lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2802/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2802/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1213
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 2 lg 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 14. juuni 2022 3-21-2802 Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada võimlemismatt Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2021. a määrus Xi määruskaebus Määruskaebuse esitaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2021. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetavale Xile andis vangla arst 7. detsembril 2020 loa võimlemismati kasutamiseks koos märkega: „Vangla väline ost.“ Võimlemismatt saadeti Xile posti teel 30. juulil 2021, kuid kätte seda talle ei antud ning tema sellekohane taotlus jäeti vangla poolt 10. septembril 2021 rahuldamata.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X kaebuse, milles palus kohustada vanglat väljastama talle postiga vanglasse saadetud võimlemismatt.
3.Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2021. a määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leidis, et kuna kaebaja on kinnipeetav, ei ole talle pakkide saatmine lubatav ning vastavalt puudub vanglal kohustus postiga saadetud võimlemismati väljastamiseks. Pakke on vangistusseaduse (VangS) § 98 lg 1 alusel lubatud saada üksnes vahistatul. Seda piirangut on varasemas kohtupraktikas loetud põhiseaduspäraseks, kuna vanglasse saadetud asjade kontrollimine, et välistada neisse peidetud keelatud esemete ja ainete sattumine kinnipeetavate kätte, nõuab vangalt olulist tööjõuressurssi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Lisaks on kaebajale väljastatud võimlemismati luba kehtivusaeg 4. augustil 2021 lõppenud ning võimlemismatte on kaebajal võimalik kasutada spordisaalis iganädalaselt, mistõttu on riive väheintensiivne.

4.Xi määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjendustel.
4.1.Võimlemismatt saadeti maksikirjaga, mis on vanglates lubatav postisaadetis ka kinnipeetava jaoks. Vangla võttis mati ära hoopis muude põhjendustega, kui oli esitanud kohus.
4.2.Võimlemismati võimaldamise loa kehtivusaeg on otsitud põhjendus, sellist kuupäeva ei ole varem kuskil määratletud. Seda ei ole ka meditsiinilises kaardis kajastatud.
4.3.Isegi kui mati kasutamise luba kehtis kuni 4 augustini 2021, tuleb hinnata, kas mati äravõtmine 30. juulil 2021, st enne väidetavat tähtaega oli õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb rahuldada.
5.Kohaldatud kaebuse tagastamise alusega (kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, HKMS § 121 lg 2 p 21) seoses on Riigikohus rõhutanud, et tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust – riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (vt nt RKHKm 3-21-1411, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause; RKHKm nr 3-18-763/15, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (vt ka RKHKo 3-3-1-80-13, p 11), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat (RKHKm 3-21-1411, p 12). Halduskohtu määruses on seoses riive intensiivsusega märgitud üksnes seda, et kaebajale väljastatud luba kehtis vangla vastuse järgi kuni 4. augustini 2021 ning kaebajal on võimalik võimlemismatte kasutada iga nädal spordisaalis. Ringkonnakohtule ei ole üheselt selge, miks luges halduskohus nende asjaolude tõttu riive väheintensiivseks. Kui halduskohus pidas silmas seda, et määruse tegemise hetkeks oli võimlemismati kasutamise loa tähtaeg (st 4. august 2021) möödunud ja kohustamiskaebuse rahuldamine polnud seetõttu võimalik, siis märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on leidnud, et kui kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu enam võimalik, tuleb isikule anda võimalus tuvastamiskaebusele üleminekuks (RKHKo 3-3-1-77-09, p 12; vt ka 3-3-1-68-12, p 29.5). Seega ei ole välistatud, et kui kohus oleks andnud kaebajale võimaluse tuvastamiskaebusele üleminekuks, oleks kaebaja sellekohase soovi korral suutnud ära näidata piisava põhjendatud huvi ning menetlus oleks jätkunud tuvastamiskaebus nõudes. Kaebaja määruskaebuses esitatud seisukohast võibki järeldada soovi vangla käitumise õigusvastasuse tuvastamiseks.
6.Halduskohtu on täiendavalt viidanud, et võimlemismatte on kaebajal võimalik kasutada spordisaalis iganädalaselt, mis tingib samuti riive väheintensiivsuse. Ringkonnakohus asjas hetkel esitatud materjalide põhjal selle seisukohaga nõustuda ei saa. Arsti 7. detsembri 2020. a otsuses oli märgitud „Seljavalu, mis lokaliseerub nimmepiirkonnas. /.../ Nõustatud venituse vajaduse osas. Lubatud võimlemismatt. Vangla väline ost“ (dtl 22). Kaebaja on ise selgitanud, et Tartu Vanglas on betoonpõrandad, millel ilma matita oleks venitusharjutuste tegemine küünarnukkidele, põlvedele ning puusadele valus ja selle

vältimiseks ongi võimlemismatt mõeldud. Tartu Vanglas on spordisaali võimalik kasutada üks kord nädalas, mis ei ole piisav, sest venitusharjutusi on vaja teostada pidevalt (dtl 1). Need asjaolud võimaldavad järeldada, et võimlemismatt oli mõeldud kaebajale pidevaks venitusharjutuste tegemiseks, et seljavalu vähendada ja ravida. Õigus, mida võimlemismatist keeldumisega riivatakse, on eeltoodud asjaoludest nähtuvalt eeskätt põhiõigus tervise kaitsele (põhiseaduse § 28). Tegemist on väga olulise põhiõigusega. Riive tulemusena ei saanud kaebaja oma seljavigastust ravida ning valu leevendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda pidada väheintensiivseks riiveks. Halduskohtu poolt väljatoodud asjaolu, et kaebajal oli võimalus kasutada võimlemismatti spordisaalis, ringkonnakohtu hinnangul selle riive intensiivsust ei vähenda. On ilmselge, et sellises olukorras ei asenda nädalas üks kord spordisaalis võimlemismati kasutamise võimalus igapäevast võimlemismati kasutamise võimalust kambris. Kui arst oleks pidanud piisavaks vaid üks kord nädalas võimlemismati kasutamist spordisaalis, ei oleks arst kaebajale täiendavat võimlemismati soetamist ja kasutamist üldse ette näinud.

7.Ülaltoodud asjaolusid arvestades ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga, et tegemist oli väheintensiivse riivega. Seega on täitmata üks kohustuslikest HKMS § 2 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise kohustuslikest eeldustest ning kaebuse tagastamine selle normi alusel pole lubatav juba ainuüksi seetõttu.
8.Seoses kaebuse perspektiivitusega märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus on pidanud kaebuse tagastamist perspektiivituks seetõttu, et kinnipeetavale ei ole pakkide saatmine lubatud. Samas jääb ringkonnakohtule hetkel ebaselgeks, mis tähendus oli sellisel juhul arsti otsustuses märkusel: „Lubatud võimlemismatt. Vangla väline ost.“. See tekitab küsimuse, kas arsti otsusega võis siiski olla ette nähtud kaebajale võimlemismati saatmine väljastpoolt vanglat. Seda küsimust võimendab asjaolu, et vangla ei ole ise ei ole tuginenud mati väljastamisest keeldumisel sellele, et võimlemismatt on saadetud väljastpoolt vanglat pakina. Vangla on keelduvas otsuses (dtl 11) ja vaideotsuses (dtl 14) põhjendanud mati väljastamisest keeldumist sellega, et võimlemismatt on spordivahend, mille väljastamine kinnipeetavatele on vangla sisekorraeeskirja järgi keelatud. Seetõttu on ebaselge, kas vangla on ise pidanud võimlemismatti lubamatuks seetõttu, et see on saadetud paki teel. Vangla pole sellele oma hinnangut andnud. Lisaks on kaebaja väitnud, et matt saadeti talle maksikirjaga, mis on kinnipeetavatele lubatud saatmisviis. Ka sellele asjaolule pole keegi hinnangut andnud.
9.Mis puudutab vangla põhjendust matist keeldumisel – et võimlemismatt on spordivahend – siis ringkonnakohus ei ole veendunud, et olukorras, kus vangla arst on kinnipeetavale võimlemismati kasutamise ette näinud tema terviseseisundi parandamiseks, saab vangla keelduda võimlemismatist põhjendusel, et see on spordivahend.
10.Võimlemismati väljastamisest keeldumise otsuses on vangla märkinud, et kinnipeeturegistri meditsiinitõenditest nähtub, et kaebajal oli võimlemismati luba väljastatud kuni 7. detsembrini 2020 (dtl 11). Ringkonnakohus märgib, et hetkel asja materjalides olevas tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et võimlemismatt oleks ette nähtud tähtaegselt (dtl 22).
11.Eeltoodust nähtub, et käesolevas vaidluses on mitmeid ebaselgeid asjaolusid, mis nõuavad ringkonnakohtu hinnangul lähemat uurimist. Sellises ebaselges olukorras pole ringkonnakohtu hinnangul võimalik täie kindlusega väita, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
12.Kokkuvõttes on käesolevas asjas täitmata HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused. Halduskohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium