tühikud, suured-väikesed tähed jne), kuigi on sõlmitud paari aastase vahega ja erinevate juriidiliste isikutega (juhatuse liige on küll sama). Töölepingus on töö sisu kohta toodud vaid see, et töötaja tööülesanneteks on kõik tema kvalifikatsiooniga seotud tööd (p 2.3) ning tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult tegevjuht (p 2.4). Vastustaja toob välja, et tööraamatu kanded ja töölepingud ei ole omavahel vastavuses. Nii on tööraamatu kohaselt tööandjaks AS Z, töölepingus Z OÜ; tööraamatu kande ja selles märgitud töölepingu kuupäevaks on 25.09.1996, kuid töölepingu ja selles märgitud tööle asumise kuupäevaks on 29.09.1996; tööraamatus on töölepingu numbriks 12, aga töölepingus on nr 290996. Töölepingus on märgitud OÜ Q töölepingu numbriks 09, aga töölepingu numbriks on 40199. 11.10.2021 esitas kaebaja lisaks töölepingu 31.12.1998 lõpetamise akti Z OÜga (tööraamatus „AS“) ja töölepingu 30.03.2001 lõpetamise akti Q OÜ-ga (kohtule eelnevalt esitatud). Aktid on samuti sisuliselt identsed ning neis ei ole märgitud millisel kuupäeval sõlmitud või millise numbriga tööleping lõpetatakse. Ametikohta ei ole aktis märgitud. Eeltoodud põhjustel leidis vastustaja oma vastuses kaebusele, et kaebaja soodusstaaž kõnealustel ajavahemikel ei ole tõendatud.
5.3.Lisaks märgib vastustaja, et ametikoht peab vastama määruses nr 206 oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele (Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-11-675), mistõttu tuleb hinnata, kas kaebaja töö vastas tolleaegse kokku- ja väljaveo traktoristi ja metsaväljaveo autojuhi töö sisule või mitte. Määrusega pannakse nimekirjade rakendamise osas selgituste andmise kohustus praegusele Sotsiaalministeeriumile (edaspidi SoM). SoM-i poolt Sotsiaalkindlustusametile 12.12.2014 antud selgituse nr 4.2-1/5403 kohaselt on õigus sooduspensionile metsavarumisel ainult sel juhul, kui seda tehakse tööstuslikul eesmärgil ning metsaväljaveo autojuhil on õigus sooduspensionile, kui ta veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, sealjuures laeb metsa autole, juhtides laadurit väljas, mitte kabiinis. Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-2156 edastatud vastuses selgitab Sotsiaalministeerium, et metsaväljaveo autojuhile pensioni määramisel lähtutakse sellest, ta vedas puitu metsast välja olles ise roolis, kinnitades ise palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi ning et haaratsiga laadimine ega töö forwarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Mõisteid „ülemine ladu“ ja „vaheladu“ on selgitanud Riigimetsa Majandamise Keskus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-12- 447 edastatud vastuses kohtunõudele. SoM-i poolt on Tallinna Halduskohtule 2015. aastal haldusasjas nr 3-14-52487 antud selgitus nr 1.2-4.1/2091, mille kohaselt on kokku- ja väljaveotraktoristil õigus sooduspensionile, kui palkide laadimine toimus vintsi abil.
5.3.Kohtuistungil märkis vastustaja, et tuginedes istungil antud kaebaja ja tunnistajate seletustele nõustub ta sellega, et kaebaja töötas esitatud taastatud töölepingutes ja nendega seotud dokumentides sätestatud ametikohtadel ja ajavahemikel. Samas leidis vastustaja, et arvestades SoM-i eelmises punktis antud selgitust nr 1.2-4.1/2091, mille kohaselt on kokku- ja väljaveotraktoristil õigus sooduspensionile, kui palkide laadimine toimus vintsi abil, ei saa AS Y töötatud aega lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka, sest vintsi abil laadimist ei teinud tulenevalt tööl kasutatud uuel tasemel tehnikast. AS-s Z ja Q OÜ-s kaebaja töötamise osas ei olnud esindajal selgelt lõplikku seisukohta ja ta jättis otsuse langetamise kohtule.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
7.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja tegi 12.01.2022 otsuse nr E10899-1 (dtl 125-128), millega peatas X pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest. Nimetatud otsuse kohaselt arvatakse kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka järgmised töötamised: 1) alates 02.05.1995 kuni 23.09.1996 kokku- ja väljaveotraktoristina AS S, 2) alates 22.11.2011 kuni 29.06.2012 käsielekterkeevitajana D OÜ; 3) alates 02.07.2012 kuni 08.03.2013 käsielekterkeevitajana V OÜ; 4) alates 11.03.2013 kuni 31.12.2013 käsielekterkeevitajana D OÜ; 5) alates 02.01.2014 kuni 23.08.2014 käsielekterkeevitajana V OÜ; 6) alates 28.08.2014 kuni 13.06.2015 käsielekterkeevitajana D OÜ; 7) alates 18.06.2015 kuni 18.12.2015 käsielekterkeevitajana D OÜ kokku 5 aastat 5 kuud ja 7 päeva. Otsuse kohaselt X soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata järgmisi töötamise perioode: 1) alates 01.04.1992 kuni 02.05.1995 traktoristina AS Y; 2) alates 25.09.1996 kuni 31.12.1998 AS Z; 3) alates 04.01.1999 kuni 30.03.2001 OÜ Q kokku 7 aastat 7 kuud ja 3 päeva.
