X kaebus Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 ja 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 26.10.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.07.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 26.10.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
Eesti Töötukassa kaasas eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Helen Pärna koostas 02.11.2021 eksperdiarvamuse, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3.Eesti Töötukassa tegi 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuses on märgitud, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatia. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvide ja närvijuurte haigusseisund, dorsopaatia, käevigastus. Taotlejal võib vasaku jala 1(11)
väsimise ja kohmakuse tõttu esineda raskusi pikaajalisel järjestikusel ohutul ringiliikumisel, (ebatasased pinnad), pikemaajalisel järjestikusel seismisel. Parema käe I-III sõrmede tuimuse tõttu võib olla raskendatud suuremal parema käega teostataval täppistööl. Vasaku käe sõrmede osalise amputatsiooni tõttu võib esineda raskuseid vasaku käega täppistööl. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
4.Eesti Töötukassa tegi 04.11.2021 otsuse nr TVT/21/057055 töövõimetoetuse mittemääramise kohta.
5.Kaebaja esitas 08.11.2021 Eesti Töötukassale vaide 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 kehtetuks tunnistamiseks.
6.Eesti Töötukassa jättis vaide 15.12.2021 vaideotsusega nr 3295 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad: Vaide esitajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevused „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Vaide esitajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „käteosavus“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst õigesti hinnanud vaide esitaja töövõimeliseks. Eksperdiarvamuse koostanud ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud, kuid täiendab eksperdiarvamuses toodud põhjendusi. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et täiendatud eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas kergeks arvestades, et vaide esitajal vasaku jala väsimise ja kohmakuse tõttu võib esineda probleeme pikaajalisel järjestikusel ohutul ringiliikumisel, eelkõige ebatasastel pindadel, samuti pikemaajalisel järjestikusel seismisel. Piirangud on põhjustatud lihasluukonna- ja sidekoehaigusest. Neuroloogi info alusel on nimmest liikuvus vaba, kindlat radikulaarset tundehäiret ei esine, kõnnimustrit on kirjeldatud kui kergelt esinevana, asenditundlikkust kirjeldatud normaalsena. Kuna vasak jalg kõndimisel väsib, siis hinnatud piirangut kergeks. Väljendunud liikumispiirangut tervise andmetes ei kirjeldata, samuti ei ole kirjeldatud olulisi piiranguid asendi hoidmisel. Asendivahetused on digiloo alusel praktiliselt vabad. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas tegutsemispiirangu käelise tegevuse valdkonnas kergeks arvestades, et vaide esitajal parema käe I-III sõrmede tuimuse tõttu võib esineda probleeme suuremal parema käega teostataval täppistööl. Vasaku käe sõrmede osalise amputatsiooni tõttu võib esineda raskuseid vasaku käega täppistööl. Piirangud on põhjustatud närvisüsteemikahjustusest ning lihasluukonna- ja sidekoehaigusest. Vasaku käe sõrmedega on täppistöö digiloo alusel haaratud kerges mahus, viimane vasaku käe tegutsemispiiranguga seotud info pärineb aastast 2018, selle järgselt ei ole vasaku käe sõrmede piiranguid digiloos kordagi mainitud. Paremal käel on diagnoositud väga kerges astmes karpaaltunneli sündroom, millega seoses on vaide esitaja saanud Kenalog süsteid. ENMG leid on samuti tagasihoidlik. Käte jõudlust kirjeldatud normis olevana. Sõrmede nõrkust kirjeldatakse vaid pea taha painutamisel. 2(11)
7.Kaebaja esitas 11.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 ja 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 26.10.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
8.Kohus võttis kaebuse 18.01.2022 määrusega menetlusse.
9.Kohus määras 29.03.2022 asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Töötukassa otsus ei vasta reaalsele olukorrale. Kaebaja palub tühistada Töötukassa otsuse ning hinnata tema töövõimet individuaalselt vastavalt olemasolevale olukorrale.
11.Kaebaja leiab, et pärast vaide esitamist esialgsele otsusele ning esitatud info kohaselt tekkisid vastuolud Töötukassa väidete ning kaebaja info vahel tema tervisliku seisundi kohta. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Töötukassa ei pidanud vaide tagasilükkamise otsuses seda vajalikuks, kuna vaide otsuse tegemiseks pidavat kõik andmed olema digiloos.
12.Kaebaja esitas esialgse töövõimetaotluse 26.10.2021 ning sellest ajast alates on seljavigastusest tekkinud terviseprobleem süvenenud, millele kaebaja viitas ka vaides, kuid seda ei ole arvesse võetud. Esialgse taotluse tegemise hetkel ei olnud kaebajale teadaolevalt viimast arstivisiiti digiloos üleval, seega see oli uus info, mis vaide esitamise ajal lisandus. Samuti toodi välja, et kaebaja ei ole piisavalt arstide juures fikseerinud enda tervislikku olukorda, mis omakorda on vastuolus väitega, kus Eesti Töötukassa hinnangul on kogu vajalik informatsioon olemas digiloos.
13.Kaebajal on väga raske mõista, kuidas eksperthinnangut inimese liikumise ja käelise tegevuse osas saab hinnata isik, kes ei ole kaebajat kunagi elus kohanud ning reaalselt näinud. Pärast vaiet ei koostatud uut eksperthinnangut vaid lähtuti olemasolevast eksperthinnangust. Seega ei kogutud lisainformatsiooni peale vaide esitamist, millega on rikutud uurimispõhimõtet.
14.Eksperthinnangu kohaselt on kaebajal kerge tegutsemispiirang käelisele tegevusele, mis ei vasta tema hinnangul tõele, sest ilma kolme sõrmeta on vasaku käe tegevus oluliselt piiratud ning seda juba 20 aastat ning seda on kinnitanud ka eelnev töövõimet hinnanud ekspert. Lisaks sellele tuleb dokumentidest välja vastuolu, mille kohaselt ei olevat kaebajal vasaku käe käelistes tegevuses takistusi, kuna alates 2018. aastast puuduvad selle kohta sissekanded digiloosse. Selline info on vastuoluline ning vajaks lisainformatsiooni, et kinnitada, kas isikul on endiselt 3 sõrme puudu või mitte. Samuti tundub absurdsena iga arsti visiidi korral eraldi täpsustada, et kaebajal on endiselt kolm sõrme.
15.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada erinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse ravisoostumist ning piirangute mõju igapäevategevustele. Käevigastusest ja seljaprobleemidest tekitatud koosmõju igapäevasele tegevusele pole arvesse võetud, sest kaebaja ei suuda kõiki võtmetegevusi sooritada iseseisvalt. Lähtudes määruse nr 39 §-st 6 leiab kaebaja, et piirang vasaku käe tegevusele on raskusaste 3 ehk raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; ning liikumispiirang vastab vähemalt raskusastmele 2, kui mitte raskusastmele 3. Arvestades ka kaebaja senist töökogemust ja töö eripära, kus liikumistakistused võivad eriti ohtlikuks kujuneda, on tekkiv piirang töötamiselt eriti märgatav. 3(11)
16.Liikumistegevust hinnati arvväärtusega 1, mis ei peegelda kuidagi reaalselt olukorda. Antud liikumist mõjutava terviseprobleemi tõttu on kaebaja igapäevategevus raske ning piirab tema igapäeva tööd olulisel määral. Käeline tegevus on hinnatud arvväärtusega 1, mis ei vasta samuti reaalselt olukorrale. Seega leiab kaebaja, et Töötukassa ei ole kogunud piisavat informatsiooni või teinud vastavaid tegevusi (visiidipõhine hindamine), et välja selgitada kaebaja töövõimet ning selle mõju igapäevasele elule.
17.Kaebaja leiab ka, et oleks võinud esialgses taotluses hinnata enda töövõimetust suuremaks. Kaebaja lähtus suuresti varasemast töövõime hinnangust ning muutustest. Seda eelkõige seetõttu, et küsimustikus ei olnud eraldatud kahe käe töövõimet, millest paremal käel on oluliselt suurem töövõime kui vasakul käel. Esitatud vaides on kaebaja aga põhjalikumalt kirjeldanud probleeme, mis on igapäevaselt nendest tervisekahjustusest, mis pärsivad tema töövõimet oluliselt.
