Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1041
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1041.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-680 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
3.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused prantsuse keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.05.2022 kinni Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi kodaniku X, sest tal puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks.
2.PPA esitas 06.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1, § 15 lg 1 ning lg 2 p-de 1 ja 3 alusel. Puudutatud isik saabus Eestisse tagaotsitavaks kuulutatud autoga. Tal ei ole ühtegi isikut tõendavat dokumenti ja ta viibib Schengeni alal ilma seadusliku aluseta. Isiku telefonis oli foto
3-22-1041 passist, mis on välja antud Alžeeria kodanikule X-le ja kehtib 13.06.2019–12.06.2029. Samuti on fotode kohaselt isikule väljastatud Ukraina elamisluba teadmata tähtajani. Isiku sõnul õppis ta Kiievi ülikoolis. Isik lahkus märtsi alguses Poola, sealt Taani ja Saksamaale, kus kaotas oma dokumendid. PPA saatis 05.05.2022 Saksamaale päringu isiku kohta. Saadud vastuse kohaselt isik fotografeeriti ja temalt võeti sõrmejäljed 07.03.2022 seoses ebaseadusliku sisserändega Saksamaale. Saksamaa ametivõimude sõnul võeti isikult Saksamaal Alžeeria isikutunnistus ja juhiload ära, kuna on kahtlus, et need dokumendid kuuluvad teisele isikule. Puudutatud isik selgitas, et on teel Soome, kuna sai Luksemburgis ja Saksamaal õiguse viibida Euroopa Liidus kolm kuud ja tema valis elukohariigiks Soome. Esmaste andmete kohaselt ei leitud Luksemburgis isiku registreeringut. Puudutatud isik väidab, et tal on Ukraina kodanikust abikaasa Y, kes viibib Ukrainas ja nad ei reisinud Schengeni alal koos. Väidetav abikaasa ütles telefonikõnes enda nimeks C. Telefonikõne katkes ja enam temaga ühendust ei saadud. Puudutatud isik peeti 04.05.2022 kinni ja talle koostati 06.05.2022 kohe sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeeluga 3 aastaks. Isikut ei ole võimalik kohe Alžeeriasse tagasi saata, kuna tal puudub reisidokument ja seda ei ole võimalik saada 48 tunni jooksul. Samuti ei ole võimalik isikut tagasi saata Saksamaale, kus ta on registreeritud ebaseadusliku sisserändajana, sest Eesti ja Saksamaa peavad omavahel kooskõlastama tagasivõtupalve ja seda ei saa teha 48 tunni jooksul. Esineb isiku põgenemise oht, sest isik on tuvastatud üksnes tema ütluste ja dokumentidest tehtud fotode järgi, mistõttu kahtleb PPA isikusamasuses. Samuti on isiku sooviks jõuda Soome, millest PPA järeldab, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja Schengeni alalt lahkuda (VSS § 68 p 6). Taotluse rahuldamise korral palub PPA luba puudutatud isiku kinnipidamiseks Pärnu arestimajas kuni 09.05.2022 (k.a) ning isiku kinnipidamiskeskusesse konvoeerimiseks hiljemalt 10.05.2022.
3.X ütles istungil, et ei ole abikaasa kohta valeandmeid esitanud, abikaasal ongi mitu nime. Abielu sõlmiti mošees, kuna isik on moslem. Isikule öeldi, et ta peab kolme kuu jooksul valima riigi ja taotlema varjupaika. Ukrainast väljudes löödi talle passi templi jäljend. Isik lahkus Ukrainast üksi, mitte abikaasaga. Isik eelistaks viibida vabaduses. Kuigi ta ei plaaninud Eestisse jääda, võib ta seda siiski teha.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.05.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 06.07.2022 (resolutsiooni p 1), lubades isikut kuni 10.05.2022 kinni pidada ka väljaspool kinnipidamiskeskust, s.o Pärnu arestimajas (resolutsiooni p 2). Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ art 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse1, art 2 lg 1 p c ja lg 4 p a kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset Ukraina kodanike pereliikmete, sh abikaasa suhtes (vt ka komisjoni 21.03.2022 teatises2 „Tegevussuunised nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 (millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse) rakendamiseks (2022/C 126 I/01)“ toodud soovitused). Puuduvad tõendid, mis tõendaksid isiku perekondlikku sidet Ukraina kodanikuga. Isegi kui arvestada ajutise kaitse olemust, sh isiku võimalikku põgenemist sõjaohu eest, peavad olema mingidki andmed, mis kinnitavad isiku ajutise kaitse saaja staatust.
3-22-1041 PPA ei saanud telefoni teel kinnitust, et väidetav isik on puudutatud isiku abikaasa. Kuna isikul on elamisluba (teadmata kehtivusega, isiku sõnul ajutine) õppimiseks, ei ole tal Ukraina õiguse kohaselt välja antud alalist elamisluba. Seetõttu ei laiene talle ajutine kaitse või muu siseriikliku õiguse kohane piisav kaitse nõukogu rakendusotsuse art 2 lg 1 p b alusel. Niipea, kui isikusamasus ja Ukraina kodaniku abikaasaks olek või alalise elamisloa olemasolu leiab kinnitust, tuleb isikut käsitleda ajutise kaitse saajana ning tema kinnipidamine on võimalik üksnes välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 62 lg-s 6 toodud alustel. PPA saab loa isiku kinnipidamiseks kuni 06.07.2022 VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 3; § 68 pde 3 ja 6 ning § 23 lg 11 alusel, samuti § 154 lg 7 alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS § 15 lg 2 p 3). Isik on esitanud üksnes foto oma passist ja Ukraina elamisloast. PPA-l on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses (VSS § 68 p 3). Lisaks sellele, et isikul on oma isikusamasuse kohta üksnes fotod, on PPA toonud esile, et Saksamaa võimud võtsid isikult dokumendid ära, kuivõrd oli kahtlus, et need dokumendid ei kuulu sellele isikule ja ta kasutab kellegi teise identiteeti. Täiendavalt on põgenemisohu osas täidetud VSS § 68 p-s 6 toodud tingimus. Isik saabus Eestisse tagaotsitava sõidukiga. Isiku ütlused oma saabumise asjaolude ja staatuse kohta ei ole leidnud kinnitust. Eri riikide (sh Saksamaa, Luksemburgi ja Poola) ametivõimud on kinnitanud vastupidist. Ka ei ole leidnud kinnitust tema abielu. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et isiku väidetaval abikaasal on kaks erinevat eesnime ja perenime. Ka ei ole abikaasa isikuga abielus olemist kinnitanud. Kuivõrd isik selgitas, et nad abiellusid mošees, ei pruugi tegemist olla Ukraina võimude poolt ametlikult tunnustatava abieluga, vaid religioosse talitusega. Nimetatud asjaolude samaaegne esinemine annab alust põgenemiskahtluseks. Isiku liikumine Euroopas näitab seda, et tal on nii motivatsioon (soov liikuda riikide vahel, sh minna Soome); vahendid (sh võimalus osta auto) kui ka kontaktid või oskused liikuda ilma reisidokumentideta Schengeni ala sees.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X esitas 13.05.2022 ja 19.05.2022 avaldused, mille kohaselt ta soovib halduskohtu 06.05.2022 määruse peale edasi kaevata. Puudutatud isik palub tema edasikaebus rahuldada.
6.PPA selgitas 31.05.2022 vastuses, et on jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isikul ei ole Ukraina õiguse kohaselt välja antud alalist elamisluba, mistõttu ei laiene talle ajutine kaitse või muu siseriikliku õiguse kohane piisav kaitse nõukogu rakendusotsuse 2022/382 art 2 lg 2 p b alusel. Saksamaa ja Luksemburgi ametivõimude vastustest nähtuvalt ei ole isik taotlenud rahvusvahelist kaitset, mistõttu ei ole ta Dublini III määruse mõistes üleantav. Seega viibib puudutatud isik Eestis ja Schengeni alal seadusliku aluseta ja kuulub väljasaatmisele Alžeeriasse. Puudutatud isik ega tema väidetav abikaasa ei ole esitanud praeguseks tõendit abielu sõlmimise kohta. Puudutatud isiku väidetava abikaasaga ei ole pärast 06.05.2022 enam ühendust saadud. Luksemburgi ametivõimud andsid 12.05.2022 teada, et nende infosüsteemis puuduvad puudutatud isiku kohta andmed. Puudutatud isik väitis kinnipidamise ajal, et tema pass on kadunud, kuid kinnipidamiskeskuses olles teavitas, et talle meenus selle asukoht. Esmalt soovis isik saada oma telefoni, et võtta Instagrami kaudu ühendust oma sõbraga, kelle valduses olevat tema pass. Asjaolude täpsustamisel teatas aga isik, et tema pass on Prantsusmaal elava ema valduses. Isikule võimaldati 16.05.2022 teha telefonikõne. PPA ametnik vestles temaga 23.05.2022 ja isiku sõnade kohaselt pandi pass Prantsusmaalt postiga teele. PPA vastuse 3(6)
3-22-1041 esitamise ajaks ei olnud see veel kinnipidamiskeskusesse saabunud. Kui isiku pass ei saabu 07.06.2022 seisuga, alustab PPA isiku dokumenteerimist Alžeeria ametivõimude kaudu. PPA esitas 31.05.2022 Ukraina saatkonnale päringu selgitamaks välja, kas puudutatud isik omab Ukrainas elamisluba õppimiseks ja kas ta on abielus Y või C nimelise isikuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Puudutatud isik on esitanud avaldused, milles ta soovib selgesõnaliselt halduskohtu määrust vaidlustada ja loodab, et tema edasikaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus käsitab seega isiku avaldusi määruskaebusena, mille saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Nõukogu rakendusotsuse 2022/382 art 2 lg 1 järgi kohaldatakse ajutist kaitset 24.02.2022 või pärast seda kuupäeva põgenenud järgmiste isikute suhtes: a) enne 24.02.2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud; b) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022; ning c) punktides a ja b osutatud isikute pereliikmed. Rakendusotsuse art 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset kodakondsuseta isikute ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanike suhtes, kes suudavad Ukraina õiguse kohaselt välja antud kehtiva alalise elamisloa alusel tõendada, et nad elasid Ukrainas seaduslikult enne 24.02.2022 ning et nad ei saa turvalistel ja püsivatel tingimustel oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda.
9.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et asjaoludest nähtuvalt ei tule puudutatud isiku suhtes nõukogu rakendusotsuse 2022/382 alusel ajutist kaitset kohaldada. Isikule on tema väidete kohaselt antud elamisluba õppimiseks, seega puudub tal Ukraina õiguse kohaselt välja antud alaline elamisluba ning talle ei ole antud Ukrainas rahvusvahelist kaitset või samaväärset riiklikku kaitset. Samuti leidis halduskohus õigesti, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid isiku perekondlikku sidet Ukraina kodanikuga. Kuigi olukorda (väidetav põgenemine Ukrainas toimuva sõja eest) arvestades võib selliste tõendite esitamine olla raskendatud, ei saa isiku enda ütlusi ja tema väidetava abikaasa lühiajalist telefonikõnet siiski piisavaks pidada. Isiku ütlused abikaasa kohta on olnud laialivalguvad ja vastuolulised nii PPA 06.05.2022 küsitlusel kui ka halduskohtu istungil (vt dtl 11, 06.05.2022 kohtuistungi helisalvestis alates kell 19:57:33). Nendest ei selgu üheselt abikaasa nimi ega asukoht. Isik on nimetanud 06.05.2022 küsitlusel oma abikaasa asukohana nii Soomet kui ka Poolat. Sama küsitluse käigus toimunud telefonikõnest väidetava abikaasaga selgus aga, et viimane on Kiievis, kus olevat rahulik. Isiku väidetav abikaasa katkestas nimetatud telefonikõne ja PPA temaga enam ühendust ei saanud (dtl 11). PPA vastuse kohaselt ei ole ka pärast 06.05.2022 puudutatud isiku väidetava abikaasaga enam ühendust saadud ega abielu olemasolu kohta mingeid tõendeid esitatud. Eelnevast tulenevalt ei ole leidnud kinnitust, et puudutatud isikul on seaduslik alus Eestis viibimiseks, ning tema kinnipidamise taotlemine VSS-i alusel on lubatud. PPA vastusest nähtuvalt on 31.05.2022 tehtud Ukraina saatkonnale päring asjaolude väljaselgitamiseks. Seetõttu märgib ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et kui selle päringu tulemusel peaks leidma siiski kinnitust puudutatud isiku abielu Ukraina kodanikuga või alalise elamisloa olemasolu, mille tõttu kohaldub isikule ajutine kaitse vastavalt nõukogu rakendusotsuse 2022/382 tingimustele, on puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses lubatud üksnes väga piiratud juhtudel (VRKS § 62 lg 6).
