Xi kaebus - Politsei- ja Piirivalveameti 18.11.2021 e-kirja, millega pikendati kaebaja passitaotluse menetlust kuni 20.12.2021, õigusvastasuse tuvastamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti passi väljastamiseks kohustamiseks - Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2021 otsuse nr 15.2-8/29-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood aaaaaaaaaaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Virge Murak Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2021 otsus nr 15.2-8/29-1.
3.Tunnistada õigusvastaseks Politsei- ja Piirivalveameti 18.11.2021 e-kirjaga tehtud menetlustoiming, millega pikendati kaebaja passitaotluse menetlust kuni 20.12.2021.
4.Kohustada PPA-d väljastama kaebajale Eesti Vabariigi kodaniku pass 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7342,32 eurot.
6.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed, isikukoodid, sünniajad ja surmaajad tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.07.2022 a.
1(13)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) taotles esmakordselt Eesti kodaniku passi 1994. aastal ja soovis kodakondsust tõendada oma ema kaudu. Passi taotlemisel esitas kaebaja Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi (RAK), millel märkis isa Yi sünniajaks bb.bb.bbbb ja sünnikohaks Nõukoguse Liit, Ivanovo ning ema W (sünnijärgne perekonnanimi F/Fa) sünniajaks cc.cc.cccc ja sünnikohaks Eesti Vabariik, Petseri linn, Laura küla. RAK-i andmete õigust kinnitas kaebaja oma allkirjaga ja RAK-il on kaebaja ema andmete juures ametniku märge „kontrollitud originaali järgi“ ja ametniku allkiri.
2.Kaebajale väljastati korduvad Eesti kodaniku passid 2004. aastal ja 2014. aastal. Kaebaja esitas 16.07.2019 taotluse korduva Eesti kodaniku passi saamiseks. PPA kontrollis taotluse menetlemisel kaebaja esmakordse passi taotlemisel esitatud andmeid ja Eesti kodakondsusesse kuulumise alust. PPA tuvastas, et rahvastikuregistris puuduvad kaebaja ema andmed, ja palus kaebajal esitada oma ema sünniaeg ja sünnikoht. Kaebaja esitas andmed, et tema ema sündis dd.dd.dddd/gggg Reinumurru külas Pärnu rajoonis, ema neiupõlvenimi oli Fa ning ema suri hh.hh.hhhh Venemaal SanktPeterburis. Kuna andmed 1994. aasta RAK-il ja kaebaja 2019. aastal esitatud andmed ema sünniaja ja -koha kohta erinesid, paluti kaebajal esitada ema surmatunnistus või tõend surma kohta, millelt nähtuksid andmed ema sünniaja ja -koha kota. PPA teavitas 18.11.2019 kaebajat, et talle väljastatakse Eesti kodaniku pass kehtivusajaga 2 aastat ja kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumise väljaselgitamiseks alustati eraldi menetlus. PPA selgitas täiendavalt, et kuna kaebaja ei ole seni esitanud ema surmatunnistust ega tea, kus ja millal tema vanemad abiellusid, teeb PPA päringud Venemaa arhiividele vajalike andmete saamiseks. Samuti paluti kaebajal Venemaa arhiividele saadetud päringute vastused edastada PPA-le niipea, kui ta need saab, või kui õnnestub leida ema sünnitunnistuse originaal, see PPA-le edastada.
3.Kaebaja esitas 24.10.2021 taotluse korduva Eesti kodaniku passi saamiseks, mille PPA võttis 26.10.2021 menetlusse. Kaebaja eelmise 2-aastase tähtajaga passi kehtivusaeg oli lõppemas (kehtivusaja lõpp 18.11.2021). PPA saatis kaebajale 12.11.2021 kirja, milles selgitas tuvastatud asjaolusid, et Venemaalt saadud vastuste põhjal on kindlaks tehtud, et kaebaja ema õige sünniaeg on ii.ii.ii ja sünnikoht Sverdlovski oblast Verhnjaja Salda, kaebaja ei saanud kodakondsust omandada sünniga oma ema kaudu ning, miks PPA leiab, et kaebajat ei saa kodakondsusseaduse (KodS) § 32 lõike 1 alusel Eesti kodakondsust omandatuks lugeda. Samuti andis PPA kirjas kaebajale võimaluse esitada hiljemalt 13.12.2021 vastuväited ja arvamuse kirja osas.
4.Kaebaja esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtusse kaebuse PPA 12.11.2021 otsuse nr 15.210/634-1 tühistamiseks ja tuvastamiseks, et PPA 1994. aastal tehtud tuvastav haldusakt kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumise tõendatuse kohta on kehtiv või alternatiivselt tuvastada, et kaebajal on Eesti kodakondsus tulenevalt KodS § 32 lõikest 1. Kaebaja teavitas 18.12.2021 kohut PPA sama kuupäeva kirjast, millega pikendati kaebaja passitaotluse menetlust kuni 20.12.2021. Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Pärast nõuete täpsustamist ja poolte esialgse õiguskaitse taotluse osas ärakuulamist võttis kohus 22.11.2021 määrusega menetlusse kaebuse 18.11.2021 e-kirja, millega pikendati kaebaja passitaotluse menetlust kuni 20.12.2021, õigusvastasuse tuvastamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti passi väljastamiseks kohustamiseks. Kohus rakendas määrusega ka esialgset õiguskaitset ja kohustas PPA-d väljastama kaebajale hiljemalt 25.11.2021 Eesti Vabariigi kodaniku pass kehtivusega vähemalt 6 kuud.
2(13)
5.PPA tegi 20.12.2021 otsusse nr 15.2-8/29-1, millega keeldus kaebajat Eesti kodakondsust omandatuks lugemast. Otsuse põhjendused:
1.Kaebaja taotles Eesti kodaniku passi esmakordselt 1994. aastal ja tõendas kodakondsuse omandamist sünniga oma ema kaudu. RAK-ilt nähtub kaebaja ema sünniaeg cc.cc.cccc ja sünnikoht Eesti Vabariik, Petseri linn, Laura küla. Ema andmete tõendamiseks esitas kaebaja ema sünnitunnistuse, RAK-il on ametniku märge, et andmed on kontrollitud sünnitunnistuselt ja kaebaja on ise tunnistanud, et esitas 1994. aastal passi taotlemisel ema sünnitunnistuse.
2.PPA tuvastas 2019. aastal, et kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumine vajab täiendavat kontrollimist ja palus kaebajal esitada täiendavaid andmeid ja dokumente; samuti tegi PPA omalt poolt andmete kontrollimiseks päringuid. Päringute vastuste põhjal selgitas PPA välja, et kaebaja ema sündis ii.ii.iiii Venemaal, suri hhhh. aastal Venemaal, elas terve elu Venemaal ja oli Vene Föderatsiooni kodanik. Kaebaja ema sündimist iiii. aastal Venemaal tõendavad enne andmete muutmist kaebaja vanemate abieluakti märgitud ema sünniaeg ja -koht, kaebaja ema surmaakti enne andemete muutmist märgitud sünniaeg ja -koht ja Pihkva oblasti arhiivis cccc. aastal Petseri linnas või Laura külas sündinud F sünniakti puudumine. Sama tõendab samuti Wle välja antud Nõukogude Liidu sisepassi vorm 1 (ankeet, mis täideti passi saamiseks), kust nähtub sellise sünniaja ja kohaga 19.03.1980 Nõukogude Liidu sisepassi väljaandmine, mis anti omakorda välja 11.02.1968 passi alusel, ning 1993. aastal passi uue foto kleepimine (Nõukogude Liidu passimäärustik nägi ette 50-aastaseks saamisel passi uue foto kleepimise). Venemaal ei ole cccc. aastal sündinud Wle passi välja antud. Seega ei ole kaebaja ema kunagi Eesti kodanik olnud.
3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja saanud omandada Eesti kodakondsust sünniga oma ema kaudu. Kaebaja esitas esmakordse Eesti kodaniku passi taotlemisel 1994. aastal teadlikult valeandmed ja ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi (ema sünnitunnistuse), ning 2019. aastast kuni siiani püüdnud jätkuvalt haldusorganit eksitada, esitades selgitusi ja väiteid, mis ei vasta tegelikkusele.
3.1.Enne esmakordse Eesti kodaniku passi taotlemist 1994. aastal oli kaebaja tõenäoliselt saanud teabe, et on võimalik saada Eesti kodaniku pass, kui esitada passi taotlemisel andmed/dokumendid, et vanem/vanemad sündisid Eesti aladel ajavahemikul 1918-1940. Seega märkis ta RAK-ile oma ema W sünniajaks cc.cc.cccc ja sünnikohaks EV, Petseri linn, Laura küla, teades, et need andmed on valed, ning esitades ebaõigete andmetega ema sünnitunnistuse, mille kohta tehti märge ka RAK-ile.
3.2.Kaebaja ei esitanud 2019. aastal koheselt nõutud ema surmatunnistust, vaid viivitas selle esitamisega teadlikult, sest ta teadis, et tegelikult ei ole tema ema cccc. aastal Eestis sündinud. Kuna kaebaja esindaja palvel oli talle edastatud kaebaja RAK, kus olid ema andmed erinevad tegelikest andmetest, tekkis vajadus ema andmete muutmiseks tema surmatunnistusel. Selleks pöörduti Venemaa Föderatsiooni kohtu poole ema surmaaktis andmete muutmiseks. PPA järeldab, et kaebaja ei soovinudki ema surmatunnistust PPA-le esitada enne, kui Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse alusel on ema surmaaktis andmed muudetud ning muudetud andmete alusel väljastatud uus surmatunnistus. Kaebajal oli küll võimalik ema surmatunnistus juba 2019. aastal kohe PPA-le esitada, kuid seda ta ei teinud, sest surmatunnistusel olid andmed, et ema sündis ii.ii.iiii Sverdlovski oblastis Verhneje Saldas. Samuti oleks olnud tal võimalik esitada väljavõte/tõend ema abieluaktist, sest nagu nähtub Venemaa Föderatsiooni ametiasutuse poolt PPA-le saadetud vastusest, oli Xi ema abieluakti alusel vastav tõend välja antud 24.10.2019 ja sel hetkel oli abieluaktis ema sünniaeg ii.ii.iiii ja sünnikoht Sverdlovski oblast Verhneje Salda. Seega oli kas kaebaja või tema õde andmete saamiseks perekonnaseisuasutusse pöördunud, kuid saadud tõendit PPA-le ei esitatud, sest siis oleks saanud PPA-le teatavaks, et ema andmed erinevad RAK-il märgitud andmetest.
3.3.PPA-le esitati kaebaja ema surmatunnistus alles 2020. aasta jaanuaris, ehk ligi pool aastat pärast seda, kui ema sünniaja ja sünnikoha andmed olid surmaaktis Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse alusel juba muudetud. Muudetud surmatunnistusel on andmed analoogsed RAK-i andmetega. Kaebaja ega tema esindaja ei esitanud surmatunnistuse esitamisel mitte ühtegi selgitust surmaaktis andmete muutmise kohta. Need andmed sai PPA hiljem Venemaa Föderatsiooni ametiasutuse kaudu 2020. aasta suvel. 3(13)
3.4.PPA palus kaebajal edastada ema surmaaktis andmete muutmist puudutav Venemaa Föderatsiooni kohtuotsus ja kohtutoimiku koopia ning samuti paluti teatada, kes pöördus kohtusse andmete muutmiseks. Kaebaja esindaja teatas, et nad ei tea, kes kohtusse pöördus, igal juhul ei olnud see kaebaja. Kohtutoimikut ega kohtuotsust PPA-le ei esitatud, samuti ei esitatud PPA-le muid selgitusi. Samas, nagu nähtub esindaja 15.11.2021 selgitustest Tallinna Halduskohtule, oli kaebaja teadlik, et kohtusse pöördus tema õde, ema andmete muutmise aluseks oli kaebaja RAK ning et kohtusse pöörduti juba 2019. aastal. Seda teavet kaebaja ega tema esindaja PPA-le ei esitanud.
3.5.Ema lapsepõlves ema andmete muutmist hakkas kaebaja väitma alles 2021. aastal. Kaebaja selgitused selle kohta, et tema ema sünniaja ja -koha andmeid muudeti Venemaal repressioonide kartuses, kuna perekond oli jõukas, ei ole usutavad. Kui kaebaja ema oleks sündinud cccc. aastal, aga sünniaeg oleks muudetud iiii. aastaks, oleks kaebaja ema pidanud 1950. aastal minema 1. klassi 15-aastaselt, saama esimese passi 24-aastaselt (passikohustus oli alates
16.eluaastast) ja minema pensionile 8 aastat hiljem. Kuna kaebaja ema ise oma eluea jooksul sünniaega nn õigeks muuta ei soovinud, siis järelikult pidas ta oma sünniaega õigeks. Petseri maakonna Lõuna (endise Laura) valla maksualuste maaüksuste nimekirjas 1938. aastast ei märgita Fi või Fa nimelisi maaüksuse omanikke, mistõttu jääb arusaamatuks, kes perekonnast täpsemalt rikas oli ja milles see rikkus seisnes.
3.6.Kaebaja emale ei ole kunagi ühtegi dokumenti välja antud sünniaastaga cccc ja sünnikohaga Eesti Vabariik, Petseri linn, Laura küla. Seega pole saanud kaebajal tekkida teadmist, et tema ema on sündinud Eestis, ta on Eesti kodanik, või et ema vanemad on Eesti päritolu.
3.7.Kaebaja ema isikuandmete muutmine kohtuotsuse alusel surmaaktis ja ka abieluaktis viitab üheselt kaebaja tahtlusele ning kindlale eesmärgile saada ema andmed samasuguseks nagu RAK-il. Sellega oli kaebajal soov tõendada, et tema ema kohta RAK-ile kantud andmed vastavad tõele ning ühtlasi tõendada passi taotlemisel esitatud ema sünnitunnistuse õigsust ja sel viisil tõendada oma sünnijärgset Eesti kodakondsusesse kuulumist. Kui kaebaja oleks esitanud 1994. aastal esmakordse Eesti kodaniku passi taotlemisel oma ema kohta õiged andmed, ei oleks teda Eesti kodanikuna määratletud ning talle ei oleks Eesti kodaniku passi välja antud.
4.Kaebaja ei saa tugineda usaldusele selles, et ta võib jätkuvalt kasutada Eesti kodaniku dokumente ja Eesti kodaniku õigusi. Samuti ei ole kaebajal õiguspärast ootust. Isiku heausksuse ja õiguspärase ootusega ei ole tegu juhul, kui isik on ise viinud riigi eksitusse. Õiguspärane ootus on välistatud, kui isik saavutas haldusakti andmise või toimingu sooritamise teadvalt valeandmete või valeandmeid sisaldava või võltsitud dokumendi esitamise teel. Kui isik seesugused dokumendid ja andmed esitab, ei saa temale laieneda õigustatud ootust, et riik tunnustab tema seadusevastast käitumist ning selle ilmnemisel jätkuvalt annab soodustusi, mis ei ole isikule ette nähtud. Ei ole põhjust pidada isiku usaldust Eesti kodakondsuse säilimisele kaalukamaks avalikust huvist ära hoida ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi või valeandmete esitamise kaudu ebaõigesti kodakondsuse saanud isikute jäämist Eesti kodakondsusesse.
5.PPA lähtub KodS § 32 rakendamisel võrdse kohtlemise põhimõttest. Kõik isikud, kelle puhul on tuvastatud Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamine, jäetakse KodS § 32 lg 1 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks lugemata.
6.Kaebaja esitas kohtule 03.01.2022 kaebuse täienduse, milles palub tühistada PPA 20.12.2021 Eesti kodakondsuse omandanuks lugemisest keelumise otsus nr 15.2-8/29-1 ja tuvastada, et PPA 1994. aastal tehtud tuvastav haldusakt kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumise tõendatuse kohta on kehtiv ja kaebaja on Eesti Vabariigi sünnijärgne kodanik või alternatiivselt tuvastada, et kaebajal on Eesti Vabariigi kodakondsus KodS § 32 lõikest 1 tulenevalt. Kohus võttis muudetud kaebuse 19.01.2022 määrusega menetlusse.
7.Kaebuse põhjendused: 4(13)
1.Kaebaja asus Eesti Vabariiki elama 1991. aastal. 1994. aastal pöördus kaebaja kodakondsuse taotlemiseks PPA-sse ja esitas vastavad andmed, sh ka ema sünnitunnistuse. RAK-i täitis omakäeliselt PPA ametnik ja kaebaja lisas RAK-ile andmete kinnitamiseks oma allkirja. Kuna RAK-i täitis PPA ametnik isiklikult, kontrolliti alusdokumentide õigsust põhjalikult. Kaebajale on hiljem väljastatud ka korduvad Eesti Vabariigi kodaniku passid 2004. ja 2014. aastal.
2.Pärast 2019. aastal kaebaja kodakondsuse kontrollimiseks menetluse algatamist pöördus kaebaja õde Venemaa Föderatsiooni kohtu poole ja palus kohtul parandada kaebaja RAK-ile märgitud andmetest tulenevalt kaebaja ema isikuandmed õigeks. Kohus rahuldas kaebaja õe avalduse ja taastas kaebaja ema õiged isikuandmed, s.o sünniaja cc.cc.cccc ja sünnikoha Eesti Vabariik, Petseri linn, Laura küla. Alates Vene Föderatsiooni kohtuotsusest on kaebaja ema isikuandmed nii Vene Föderatsiooni kui ka Eesti Vabariigi dokumentidel õiged.
3.Kaebajalt ei saa sünnijärgset kodakondsust ära võtta (põhiseaduse (PS) § 8). Kaebaja määratleti 1994. aastal Eesti Vabariigi sünnijärgse kodanikuna oma ema kaudu.
4.Ekslikult määratud kodakondsuse äravõtmine on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. Isegi, kui kaebaja määratleti sünnijärgseks kodanikuks ekslikul alusel, on tema kodanikuna määratlemise haldusakt endiselt kehtiv. Õiguskantsler on kaebaja kaasust analüüsides leidnud, et haldusorgani otsus inimest sünnijärgse Eesti kodanikuna tunnustada on õiguslikult siduv haldusakt. Sellis otsuse kehtetuks tunnistamise üle otsustades tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses sätestatud üldistest põhimõtetest. Haldusakti ei tohi isiku kahjuks kehtetuks tunnistada juhul, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Küsitav on haldusakti kehtetuks tunnistamine peaaegu 25 aastat pärast isiku kodanikuks tunnistamist. Põhiõiguste seisukohast ei saa lubada, et riik võib aastaid või aastakümneid hiljem teatada, et ei kaebaja ega tema järeltulijad pole kunagi olnud kodanikud.
5.Kaebaja on Eestis elanud kodanikuna 28 aastat, tal on siin pere ja lapsed. Kaebaja tegeleb ettevõtlusega ja tal on Eestis vara. Kaebaja on olnud seadusekuulekas kodanik ja täitnud kõik kodanikult oodatavad kohustused. Nii pika aja jooksul on kaebajal tekkinud ilmselgelt ja põhjendatult õiguspärane ootus.
6.Kaebajalt kodakondsuse äravõtmiseks puuduvad ülekaalukad mõjuvad põhjendused. PPA ei ole esitanud ühtegi põhjendust õigustamaks kaebaja kodakondsuse äravõtmist 28 aastat hiljem ega analüüsi üldse, mis on otsuse mõju kaebaja, tema pere ja laste jaoks. Kaebajal ei ole teist kodakondsust, mistõttu tekib kodakondsuse äravõtmisel olukord, kus kaebaja on kodakondsuseta isik. Kodakondsuseta ei väljastata kaebajale isikut tõendavaid dokumente, milleta ei saa ta reisida. Reisimine on kaebaja töö jaoks kriitiliselt oluline ja kaebaja jääb ilma elatise teenimise võimalusest. Täiendavalt on välistatud mis tahes muu asjaajamine, mis eeldab isiku tuvastamist (kontode avamine ja sulgemine, ülekannete tegemine, kliendikaardi taotlemine vms). Tegemist on üliintensiivse riivega, mis peaks olema erakordselt põhjendatud.
7.PPA ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks esitanud teadlikult valeandmeid.
7.1.Kaebaja esitas 1994. aastal PPA-le ema sünnitunnistuse originaaldokumendi, mille on kontrollinud PPA ametnik. Menetluse käigus on PPA RAK-i andmeid eiranud ja tuginenud vaid saadud informatsioonile, millele kaebaja on selgitusi andnud või mille kaebaja on ümber lükanud. Kaebaja ei saa mõjutada seda, et PPA ei teinud sünnitunnistusest koopiat või ei olnud võimalik seda teha ega märkinud üles sünnitunnistuse muid olulisi tunnuseid (dokumendi number, väljaandmise kuupäev, asutus jne). Puudub alus arvata, et RAK-i täitnud ametnik eiras oma kohustust kontrollida, et esitatud sünnitunnistus on kehtiv ja ehtne. Vastasel korral oleks puudunud igasugune kontroll selle üle, kes on Eesti kodakondsuse omandanud õiguspäraselt ja kes mitte.