18.Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et peale vaide esitamist oleks Töötukassa pidanud rakendama uurimispõhimõtet ning koguma iseseisvalt lisainfot, et hinnata adekvaatselt kaebaja töövõimet. Kaebaja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral (peale vaide esitamist) oleks pidanud koguma täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaastatud ekspertiisimeeskonnalt. Töötukassa otsuses välja toodud väide, et isiku visiidile kutsumiseks ei ole näidustust, on kaalutusviga, sest vaides esitatud lisanduv info ja kirjeldus isiku reaalse situatsiooni kohta loob vasturääkivusi esialguse taotlusega ning info, et aastast 2018. pole viidatud kaebaja vasaku käe sõrmede puudumisele on vasturääkivus, mis vajaks täiendavat hinnangut. Vastustaja seisukohad
19.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 ja 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks puudub alus. Kui Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet.
20.Vaidlustatud otsuste aluseks oleva 02.11.2021 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt hinnati kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kere piirang), „1.2. Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), kaebaja ise võtmetegevustes piiranguid ei märkinud (200 meetri läbimist ilma valu või väsimuseta ei loeta metoodika kohaselt piiranguks.). Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3. Käteosavus“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), kaebaja ise märkis võtmetegevuses 2.3. piiranguks 1 (kerge piirang). Muudes valdkondade võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei märkinud. Kokkuvõttes leiti eksperthinnangus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Soovituste all on välja toodud, et kaebajale ei sobi ametid, mis nõuavad suurt käelist täpsust ka ei sobi pikaajaline järjestikune seismine ja ringiliikumine. Kuna võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa ei olnud rohkem kui 3 (oli 0), puudus alus tuvastada töövõime vähenemine.
21.Töötukassa 03.11.2021 otsus tugines ekspertarsti dr Helen Pärna 02.11.2021 koostatud eksperthinnangule. Ekspertarst analüüsis veel kord vaide menetlemise käigus vaide esitaja terviseandmeid (06.12.2021) ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann analüüsis samuti vaidemenetluses töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Helen Pärna 02.11.2021 koostatud eksperdiarvamust ning nõustus eksperdiarvamuses antud hinnangu ja põhjendustega. Ka käesolevas haldusasjas on dr Alvi Tellmann kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud uuesti üle vaadanud ning koostanud 9.02.2022 kirjaliku seisukoha, milles jääb arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
22.Liikumise valdkonna võtmetegevuse „Seismise ja istumine“ puhul märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et ta suudab läbida enam kui 200 meetrit ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta. Kaebaja täpsustab, et jalgades on tuimus. Tihti esineb komistusi. Treppidel liikuda ja takistusi ületada suudab vaide esitaja vikeste raskustega. 4(11)
Treppidel liikudes vajab tuge käsipuust. Eksperthinnangust nähtub, et arst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021, neuroloogi Eve Toots 17.08.2021 ja perearsti Vaike Meesak 06.12.2018 epikriisidele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et esineb vasaku jala väsimist ringiliikumisel. Kaebaja kaebab tuimust ja surisemist vasakus jalas ja seljas ning vasaku jala väsimist kõndimisel. Vasaku jala liigutused vastupanule on veidi langenud jõuga. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest kaebaja liigub ilma abivahendi ja teise inimese abita ning ekspertiisitaotluse kohaselt suudab ta läbida ilma raskusteta enam kui 200 meetrit. Liikumise valdkonna võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ puhul märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et suudab ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Eksperthinnangust nähtub, et arst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021, neuroloogi Eve Toots 17.08.2021 ja perearsti Vaike Meesak 06.12.2018 epikriisidele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et vasaku jala tuimuse tõttu võib ebatasasel pinnal esineda komistamisi. Rombergi asendis esineb vähene ebakindlus. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest nägemise ja kuulmise langust (mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel) kaebajal ei esine. Ka ei ole kaebaja ise antud võtmetegevuses kaebusi esitanud. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „seismine ja istumine“ puhul märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et suudab kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Eksperthinnangust nähtub, et arst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021, neuroloogi Eve Toots 17.08.2021 ja perearsti Vaike Meesak 06.12.2018 epikriisidele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et vasaku jala väsimine ja tuimus võivad raskendada pikaajalist seismist. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest istumise piiranguid ei ole tervise infosüsteemis kirjeldatud.
23.Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“ puhul märkis kaebaja töövõime hindamise toatluses, et suudab väikeste raskustega käsi ja sõrmi kasutada mõne tegevuse sooritamiseks. Kaebaja täpsustab, et vasakul käel on kolm sõrme amputeeritud ja seetõttu on haare raskendatud. Parema käe näpud on vähenenud tundlikkusega. Eksperthinnangust nähtub, et arst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021, neuroloogi Eve Toots 17.08.2021 ja perearsti Vaike Meesak 06.12.2018 epikriisidele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et vasaku mittedominantse käe kolme sõrme amputeerimine keskmisest lülist, millele kaasub parema käe IIII sõrme tuimus, võib raskendada käelist täppistööd. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks (mis vastab kaebaja enda hinnangule), sest kaebaja sõrmed liiguvad vabalt, käte liigutuste jõud on korras ning parema käe tundlikkuse häire tekib eelkõige pea painutusel taha. Elektroneuromüograafia uuringul (tehtud 17.08.2021) esineb väga kerge parema keskpidise närvi kahjustus karpaalkanali nivool, mis põhjustab näppude vähenenud tundlikkust paremal käel.
24.Eelnevast tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide, et käevigastuse ja seljaprobleemidest tekitatud koosmõju igapäevasele tegevusele pole arvesse võetud, sest ta ei suuda kõiki võtmetegevusi sooritada iseseisvalt. Terviseandmed ja kaebaja enda hinnang ei kinnita mõõdukaid tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas ja raskeid tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonnas.
25.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et töövõime hindamise taotluse esitamise (26.10.2021) ajast alates on seljavigastusest tekkinud terviseprobleem süvenenud, kuid seda ei ole vaideotsuse tegemisel arvesse võetud, ei ole kogutud täiendavat informatsiooni ega viidud läbi visiidipõhist hindamist. Taotluses hindas kaebaja ise oma piiranguid liikumise valdkonnas sisuliselt puuduvateks (sai kõndida 200 meetrit valu või väsimust tundmata, mis metoodika kohaselt ei põhjusta piiranguid liikumisel). Kaebaja seljavigastusest tekkinud terviseprobleem võis süveneda pärast 26.10.2021, sest tervise infosüsteemi lisandunud dr Epp Heinola 17.01.2022 koostatud 5(11)
epikriisis on märgitud, et jalgade spastilisus ja liikumishäire on progresseerunud viimase paari kuu vältel, kuid see tehtud otsust ei muuda, sest terviseseisundi halvenemine toimus pärast vaidlustatud otsuse tegemist ning tegemist ei olnud püsiva terviseseisundi halvenemisega. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale antakse töövõime hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist/akuutset terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt kuue kuu jooksul. Et vaideotsuse tegemise ajal oli juba teada, et kaebaja oli suunatud lülisamba kaelaosa ühe diski väljasopistumise tõttu, mis võis põhjustada tema terviseprobleemi süvenemist, haiglaravile ning haiglaravi järgselt oli oodata tema terviseseisundi paranemist, ei kogutud vaidemenetluse käigus täiendavat informatsiooni ega viidud läbi visiidipõhist hindamist. Kaebaja terviseprobleemi süvenemise ajutist iseloomu kinnitab ka tänaseks tervise infosüsteemi lisandunud dr Epp Heinola 17.01.2022 koostatud epikriis, mille kohaselt lahkus kaebaja pärast 13.01.2021 teostatud operatsiooni haiglast paranenult ja pärast taastusravi saamist on oodata tema terviseseisundi edasist paranemist. Terviseprobleemi ajutise halvenemise korral on isikul võimalus saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel kuni 6 kuud, kuigi dr Epp Heinola 17.01.2022 epikriisi kohaselt töötas kaebaja kuni haiglasse minemiseni (st kuni 12.01.2022).
26.Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et menetlus toimus dokumendipõhiselt. Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on Töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Seega sõltub tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine vajadusest ning pole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa. Praegusel juhul pidas vastustaja võimalikuks hinnata kaebaja töövõimet olemasolevate andmete põhjal ning ei esine asjaolusid, mis oleksid vajanud täpsustamist tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul. Terviseandmetes on piisava põhjalikkusega kirjeldatud kaebaja terviseseisundit ja need andmed ei ole vasturääkivad.
27.Kaebaja on välja toonud, et vastustaja oleks pidanud täiendavalt uurima kaebaja raviarstidelt tema tervisliku seisundi kohta, et tuvastada temal töövõime vähenemine. Vastustaja märgib, et kaebaja töövõime hindamiseks vajaminevad andmed olid vastustajale kättesaadavad tervise infosüsteemis. Kaebaja ei ole välja toonud milliseid täiendavaid terviseandmeid oleks vastustaja pidanud täiendavalt kaebaja raviarstidelt pärima ning kuidas need oleksid mõjutanud juba antud hinnangut kaebaja töövõime ulatusele. Neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021 koostatud epikriis oli digiloos olemas juba vaidlustatuid otsuse tegemise ajal (03.11.2021) ja seda on otsuse tegemisel ka arvesse võetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
29.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 ja 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 26.10.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et tema töövõime on vähenenud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati vastustaja poolt õiguspäraselt.
30.Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.
31.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
32.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu 6(11)
õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada.
33.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1).
34.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
35.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
36.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 7(11)
4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
37.Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
38.Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst Helen Pärna. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 0. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
39.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamata jätmine on vormiviga, mis võib kaasa tuua haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Töötukassa 03.11.2021 otsuse põhjendustes on korratud 02.11.2021 eksperthinnangu kokkuvõtet. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määrusele nr 39 on viidatud tervikuna, mitte paragrahvide täpsusega, mistõttu pole aru saada, millised sätted olid kaebaja juhtumi puhul asjakohased. Samas on otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. 02.11.2021 eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Lisaks saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast 03.11.2021 otsuse tegemist. Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 15.12.2021 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 17.02.2022 vastus kaebusele, dr Alvi Tellmanni kirjalik seisukoht).
40.Ekspertarst Helen Pärna 02.11.2021 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati kerge tegutsemispiirang (arvväärtusega 1) liikumise valdkonna võtmetegevustes 1.1 (liikumine eri tasapindadel), 1.2 (ohutu ringiliikumine) ja 1.3 (seismine ja istumine) ning käelise tegevuse valdkonnas 2.3 (käteosavus). Kaebaja 26.10.2021 taotluses antud vastuste kohaselt ei ole tal liikumise valdkonnas piiranguid. Kaebaja märkis, et ta suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida enam kui 200 meetrit, mis tähendab piirangu puudumist. Käteosavuse võtmetegevuses hindas kaebaja piirangu kergeks. Kaebaja märkis taotluses, et ta saab käsi ja sõrmi kasutada väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamiseks. Kaebaja täpsustas valitud vastust sellega, et vasakul käel on kolm sõrme amputeeritud, seetõttu on käe haare raskendatud. Parema käe näpud on vähenenud tundlikkusega. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses täpsustanud, et liikumispiirang vastab vähemalt raskusastmele 2, kui mitte raskusastmele 3, ning vasaku käe piirang vastab raskusastmele 3. Seega on kaebaja oma esialgset hinnangut muutnud. Taotleja poolt enda hinnangute hilisem muutmine pole praktikas tavapärane ja kaebaja on töövõime hindamise taotluses vasaku käe ja parema käe probleemid eraldi välja toonud, vaatamata sellele, et formaalselt pole töövõime taotluse vormis esitatud eraldi küsimusi vasaku ja parema käe kohta. Kohus võtab kaebuses avaldatud seisukohad siiski arvesse ja lahendab praegust vaidlust olukorrana, kus kaebaja on hinnanud oma piirangud raskemaks kui vastustaja.
41.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud 8(11)
piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
42.Ekspertarst Helen Pärna on 02.11.2021 eksperthinnangus põhjendanud piirangutele antud hinnanguid. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1 (liikumine eri tasapindadel) on ekspertarst märkinud, et esineb vasaku jala väsimist ringiliikumisel. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.2 (ohutu ringiliikumine) on ekspertarst märkinud, et esineb vasaku jala takerdumist, mis raskendab liikumist eelkõige ebatasastel pindadel. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.3 (seismine ja istumine) on ekspertarst märkinud, et vasaku jala väsimine ja takerdumine võivad raskendada pikemaajalist järjestikust seismist. Kuna ekspertarst nõustus käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.3 (käteosavus) kaebaja esialgse hinnanguga, on ekspertarst viidanud üksnes diagnoosidele. Vaidemenetluses koostas ekspertarst Helen Pärna 06.12.2021 eksperthinnangu (Eesti Töötukassa 17.02.2022 vastusele lisatud). Hilisemas eksperthinnangus on Helen Pärna märkinud võtmetegevuse 2.3 osas, et parema käe neuroloogilist leidu on kirjeldatud tagasihoidlikult ja valdavalt siis, kui taotleja lükkab pea kuklasse; vasaku käe sõrmede osaline amputatsioon võib takistada vaba käelist täppistööd. Vaideotsuses on märgitud, et vaidemenetluses andis kaebaja töövõimele hinnangu ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, kuid ekspertarsti nimi on jäänud vaideotsuses täpsustamata. Eesti Töötukassa on vastuses kaebusele täpsustanud, et nimetatud ekspertarst oli Alvi Tellmann. Kohtule on esitatud ekraani kuvatõmmis väidetavalt Alvi Tellmanni poolt koostatud vastusest vaidele, millest siiski ei selgu, kes selle koostas ja mis kuupäeval. Samas on Alvi Tellmann koostanud kohtumenetluse jaoks 08.02.2022 allkirjastatud seisukoha. Seega saab lugeda, et asjas on olemas ka teise ekspertarsti seisukoht. Alvi Tellmann on Helen Pärna hinnanguga nõustunud. Alvi Tellmann leiab 08.02.2022 kirjalikus seisukohas, et kaebuse väited ei anna alust alust töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/044164 ja vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks. Kirjalikus seisukohas on selgitatud, et piirangut eri tasapindadel liikumisel ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest kaebaja liigub ilma abivahendi ja teise inimese abita ning ekspertiisitaotluse kohaselt suudab ta läbida ilma raskusteta enam kui 200 meetrit. Piirangut ohutul ringiliikumisel ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest nägemise ja kuulmise langust (mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel) kaebajal ei esine. Piirang seismisel ja istumisel on hinnatud kergeks, sest vasaku jala väsimine ja tuimus võivad raskendada pikaajalist seismist. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest istumise piiranguid ei ole tervise infosüsteemis kirjeldatud. Käteosavuse piirang on hinnatud kergeks, sest vasaku mittedominantse käe kolme sõrme amputeerimine keskmisest lülist, millele kaasub parema käe I-III sõrme tuimus, võib raskendada käelist täppistööd. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest kaebaja sõrmed liiguvad vabalt, käte liigutuste jõud on korras ning parema käe tundlikkuse häire tekib eelkõige pea painutusel taha. Elektroneuromüograafia uuringul (tehtud 17.08.2021) esineb väga kerge parema keskpidise närvi kahjustus karpaalkanali nivool (karpaalkanali sündroom), millega seoses on kaebaja saanud Kenalogi süsti. Käte jõudlust on kirjeldatud normis olevana.
43.Vastustaja on esitanud 17.02.2022 vastuse lisadena epikriisid, mis olid töövõime hindamisel asjakohased. Esitatud on ka pärast 03.11.2021 otsuse ja 15.12.2021 vaideotsuse tegemise järgselt lisandunud andmed (neuroloogi 17.01.2022 epikriis, perearsti 04.02.2022 saatekiri). Kohtule ei nähtu, et eksperdiarvamuse koostamisel oleks terviseandmeid valesti kasutatud.
9(11)
44.Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet sellega, et ei viinud tema suhtes läbi visiidipõhist hindamist ega küsinud lisaandmeid tema raviarstidelt. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõtte rikkumine võib kaasa tuua tehtud otsuse tühistamise, kui rikkumine võis mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58).
45.Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus töövõime hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Nagu sätte sõnastusest nähtub, kogutakse taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt täiendavaid terviseandmeid, kui taotleja tegutsemisvõime vajab täpsustamist. Seega ei ole see töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa. Võttes arvesse kahe ekspertarsti teadaolevat arvamust, leiab kohus, et täiendavate terviseandmete kogumine kaebaja raviarstidelt ei oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliste täiendavate asjaolude kohta tema raviarstid infot valdavad, mis vastustajale kättesaadavatest terviseandmetest ei selgu.
46.Kohtu hinnangul ei vajanud vasaku käe sõrmede puudumine täiendavat uurimist, sest vastustaja võttis töövõime hindamisel arvesse, et kaebaja vasaku käe sõrmed on amputeeritud. Vasaku käe sõrmede osalist amputatsiooni on mainitud nii kaebaja 26.10.2021 taotluses kui Helen Pärna eksperthinnangus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks mitte niivõrd haiguse ega vigastuse diagnoosi (sõrmede puudumist), vaid sellest tingitud tegevuspiiranguid. Ka kaebaja märkis esialgu käelise tegevuse piirangud kergeks, kuid muutis oma seisukohta pärast Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse tegemist.
47.Kaebaja on väitnud, et vastustaja ei võtnud vaideotsuse tegemisel arvesse 26.10.2021 visiiti neuroloogi juurde ega asjaolu, et töövõime hindamise taotluse esitamise ajast alates on seljavigastusest tekkinud terviseprobleem süvenenud. Neuroloog Epp Heinola 26.10.2021 visiit on arvesse võetud, sest Helen Pärna eksperthinnangutes on Epp Heinola 26.10.2021 epikriisile viidatud. Seljavigastusega seoses on vastustaja selgitanud, et see tehtud otsust ei muuda, sest terviseseisundi halvenemine toimus pärast vaidlustatud otsuse tegemist ning tegemist ei olnud püsiva terviseseisundi halvenemisega. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale antakse töövõime hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist/akuutset terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt kuue kuu jooksul. Vastustaja seisukohta toetab olemasolev kohtupraktika. Tallinna Halduskohus on 09.09.2020 otsuse nr 3-20-921 punktis 13.4.1 selgitanud, et ajutist töövõimetust ei saa töövõime hindamisel arvesse võtta, sest seadusandja on näinud ajutise töövõimetuse puhuks ette teistsugused meetmed (töövõimetusleht, ajutise töövõimetuse hüvitis). Ajutine töövõimetus läheb üle pikaajaliseks tervisekahjustuseks, kui see kestab kauem kui 6 kuud. Kaebaja seljavigastusega seotud probleemi süvenemise ajutist iseloomu kinnitab Eesti Töötukassa 17.02.2022 seisukohale lisatud dr Epp Heinola 17.01.2022 koostatud epikriis.
48.Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur, sest töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste terviseandmete olemasolu aitab tagada TVTS § 6 lg-s 4 sätestatud kohustus käia kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sätte sõnastusest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa, vaid sõltub olemasolevate terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus terviseandmed oleks puudulikud olnud. Nagu kohus juba märkis, ei jätnud vastustaja arvestamata 26.10.2021 lisandunud terviseandmetega ja kaebaja seljavigastusest tekkinud terviseprobleemi süvenemist polnud selle ajutise loomu tõttu võimalik töövõime hindamisel arvesse võtta. Samuti 10(11)
pole kaebaja väitnud, et olemasolevad terviseandmed oleks omavahel vastuolus. Vastuolu on tekkinud üksnes kaebaja seisukoha ja ekspertarstide seisukoha vahel, mis on töövõime hindamise vaidluste puhul tavaline ega loo eraldi alust visiidipõhiseks töövõime hindamiseks. Seega leiab kohus, et kaebaja suunamata jätmine tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ei too kaasa tehtud otsuse õigusvastasust.
49.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 tühistamiseks puudub alus. Kuna algne otsus on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata 26.10.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
51.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.