10.VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Samuti peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab 4(6)
3-22-1041 arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Halduskohus tugines isiku kinnipidamisel VSS § 15 lg 2 p-dele 1 ja 3. Nende sätete kohaselt on kinnipidamine lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
11.Halduskohtu seisukoht, et puudutatud isiku puhul esines VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, ei ole põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb nimetatud alust tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1. Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele. Euroopa Kohus leidis asjas nr C-146/14 (p 73), et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art 15 lg 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine (nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus nr 3-20-1086, p-d 14 ja 15; 02.12.2020 määrus nr 3-20-1816, p 10). Puudub vaidlus, et puudutatud isikul ei ole tagasipöördumiseks reisidokumenti. Samas ei ole PPA ega halduskohus väitnud, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele. PPA 31.05.2022 vastusest selgub, et isik on kinnipidamiskeskuses olles teinud telefonikõnesid selleks, et tema pass saadetaks kinnipidamiskeskusesse. Selle põhjal võib järeldada, et kuigi isik on andnud oma passi olemasolu ja asukoha kohta erinevaid ja vastuolulisi ütlusi, ei ole ta siiski keeldunud oma dokumentide hankimisele kaasa aitamast.
12.Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga, et puudutatud isikut võib kinni pidada VSS § 15 lg 2 p 1 alusel, sest esineb oht, et ta põgeneb. Välismaalase põgenemise ohu hindamisel lähtutakse VSS §-s 68 nimetatud alustest. PPA ja halduskohtu hinnangul põhineb puudutatud isiku põgenemisoht VSS § 68 p-des 3 ja 6 sätestatud asjaoludel. VSS § 68 p 3 järgi esineb põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses, ning p 6 järgi juhul, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku põgenemise ohu tuvastamiseks ei piisa siiski pelgalt mõne VSS §-s 68 sätestatud asjaolu kindlakstegemisest, vaid tegelikku põgenemisohtu tuleb hinnata, arvestades kogumis konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). Põgenemise ohu hindamisel ei ole keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on PPA ja halduskohus kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis annavad piisava aluse järeldada tema põgenemisohtu. Isikul puudub isikut tõendav dokument ja ta on tuvastatud üksnes tema telefonis olnud dokumentidest tehtud fotode põhjal. Lisaks selgitas PPA taotluses, et Saksamaa ametivõimud võtsid isikult ära Alžeeria isikutunnistuse ja juhiload, kuna oli kahtlus, et need dokumendid ei kuulu sellele isikule ja ta kasutab kellegi teise identiteeti. Ringkonnakohus nõustub, et nimetatud asjaolud tekitavad kahtluse, kas isik on esitanud enda kohta õigeid andmeid. Seda kahtlust suurendab veelgi PPA 31.05.2022 vastusest ilmnev. Isik väitis 06.05.2022 küsitlusel, et tema pass kadus ära Saksamaal (dtl 10), kuid PPA 31.05.2022 vastuse kohaselt on isik hiljem selgitanud, et tema pass on siiski olemas, ja lasknud selle ka kinnipidamiskeskusesse saata. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei ole kinnitust leidnud ka puudutatud isiku ütlused selle kohta, et talle on antud Saksamaal õigus Euroopa Liidus viibida ja elamiskoht valida ning et tal on Luksemburgis vormistatud elamisluba. Saksamaa ametivõimudelt saadud vastuse kohaselt registreeriti isik Saksamaal ebaseadusliku 5(6)
3-22-1041 sisserändajana. Samas on isik teada andnud, et tema eesmärgiks oli jõuda Soome. Eelnevad asjaolud kogumis lubavad järeldada, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPAle väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid ta üritab jätkuvalt ebaseaduslikult Euroopa Liidus ringi liikuda ja endale sobivat viibimiskohta leida. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20).
14.Halduskohus andis loa pidada puudutatud isikut kuni 10.05.2022 kinni ka väljaspool kinnipidamiskeskust (Pärnu arestimajas). Määruse põhjendustest nähtuvalt andis halduskohus selleks loa VSS § 154 lg 7 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib hädaolukorras välismaalast kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust. VSS § 154 lg-st 1 tulenevalt peab tegemist olema massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga. PPA taotlusest ei nähtu, et praegusel juhul oleks selline olukord. Seetõttu ei saanud halduskohus arestimajas kinnipidamise lubamisel VSS § 154 lg-le 7 tugineda. Eeltoodu ei muuda isiku kinnipidamist Pärnu arestimajas siiski õigusvastaseks, sest PPA-l on võimalik paigutada väljasaadetav politsei arestimajja VSS § 23 lg 4 alusel.
15.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
16.Puudutatud isikule tuleb prantsuse keelde tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.