lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-396/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-396/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 45 lg 4Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-396/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.06.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-615/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.10.20223-22-932/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.07.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-396

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse nr 515/21/598-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks vaadata kaebaja 10.12.2021 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: X, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja: Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vanglas viibiv X esitas 10.12.2021 Tallinna Vanglale taotluse turvalisusriskide ümberhindamiseks ning individuaalse täitmiskava muutmiseks (s.o kustutada täitmiskavast viide põgenemisriskile).
2.Tallinna Vangla jättis 12.11.2021 vastusega nr 5-4/21/25872-2 Xi taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et riskihindamise kohaselt on individuaalses täitmiskavas (ITK) kajastatud turvalisusrisk „põgenemine“ õige ja asjakohane. Ühtlasi selgitas vangla, et algselt koostatud riskihindamise ja ITK muutmise vajaduse tingis riskihindamise metoodika ülevaatamine ja sellega kaasnenud riskide ümberhindamine.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.X esitas 13.12.2021 Tallinna Vanglale vaide 10.12.2021 taotluse uueks läbivaatamiseks, turvalisusriskide ümberhindamiseks ning ITK muutmiseks.
4.Tallinna Vangla jättis 13.01.2022 vaideotsusega nr 5-15/21/598-2 Xi vaide rahuldamata. Vangla leidis, et 12.11.2021 vastus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud ning riskihindamise ja sellest tulenevalt ka ITK muutmiseks alust ei ole.
5.X (kaebaja) esitas 14.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 12.11.2021 vastuse ja 13.01.2022 vaideotsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks viia kaebaja suhtes

1(3)

läbi uus riskihindamine. Alternatiivselt nõuab kaebaja viidatud Tallinna Vangla otsuse ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus sellega, et riskihindamise tulemusena on vangla asunud seisukohale, et kaebaja suhtes esineb põgenemisrisk. Nii kaebusest kui ka muudest kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud tema suhtes kinnitatud ITK-s sisalduvat hinnangut konkreetse turvalisusriski kohta ning soovib, et vangla viiks läbi uue riskihindamise ning muudaks selle tulemusena ka ITK-d.
8.Kaebaja on esitanud nii tühistamis- kui kohustamisnõude. Kohtu hinnangul on kaebaja 10.12.2021 esitatud taotlus käsitatav taotlusena toimingu sooritamiseks (seda seisukohta jagab vaideotsuses ka vangla). Kuivõrd 12.11.2021 vastusega keeldus vangla toimingu sooritamisest, on ka nimetatud vastus käsitatav toiminguna ning seetõttu ei ole selle tühistamise nõue lubatav. Eeltoodut arvestades järeldab kohus, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse tühistamist ning vangla kohustamist vaadata kaebaja 10.12.2021 taotlus uuesti läbi. Taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue hõlmab kohtu hinnangul ka uue riskihindamise läbiviimise nõuet, kuna esialgses taotluses soovitud „ümberhindamine“ ongi sisuliselt uue hindamise läbiviimine.
9.Sõltumata nõude eesmärgipärasest tõlgendamisest leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul erandlikke asjaolusid, mis annaksid kaebajale õiguse riskihindamise tulemuse ja ITK vaidlustamiseks. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
10.Justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
11.Eeltoodust nähtub, et individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele.

2(3)

Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja kaebaja puhul tuvastatud põgenemisrisk eraldiseisvalt vaidlustatavad ning kaebaja ei saa nõuda korduva riskihindamise teostamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019 määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14).

12.Ennetähtaegse vabanemise või avavanglasse paigutamise otsustamisel või muude piirangute kehtestamisel on kaebajal võimalik välja tuua enda seisukohad ja vastuväited oluliste asjaolude kohta ja vaielda ITK-s kajastatule vastu, kui vangla sellele dokumendile tugineb (vt Tartu Halduskohtu 21.01.2019 määrus asjas nr 3-19-58, p 12). Vajadusel saab kinnipeetav kohtus vaidlustada täitmiskava rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule täitmiskavas (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111).
13.Ka asjaolu, et kaebaja on vanglale esitatud dokumentides ja ka kohtule esitatud kaebuses viidanud ennetähtaegse vabanemise võimalusele ja vastavale menetlusele, ei anna alust riskihindamise tulemusel leitud riski ja sellekohase ITK märke eraldiseisvaks vaidlustamiseks. Kaebuse esitamise ajal pooleli olnud enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlus on praeguseks lõppenud (Riigikohtu 21.02.2022 määrusega jäeti Xi määruskaebus kriminaalasjas nr 1-19-6812 menetlusse võtmata). Juhul, kui kaebaja suhtes asutakse tulevikus uuesti tingimisi enne tähtaega vabastamist arutama, on tal võimalik esitada vastavas menetluses (kriminaalasi nr 1-19-6812) maakohtule ka vastuväited nii riskihindamise kui põgenemisriski osas. Võimaliku avavanglasse paigutamise menetluse käigus saab ta vastuväited esitada vanglale.
14.Kohus selgitab täiendavalt, et ITK-s märgitud ohuhinnang ei piira kinnipeetava õigusi seoses vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Riigikohus on selgitanud (vrd Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111, p 16), et kuigi vangla poolt maakohtule esitatavas isiklikus toimikus on ka ITK, esitab vangla hinnangu kinnipeetava ohtlikkuse kohta kinnipeetava iseloomustuses. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei otsustata ITK-s märgitud ohuhinnangu alusel.
15.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et riskihindamise tulemusel tehtud järeldus põgenemisriski esinemise kohta ja vastava turvalisusriski kajastamine ITK-s ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Isikul on võimalik vaidlustada tema kohta antud ohuhinnangut konkreetse toimingu tegemisel või haldusakti andmisest. Seega puudub kaebajal ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd ka tuvastamisnõude lubatavuse eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, ei ole eelnevalt kirjeldatud põhjustel ka alternatiivnõudena esitatud tuvastamisnõue lubatav.
16.Arvestades eeltoodut ei ole praegusel juhul lubatav ka Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/598-2 vaidlustamine, kuna see ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata (HKMS § 45 lg 4). Seega tuleb ka vaideotsuse tühistamise nõue HKMS § 45 lg 4 ning HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
17.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium