Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-396
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse nr 515/21/598-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks vaadata kaebaja 08.10.2021 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.03.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-396 menetlusse.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-396 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 08.10.2021 Tallinna Vanglale taotluse turvalisusriskide ümberhindamiseks ning individuaalse täitmiskava (ITK) muutmiseks (s.o kustutada täitmiskavast viide põgenemisriskile).
2.Tallinna Vangla jättis 12.11.2021 vastusega nr 5-4/21/25872-2 X taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et riskihindamise kohaselt on ITK-s kajastatud turvalisusrisk „põgenemine“ õige ja asjakohane. Ühtlasi selgitas vangla, et algselt koostatud riskihindamise ja ITK muutmise vajaduse tingis riskihindamise metoodika ülevaatamine ja sellega kaasnenud riskide ümberhindamine.
3-22-396
3.X esitas 13.12.2021 Tallinna Vanglale vaide 08.10.2021 taotluse uueks läbivaatamiseks, turvalisusriskide ümberhindamiseks ning ITK muutmiseks.
4.Tallinna Vangla jättis 13.01.2022 vaideotsusega nr 5-15/21/598-2 X vaide rahuldamata. Hinnang „põgenemisrisk“ tuleneb mh sooritatud kuritegude asjaoludest (nt süüteod Eesti Vabariigi vastu) ning kuna kinnipeetava ITK ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, ei saa ITK iseseisvalt kinnipeetava õiguseid rikkuda (Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 19).
5.X esitas 14.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 12.11.2021 vastuse ja 13.01.2022 vaideotsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks viia kaebaja suhtes läbi uus riskihindamine. Alternatiivselt taotleb kaebaja viidatud Tallinna Vangla otsuse ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal oli võimalus alates 26.09.2021 taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist, mille üheks oluliseks eelduseks on kinnipeetaval kõrgete riskide puudumine. Praeguseks on ennetähtaegse vabastamise menetlus jõudnud Riigikohtusse. 05.12.2019 kinnitatud ITK kohaselt puudusid kaebajal turvalisusriskid, kuid 10.03.2021 ITK sisaldab teavet põgenemisriski kohta. Ajavahemikul 05.12.2019–27.09.2021 ei ole kaebaja põgenemiskatseid teinud. Samuti ei ole ta teinud vanglas viibides midagi sellist, mille alusel Tallinna Vanglal oleks võimalik riski ümber hinnata. 10.03.2021 koostatud ITK-s puuduvad sündmused, asjaolud, põhjendused ja järeldused, mille alusel Tallinna Vangla otsustas, et isikul on tekkinud põgenemisrisk. Seega ei ole vangla tehtud otsus jälgitav ega kontrollitav. Ka vaideotsuses ei too vangla esile põhjendusi määratud turvariski õigsuse ja asjakohasuse kohta.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 16.03.2022 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nii kaebusest kui ka muudest kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud tema suhtes kinnitatud ITK-s sisalduvat hinnangut konkreetse turvalisusriski kohta ning soovib, et vangla viiks läbi uue riskihindamise ning muudaks selle tulemusena ka ITK-d. Kaebaja 08.10.2021 esitatud taotlus on käsitatav taotlusena toimingu sooritamiseks. Kuivõrd 12.11.2021 vastusega keeldus vangla toimingu sooritamisest, on ka nimetatud vastus käsitatav toiminguna ning seetõttu ei ole selle tühistamisnõue lubatav. Seega saab järeldada, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse tühistamist ning vangla kohustamist vaadata kaebaja 08.10.2021 taotlus uuesti läbi. Taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue hõlmab ka uue riskihindamise läbiviimise nõuet, kuna esialgses taotluses soovitud ümberhindamine ongi sisuliselt uue hindamise läbiviimine. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid kaebajale õiguse riskihindamise tulemuse ja ITK vaidlustamiseks. ITK on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine (vt justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1, § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. ITK ega selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. ITK-s ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Seetõttu puudub ka ITK-s märgitud ohuhinnangul vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele ning riskihindamine ja kaebaja puhul tuvastatud põgenemisrisk ei ole praegusel juhul eraldiseisvalt vaidlustatavad (vt nt Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p-d 13-14). Kinnipeetav saab vajaduse korral kohtus vaidlustada ITK 2(4)
3-22-396 rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt samas). Kui vangla tugineb ITK-le ennetähtaegse vabanemise või avavanglasse paigutamise otsustamisel või muude piirangute kehtestamisel, on kaebajal võimalik ITK-s kajastatule vastu vaielda ja oma seisukohad ja vastuväited oluliste asjaolude kohta esile tuua. Ka asjaolu, et kaebaja on viidanud ennetähtaegse vabanemise võimalusele ja vastavale menetlusele, ei anna alust riskihindamise tulemusel leitud riski ja sellekohase ITK märke eraldiseisvaks vaidlustamiseks. Kaebuse esitamise ajal pooleli olnud enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlus on praeguseks lõppenud (Riigikohtu 21.02.2022 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus kriminaalasjas nr 1-19-6812 menetlusse võtmata). Juhul, kui kaebaja suhtes asutakse tulevikus uuesti tingimisi enne tähtaega vabastamist arutama, on tal võimalik esitada vastavas menetluses maakohtule ka vastuväited nii riskihindamise kui põgenemisriski osas. Võimaliku avavanglasse paigutamise menetluse käigus saab ta vastuväited esitada vanglale. ITK-s märgitud ohuhinnang ei piira kinnipeetava õigusi seoses vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 318-111, p 16), et kuigi vangla poolt maakohtule esitatavas isiklikus toimikus on ka ITK, esitab vangla hinnangu kinnipeetava ohtlikkuse kohta kinnipeetava iseloomustuses. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei otsustata ITK-s märgitud ohuhinnangu alusel. Seega ei riku riskihindamise tulemusel tehtud järeldus põgenemisriski esinemise kohta ja vastava turvalisusriski kajastamine ITK-s kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd ka tuvastamisnõude lubatavuse eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, ei ole samadel põhjustel lubatav ka alternatiivnõudena esitatud tuvastamisnõue.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Tallinna Vangla ei ole ITK-d nõuetekohaselt põhjendanud. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemiseks võib esitada isik, kellel on põhjendatud huvi (Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26; 29.01.2009 otsus nr 3-3-1-78-08, p 10). Kuna kaebajale märgiti ITK-sse turvalisusrisk „põgenemine“ vahetult enne ennetähtaegse vabanemise aluse tekkimist, halvendati sellega tema olukorda seoses ennetähtaegse vabanemise taotlemisega. Seega on vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajale kasulik ja aitab teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Riigikohus leidis 17.06.2010 otsuses nr 3-3-1-9509 (p 27), et ringkonnakohus jättis asjas ekslikult kontrollimata vaidlustatud täitmiskava turvalisusriske puudutava osa õiguspärasuse, mis on aga oluline, sest tegemist on faktiliste asjaolude ja hinnangutega, millele vangla tugines. Kaebeõiguse eelduseks on ka isiku subjektiivsete õiguste väheintensiivne riive ning kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ja kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p-d 11 ja 13). Halduskohus ei ole määruses andnud seisukohta kõigi kaebuses toodud asjaolude ja väidete kohta. Kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 27). Halduskohus rikkus seega menetlusnormi, kui jättis kaebuse seda nõuetekohaselt põhjendamata menetlusse võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(4)
3-22-396
8.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
10.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et üldjuhul puudub ITK-l regulatiivne toime ja seega ei ole ka üldjuhul selle kohtulik vaidlustamine võimalik. ITK vaidlustamine on võimalik, kui ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti tunnustele, samas kui ITK-s sisalduv riskihinnang iseseisvalt regulatiivset toimet ei oma ja selle eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub õiguskaitsevajadus (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p-d 19–20; Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p-d 12–13). Kaebaja viidatud asjas nr 3-3-1-95-09 oli ITK vaidlustamine põhjendatud osas, millega otsustati kaebaja paigutada eraldatud lukustatud kambrisse, s.t selles osas vastas ITK materiaalselt haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p-d 20, 26 ja 27). Samuti on Riigikohus tunnustanud kaebeõigust olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei näinud (Riigikohtu 03.10.2012 otsus nr 3-3-1-31-12, p-d 11 ja 12; 19.10.2015 otsus nr 3-3-1-28-15, p 29). Praeguses asjas aga ITK-l regulatiivne toime puudub. Kaebaja on ITK vaidlustamist põhjendanud sellega, et ITK-s sisalduv ohuhinnang halvendab kaebaja olukorda seoses tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotlemisega. Nagu halduskohus on määruses märkinud, otsustab kaebaja ennetähtaegse vabastamise maakohus eraldiseisvas kriminaalasja menetluses. Seejuures ei otsustata Riigikohtu selgituste kohaselt kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ITK-s märgitud ohuhinnangu alusel, vaid vangla esitab maakohtule lisaks kinnipeetava toimikule ka tema iseloomustuse (Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18111, p 16). Seega selgitas halduskohus määruses õigesti, et kaebaja saab esitada oma vastuväited nii riskihindamise kui ka põgenemisriski kohta tema ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtumenetluses. Kriminaalasjas nr 1-19-6812 tehtud kohtulahendites ei tuginetud kaebaja ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata jätmisel ITK-sse märgitud põgenemisohule.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohtu määrus on põhjendamata. Halduskohus on Riigikohtu praktikale ja kaebuse väidetele tuginedes ammendavalt selgitanud, miks kaebaja kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kuna praegusel juhul on kaebeõiguse puudumine ilmselge, ei ole vaja selle olemasolu kontrollida kohtuotsuse tegemisel, vaid kaebuse võib ilma menetlusse võtmata tagastada. Kuivõrd kaebus tagastatakse ilma seda sisuliselt läbi vaatamata, ei ole vaja kohtumääruses anda seisukohta ka kõigi kaebuses toodud asjaolude ja väidete kohta.
12.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2022 määrus muutmata.
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.