8.SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaž.
9.Küll aga vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebaja soodusstaaži hulka töötamise perioodid alates 01.04.1992 kuni 02.05.1995 traktoristina AS Y; 2) alates 25.09.1996 kuni 31.12.1998 AS Z; 3) alates 04.01.1999 kuni 30.03.2001 Q OÜ töötamise aja või mitte, et täidetud oleks ka täidetud SVPS § 1 p 2 sätestatud teine nõue, et tervist kahjustavatel või raskete töötingimustega töödel oleks töötatud kokku vähemalt 12 aastat ja 6 kuud.
10.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,
tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunkt 1 sätestab metsavarumine ja metsaväljaveo autojuht (koodiga 11442) ning kokku- ja väljaveotraktorist (koodiga 19207).
11.Vastustaja tõi vastuses kaebusele välja kahtluse kaebaja tegeliku töötamise kohta metsavarumise ja metsaväljaveo autojuhi ametikohal, mis tulenes kaebaja poolt tõenditena esitatud lepingute vormistusest. Kohutistungil asjaolusid selgitades tunnistas kaebaja omal initsiatiivil, et esitatud lepingud ei ole originaalid, vaid tegu on AS Z ja Q OÜ puhul säilinud arvutiandmete ja täiendavalt kontrollitud raamatupidamise- ning palga- ja maksuandmete põhjal kontrollitult taastatud töölepingute ja nende lõpetamise aktidega. Kohus märgib, et nii kaebaja kui tunnistaja H andsid kohtuistungil selles suhtes sisuliselt kattuvaid ütlusi ja selgitusi ning neid kinnitavad sisuliselt ka esitatud tööraamatu andmed. Mõnepäevane vastuolu töötamise alguse osas on tekkinud dokumendis kajastatud ja arvutis säilinud andmete erinevusest tööraamatus kajastatud õigete andmetega. AS Y töötamise suhtes selgitas U kohtuistungil, et tema esitatud tõendis (dtl 41) on ekslikult sattunud töötamise kuupäevade osaks tööraamatu kande number, mitte aeg, mis nähtub tööraamatu vastavatest ridadest. Kohus, uurinud tõendeid ja kaalunud kaebaja ja tunnistajate ütlustes antud selgitusi ning vastustaja seisukohti kohtuistungil selgituste aktsepteeritavuse osas, leiab, et käesoleval juhul saab lugeda tõendatuks kaebaja töötamise kaebuses esitatud ametikohtadel ja aegadel. Kohus märgib siinkohal lisaks, et kaebaja ei ole neid muutnud ei haldus- ega kohtumenetluses. Samas peab kohus taunitavaks, et kaebaja ei esitanud kirjalike tõendite esitamisel kohe selgitust, et tegu on AS Z ja Q OÜ osas taastatud lepingute ja aktidega. Kohus leiab, et see viga on käesoleval juhul siiski vabandatav seoses kaebaja asjatundmatusega õiguslikes küsimustes ja omal initsiatiivil kohtuistungil antud selgitustega. Samas ei tähenda töötamise aegade ja täidetud ametikohtade tuvastamine, et töötatud aeg tuleks automaatselt lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õiguse andva tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise aja hulka.
12.Kõigepealt käsitleb kohus küsimust, kas kaebaja töötamine AS-is Y 01.04.1992-02.05.1995 kokku- ja väljaveo traktoristina on käsitletav töötamisena Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunktis 1 toodud kokku- ja väljaveotraktoristina (koodiga 19207).
12.1.Kohus märgib kõigepealt, et nii kaebaja kui tunnistaja U kinnitasid kohtuistungil, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.04.1992-02.05.1995 metsa kokku ja väljaveotraktoristina haagisega linttraktoril Terri 2020. Nimetatud traktoris opereeriti puude laadimist haagisele kabiinist kangidega ja ainult siis, kui mingid puud olid noole tööulatusest väljas ja vaalust eemal tuli traktorist välja vedas palgid lähemale käsi-Fiskarsiga. Kaebaja selgitas ka seda, et algul olid kabiinid kütteta, kuid hiljem täiendati neid ka küttevõimalusega.
12.2.Nähtuvalt eelmises punktis toodud töökirjeldusest ei eeldanud kaebaja töötamine väljaveotraktoristina pidevat viibimist väljas ja palkide laadimist vintsiga. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 206 on selles toodud nimekirjade ja loetelude osas selgituste andmine kohustus Sotsiaalministeeriumil. Sotsiaalministeerium on oma Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-52487 2015 a. antud selgituses nr 1.2-4.1/2091 märkinud: „...Teil on kerkinud esile küsimus, millised olid või on need tervistkahjustavad või rasked töötingimused, mis eristavad metsavarumisel töötavaid kokku- ja väljaveotraktoriste (eriala kood 19207) mujal töötavatest traktoristidest ja mis on põhjenduseks neile soodustingimustel
vanaduspensioni määramiseks. Määrusega kehtestatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ning silmas peeti tolleaegseid töötingimusi. Haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumine. Erinevuseks metsavarumisel töötavate traktoristide ja mujal töötavate vahel oligi eelpool nimetatud füüsiliselt raske töö väljaspool kabiini igasugustes klimaatilistes tingimustes.“.
12.3.Nähtuvalt SoM-i selgitusest ei ole käesolevas asjas kaebaja metsa kokku- ja väljaveo traktoristina töötamisega seotud ja tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kohtul võimalik asuda seisukohale, et kaebaja AS Y metsa kokku- ja väljaveotraktoristina töötatud aega saaks lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka. Kaebaja ei teostanud vintsi abil laadimist ja ei töötanud pidevalt väljas tulenevalt tööl kasutatud uuel tasemel tehnikast. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et tema töötingimused oli tervistkahjustavad või rasked Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 mõttes. Kohus jätab selles osas kaebuse rahuldamata.
13.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas on võimalik lugeda soodusstaaži hulka kaebaja töötamist metsaväljaveo autojuhina AS-s Z ajavahemikul 25.09.1996 – 31.12.1998 ja Q OÜ-s ajavahemikul 04.01.1999 – 30.03.2001.
13.1.Kohus juba tuvastas, et mõlemal ajavahemikul töötas kaebaja mainitud ametikohtadel (otsuse punkt 11). Sellest tulenevalt peab kohus järgnevalt hindama kaebaja töö iseloomu ja otsustama, kas see vastab tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel töötamiseks esitatavatele nõuetele.
13.2.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas nii AS-s Z kui Q OÜ-s metsa väljavedu teostades pika täishaagisega ja Fiskars tõstukiga auto Volvo F2 juhina. Vaidlust ei ole selle üle, et ta igapäevaseks ja põhiliseks tööülesandeks oli langetatud mets (palgid) lankidelt ja tee äärest autole laadida ja seejärel sihtkohta, milleks olid enamasti erinevad laoplatsid või sadam, vedada. Kohus loeb tuvastatuks ja kohtumenetluses ei olnud ka vaidlust selles, et sel tõstukitel ei olnud kaebaja töötamise ajal kabiine ja laadimistööd tuli teostada väljas spetsiaalsel istmel istudes ja haaratsit opereerides. Laadimist teostati juhi poolt juhitava haaratsi abil, mida töölised ise kutsusid „lõuad“.
13.3.Kohus märgib, et töötingimuste hindamisel tuleb ka käesoleval juhul arvestada SoM selgitusi. Sotsiaalministeerium on oma Tallinna Halduskohtule 15.10.2015 haldusasjas nr 315-2156 antud selgituses nr 1.2.-4-1/3821 märkinud järgmist: „ ... Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimused oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumine. Kohus on tuvastanud metsaväljaveo autojuhi õiguse soodustingimustel vanaduspensionile järgmistel asjaoludel – metsas võeti koorem peale, puud viidi saeveskisse. Autodel olid kraanad, vintsid, vedrutõstukid. Oluliseks peeti, et puud ehk koorma laadis autojuht ise peale ning seda mistahes aastaajal. Metsaväljaveo autojuht vedas puitu metsast välja olles ise roolis, kinnitades ise palgid. Palke kinnitati kas nn
vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi. Sellest lähtutakse metsa väljaveo autojuhile ja kokkuveomasina juhile pensioni määramisel. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Samuti ei anna õigust töö forwarderiga.“.
13.4.Lähtudes käesolevas asjas tunnistajate ütlustega tuvastatust vedas kaebaja palke välja ja töötas palke koormasse laadides välitingimustes ja tegi seda igal aastaajal. Samas on kohus tuvastanud tunnistajate ütluste ja kaebaja enda selgitustega, et palkide laadimiseks kasutati autojuhi poolt juhitavat Fiskarsi haaratsit, mitte vintsi. Seega ei ole tulenevalt eelmises punktis antud SoM-i selgitusest kohtul võimalik kaebaja AS-s Z ja Q OÜ-s metsa väljaveoautojuhina töötatud aega lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka raske või tervistkahjustava töö tegemise ajana. Kaebaja töötas autos, millel kasutati koormate tegemiseks haaratsit, mis ei anna õigust lugeda seda tööd tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tööks Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunktis 1 toodud metsaväljaveo autojuhi (kood 11442) ametikohal. Kohus jätab ka selles osas kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
14.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.