7.2.Kaebaja on terve elu teadnud, et tema ema sündis Petserimaal. Kaebaja mäletab, et ema sünnitunnistus oli A4 suuruses, kõval paberil, sinakas/rohelist värvi ning ilusas kalligraafilises kirjas eesti keeles. Viidatud sünnitunnistusel olid ka ema õiged andmed ehk sünniaasta cccc ja sünnikoht Petseri linn Laura küla. Ema juttude järgi teab kaebaja, et ema andmeid muudeti, sest vanaisa sõdis valgete poolel ja oli majanduslikult heal järjel. Järelikult kartis perekond 5(13)
repressioone ja kaebaja ema andmeid muudeti. Sellest räägiti vähe ja kaebaja ei tea täpselt ema andmete muutmise asjaolusid.
7.3.Kaebajal ei olnud põhjust esitada 1994. aastal ema võltsitud sünnitunnistust ja tal puudus motivatsioon PPA-d eksitusse viia. 1994. aastal ei andnud Eesti Vabariigi kodakondsus kaebajale mingeid täiendavaid õiguseid.
7.4.Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks ja uue isikutunnistuse väljastamisest keeldumise aluseks olevad asjaolud peavad olema tõendatud, sj on tõendamiskoormis PPA-l. KodS § 32 lg 2 sõnakasutus "võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise tõttu" tuleb mõista nii, et isikule väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise ja uue isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsustuse tegemiseks peab haldusorgani eelnev Eesti kodaniku passi taotlejat soodustava otsustuse tegemise põhistus olema tagasiviidav võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendini, milleta haldusorgan ei oleks saanud sellist otsustust teha (vt Riigikohtu 11.02.2015 lahend nr 3-3-1-62-14). PPA ei ole kaebaja ema sünnitunnistust hinnanud.
8.Ka juhul, kui kaebaja sünnijärgne kodakondsus ei oleks tõendatud, tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtteid ja lugeda kaebaja KodS § 32 lg 1 alusel kodakondsuse omandanuks.
9.KodS ei sätesta võimalust teha otsust kodakondsuse omandanuks lugemisest keeldumise kohta. Kord omandatud kodakondsuse kaotamine on võimalik vaid kodakondsusest vabastamise, kodakondsuse äravõtmise või muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Võib eeldada, et PPA eesmärk on kaebajalt kodakondsus ära võtta KodS § 28 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd PPA viitab, et kaebaja on esitanud PPA-le valeandmeid. PPA otsus on vormistatud eirates HMS §-de 55 ja 56 nõudeid, sest otsuses ei ole selgelt kirjas, et milliseid valeandmeid ja/või milliseid valeandmeid sisaldava dokumendi esitamist kaebajale ette heidetakse.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamist võimaldab siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 § 35 lg 1. PPA poolt kaebaja passitaotluse menetluse tähtaja pikendamine oli põhjendatud, kuna PPA ei olnud veel kaebaja kodakondsuse puudumist tuvastavat haldusakti andnud. Kaebaja ei olnud ka ise 2021. aasta jooksul PPA-ga suhelnud ega nõutud tõendeid esitanud. PPA kogus tõendid kaebaja Eesti kodakondsusesse kuuluvuse kohta ise.
2.Kaebaja ema sünniaja ja sünnikoha andmed olid tema abieluaktis ja surmaaktis kuni andmete muutmiseni (nimetatud aktides 2019. aastal ja 2020. aastal) sünniajaga ii.ii.iiii ja sünnikohaga Sverdlovski oblast Verhnjaja Salda. Seega pidid samad andmed olema ka kaebaja ema sünni registreerimisel iiii. aastal koostatud sünniaktis, millele järgnevalt koostatakse isiku kohta kõik teised perekonnaseisu aktid, sh sünnitunnistus, passid ja abielutunnistus. Ka ema surmatunnistus anti hhhh. aastal esialgu välja eelnimetatud sünniaja ja sünnikoha andmetega. Pihkva oblasti arhiivis puudub kaebaja ema sünniakt, mis kinnitaks kaebaja ema sündimist cccc. aastal Petseri linnas või Laura külas. Kaebaja ema õiget sünniaastat (iiii) kinnitab asjaolu, et 1993. aastal, mil kaebaja ema oli 50 aastane, vahetati kaebaja ema passis pilt (tol ajal oli kohustus 50-aastaselt passipilt vahetada). Seega ei saanud kaebaja väidetavat sünnitunnistust ema käest saada, kuna sellist sünnitunnistust ei saanud olemas olla ja kaebaja pidi passi taotlemisel olema teadlik oma ema päritolust. Kaebaja väited ema perekonna jõukuse ja Venemaale kolides ema sünniaja ja -koha andmete muutmise kohta ei ole tõesed, kuna Eesti Rahvusarhiivi päringu kohaselt ei olnud sellenimelisel perekonnal (F/Fa) registreeritud maaüksust, mis oli sel ajaperioodil jõukuse tunnuseks).
3.Eesti kodakondsus on võimalik saada seaduse või haldusakti alusel. Sünnijärgse kodakondsuse puhul on tegemist seaduse alusel kodakondsuse saamisega, mistõttu puudub vajadus kodakondsuse andmiseks haldusaktiga. Kodakondsuse olemasolu hilisem ümberhindamine ei eelda ühegi varasema haldusakti kehtetuks tunnistamist. KodS-s ei ole reguleeritud sünnijärgselt Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamise menetlust. Eesti kodakondsusesse kuulumine peab olema dokumentaalselt ja tõsikindlalt tõendatud. Kuna ei ole andmeid, et kaebaja ema oli Eesti kodanik, siis ei ole tema kuulumine Eesti kodakondsusesse tõendatud. 6(13)
4.HMS ega KodS ei sätesta, et valeandmete esitamise puhul peaks väljastatud dokument kestvalt kehtima jääma. Kuna kaebaja ei ole kodakondsust sünniga omandanud ei laiene talle ka PS § 8 ja KodS § 5 lõikes 3 sisalduv põhimõte.
5.Ekslikult Eesti kodaniku dokumendi saanud ja end heauskselt Eesti kodanikuks pidanud isikud on võimalik jätkuvalt kodanikeks lugeda KodS § 32 lg 1 kohaselt sellel õiguslikul alusel, nagu isik ekslikult Eesti kodanikuna määratleti. Isiku võib § 32 lg 3 kohaselt jätta Eesti kodakondsuse omandanuks lugemata, kui on tuvastatud, et isik määratleti ekslikult Eesti kodanikuna võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamise tõttu. PPA on tuvastanud, et kaebaja esitas 1994. aastal PPA-le kodakondsuse määratlemisel valeandmeid sisaldava dokumendi.
6.Kuivõrd kaebajal on õigus taotleda elamisluba Eestis elamiseks, ei ole alust arvata, et kaebaja jääks dokumenteerimata. Elamisloa väljastamiseks on kaebajal võimalik taotleda reisimiseks välismaalase passi.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus lahendab esmalt PPA 20.12.2021 otsuse tühistamise nõude ja küsimuse kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta (I) ning seejärel PPA 18.11.2021 menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise ja kaebajale passi väljastamiseks kohustamise nõude ning jaotab menetluskulud (II). I
10.Kaebaja taotluse osas, tuvastamaks, et tema Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta 1994. aastal antud haldusakt on kehtiv, selgitas kohus 19.01.2022 määruses, et see nõue on juba tühistamisnõudega hõlmatud. Kui kohus PPA 20.12.2021 otsuse tühistab, jätkub senine olukord ja kaebaja on jätkuvalt Eesti Vabariigi kodanik. Selleks ei ole vaja kaebaja õiguste kaitseks kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada 1994. aasta (võimaliku konkludentse) haldusakti kehtivust.
11.PPA on vaidlustatud otsuses leidnud, et kaebaja ema ei olnud sünnijärgne Eesti kodanik, kuna sündis iiii. aastal Venemaal, mistõttu ei ole sünnijärgne Eesti kodanik ka kaebaja. PPA hinnangul pidi kaebaja sellest asjaolust 1994. aastal passi taotlemisel teadlik olema. Seega esitas kaebaja 1994. aastal teadlikult valeandmeid sisaldava ema sünnitunnistuse, mistõttu ei saa teda ka KodS § 32 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõike 1 alusel Eesti sünnijärgseks kodanikuks lugeda.
12.KodS § 32 lg 3 sätestab, et isiku, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus määratles isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna, võib nimetatud asutus jätta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Eesti kodakondsuse omandanuks lugemata, kui on tuvastatud, et ta määratleti isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamise tõttu. Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (164 SE) teise lugemise seletuskirja1 kohaselt nähti erisusena HMS § 67 regulatsioonist imperatiivsena ette, et isikut, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus määratles isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna, ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Eesti kodakondsuse omandanuks, kui on tuvastatud, et ta määratleti isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamise tõttu. Isikule, kes esitas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või valeandmeid, mis oleks välistanud talle Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi andmise, anti võimalus taotleda Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras, kui ta ei tead1
nud, et dokument on võltsitud või sisaldab valeandmeid (seletuskirja lk 2-3). Samuti anti haldusorganile kaalutlusõigus otsustamaks, kas isik KodS § 32 lg 1 alusel kodanikuks lugeda, sh kas esinevad KodS § 21 lõike 1 alused või kas Eesti kodanikuks lugemata jätmine isiku elukorraldust mõjutab (seletuskirja lk 1). Seega juhul, kui isik määratleti kodanikuna võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel, kuid isik ei olnud dokumendi võltsitusest teadlik, on isikule jäetud võimalus saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Olukorras, kus isik on esitanud teadlikult algse Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel valeandmeid, mis välistaksid talle Eesti kodaniku dokumendi väljastamise, ei saa isikut lugeda KodS § 32 lg 1 alusel Eesti kodakondsust omandanuks ning tal ei ole ka võimalust taotleda kodakondsust naturalisatsiooni korras. Eelnevast nähtub kohtule, et ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikut ei saa kodakondsust omandanuks lugeda, kui esineb vähemalt üks kahest alternatiivist: 1) isik määratleti Eesti kodanikuna võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel; 2) isik määratleti Eesti kodanikuna isiku teadvalt esitatud valede andmete alusel.
13.Riigikohus on KodS § 32 lg 3 osas leidnud, et sätte sõnakasutus viitab sellele, et isikule väljastatud Eesti kodaniku passi väljastamiseks keeldumise otsuse tegemiseks peab haldusorgani eelnev Eesti kodaniku passi taotlejat soodustava otsustuse tegemise põhistus olema tagasiviidav võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendini, milleta haldusorgan ei oleks saanud sellist otsustust teha. Tõendamiskoormis on seejuures haldusorganil, sh et väidetavalt võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi on esitanud isik, et dokument oli võltsitud või sisaldas valeandmeid või et isik esitas haldusorganile valeandmeid teadvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 otsuse nr 3-3-1-62-14 p 16, 19, 20, 21, 22).
14.Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja määratleti 1994. aastal Eesti kodanikuna ema sünnitunnistuse alusel. Samuti puudub vaidlus selles, et ema sünnitunnistuse esitas passi taotlemisel kaebaja. Küll aga puudutab vaidlus seda, kas kaebaja esitatud ema sünnitunnistus oli võltsitud või kas kaebaja esitas passi taotlemisel ema sünniaja ja -koha kohta teadlikult valeandmeid.
15.PPA on leidnud, et kaebaja ema sündis tegelikult iiii. aastal Venemaal ja kuivõrd Pihkva oblasti perekonnaseisuameti arhiivis puudub kaebaja ema sünniakt, mis tõendaks kaebaja ema sündimist cccc. aastal Petseri linnas Laura külas, ei saanud sellist sünnitunnistust, mille kaebaja 1994. aastal esitas, olemas olla. Lisaks tugines PPA kaebaja emale tema elu jooksul välja antud passides, abieluaktis ja surmatunnistusel märgitud sünniajale, enne sünniaja ja -koha muutmist.
16.Kohus leiab, et PPA ei ole piisaval määral tõendanud, et 1994. aastal esitatud sünnitunnistus oli võltsitud, sj ei ole kohtu hinnangul võimalik käesoleval juhul seda asjaolu tõsikindlalt tuvastada. Kaebaja väitel sai ta sünnitunnistuse oma ema käest ja tagastas selle hiljem. Nimetatud sünnitunnistus ei ole väidetavalt säilinud. Pihkva oblasti arhiivis puudub cccc. aastal Petseri linnas või Laura külas sündinud F) sünniakt. Kuigi sünniakti puudumine tekitab esitatud sünnitunnistuse olemasolus kahtlusi, ei ole välistatud, et sünniakt ei ole ligikaudu 85 aastat hiljem ja arvestades ka teise maailmasõja ajal ning pärast seda toimunud korduvat okupatsiooni- ja riigivõimude vahetumist lihtsalt säilinud. Erinevatel põhjustel dokumentide hävitamine või hävimine ei ole välistatud (nt ei ole säilitatud ka kõiki kaebaja passitaotluseid (dtl 334)). Kohtule ei ole esitatud ka sünniakti, mis tõendaks kaebaja ema sündimist Venemaal iiii. aastal või sellise sünniakti alusel koostatud sünnitunnistust. Seega puuduvad kaebaja ema sünniaega ja -kohta otseselt tõendavad, s.o vahetult pärast kaebaja ema sündi koostatud dokumendid. PPA ei ole pidanud kaebaja ema õige sünniaja väljaselgitamiseks ka vajalikuks kaebaja küsitlemist või suuliste selgituste küsimist. RAK-ilt nähtub, et sünnitunnistust on kontrollinud RAK-i täitnud ametnik. Muid sünnitunnistuse andmeid peale kaebaja ema sünniaja ja -koha ei ole üles tähendatud, samuti ei tehtud sünnitunnistu8(13)
sest koopiat. Kaebaja on selgitanud, et tema mälu järgi oli sünnitunnistus A4 formaadil, sinakas-halli värvi ja ilusas kalligraafilises kirjas (15.11.2021 kaebuse p 3.7). PPA on sellele väitele vastanud, et selliseid sünnitunnistusi ei andnud tol ajal välja Eesti Vabariik ega hiljem Nõukogude Liit ning Eestis anti kirjeldusele vastavaid sünnitunnistusi välja ainult 1990. aastatel (20.12.2021 otsuse p 40-41). Arvestades, et kaebaja lapsed on sündinud 1990. aastatel Eestis, ei ole välistatud, et kaebaja mälupilt ema sünnitunnistuse kujundusest on enam kui 25 aastat hiljem segunenud kaebaja laste sünnitunnistuste mälupildiga, mistõttu ei omista kohus kaebaja kirjeldusele ema sünnitunnistuse kujunduse osas tähtsust.
17.PPA on selgitanud, et 1994. aastal väljastati passe usalduse alusel ehk ametnik usaldas passitaotleja esitatud andmeid. Kaebajale ei antud 1994. aastal passi pelgalt tema suuliselt esitatud andmete, vaid ka ema sünnitunnistuse kui dokumentaalse tõendi alusel. Kuigi võimalik, on siiski ebausutav, et ametnik 1994. aastal ilmselgelt võltsitud sünnitunnistuse kui kaebaja Eesti Vabariigi kodakondsusesse kuulumist tõendava dokumendi alusel kaebajale passi väljastas. Seejuures oleks kaebaja kirjeldatud kujundusega sünnitunnistuse, mida cccc. aastal Eestis ei väljastatud ja asuti väljastama alles hiljem pärast iseseisvumise taastamist, s.o võõra kujundusega sünnitunnistuse esitamisel, pidanud olema ametniku jaoks dokumendi ebaehtsus ilmselge. Seega leidis ametnik 1994. aastal, et kaebaja ema sünnitunnistus tõendab kaebaja sünnijärgset Eesti kodakondsust.
18.Kohus leiab, et PPA ei ole ka tõendanud, et kaebaja esitas 1994. aastal oma ema sünniaja ja -koha kohta teadlikult valeandmeid. Seejuures ei oluline mitte kaebaja ema õige sünniaeg ja -koht, vaid see, kas kaebaja teadis, et ema sünnitunnistusel olevad andmed olid valed. Seega pidi PPA 20.12.2021 otsuses veenvalt tõendama, et kaebaja läks 1994. aastal passi taotlema ema sünnitunnistusega, millel olevat ema sünniaega ja -kohta ta teadis vale olevat. Eelneva tõttu puudub vajadus kontrollida poolte väiteid, kas kaebaja ema sündimine cccc. aastal on eluliselt ustav ega see, kas ja millistel põhjustel kaebaja ema sünniandmeid Venemaale kolides muudeti. Haldusmenetluses puuduvad tõendid, vaid esitatud üksnes oletusi selle kohta, millal kaebaja ema pere Venemaale elama asus, millistel põhjustel, kas ja millal kaebaja ema kooli pidi minema. Pelgalt koolikohustuse olemasolust ei saa järeldada ka selle täitmist. Kuigi lapseeas on 7-aastane vanusevahe märgatav, ei ole see niivõrd äratuntav täiskasvanu eas, mistõttu ei pidanud kaebaja oma ema väljanägemisest tema eluajal järeldama, et ema on kaebajale teadaolevast 8 aastat noorem või vanem.
19.Kohus möönab, et kaebaja käitumine vaidlusaluses haldusmenetluses (algatatud 2019. aastal), sh ema surmatunnistuse ja abieluakti edastamisega viivitamine, kuni nendes andmete muutmiseni; eelnimetatud dokumentides andmete muutmiseks Venemaal kohtusse pöördumise asjaoludest teavitamata jätmine, ei pruugi olla mõnes üksikus toimingus heauskne. Samas ei saa kaebaja käitumisest 2019. aastal ja hiljem järeldada, et kaebaja esitas teadvalt valeandmeid 1994. aastal. Kohus leiab, et kaebaja käitumine vaidlusaluses haldusmenetluses (s.o alates 2019. aastast) on osaliselt ka inimlikult mõistetav ja arusaadav. Kui isik, kes on olnud endale teadaolevalt 25 aastat Eesti Vabariigi sünnijärgne kodanik, saab teada, et tema vanema sünniandmed võivad olla valed, võib inimlikul eeldada nii PPA tõenditest nähtuva seadusjärgset kummutamist (s.o Venemaa kohtusse pöördumist) kui ka alternatiivina õiguslikule alusele tuginemist, et ka valeandmete olemasolul tuleb kodakondsus säilitada (KodS § 32). Isikule ei saa ette heita, et ta asub talle teatavaks saanud ebaõigeid andmeid muutma talle teadaolevalt õigete vastu siis, kui andmed teda mõjutama hakkavad. PPA palus kaebajal edastada ema surmatunnistuse esmakordselt 17.07.2019 (dtl 332) ja selgitas 02.09.2019, et ema sünniandmed on võimalik välja selgitada ka vanemate abieluaktilt (dtl 318-319). PPA on välja toonud, et kaebaja sai 24.10.2019 Venemaalt vanemate abieluakti koopia, kus oli ema sünniajaks ii.ii.iiii ja sünnikohaks Sverdlovski oblast, Verhnjaja Salda linn (20.12.2021 otsuse p 28 ja 9(13)
abieluakti lõpus „24.10.2019. Выдана справка“ (dtl 201)). Kui eeldada, et viidatud abieluakt väljastati kaebajale või kaebajaga seotud isikule (abieluaktis ei ole viidet, kellele dokument on väljastatud), siis sai kaebaja RAK-l olevate ema andmete ja Venemaa registrites olevate ema andmete erinevusest teada hiljemalt oktoobris 2019. Kuivõrd ema surmatunnistusel andmete muutmiseks tegi Venemaa kohus otsuse 05.12.2019 (dtl 193), nähtub kohtule, et kaebaja asus ema andmeid õe kaas-abil RAK-i alusel (dtl 131-132) tõenäoliselt muutma pärast Venemaa registris olevate andmete sisu teadasaamist. Eelnevas ajalises järjestuses andmete muutmise protsessi alustamine on kohtu jaoks ka loogiline olukorras, kus kaebaja sai tema arvates õigete RAK-i andmete ja Venemaa registrites olevate andmete erinevusest teada. Kui kaebaja oleks juba 1994. aastal teadnud, et RAK-ile esitatud ema sünniaja ja koha andmed on valed, oleks kaebajale olnud loogilisem ja kasulikum alustada andmete muutmise protsessiga esimesel võimalusel, s.o vahetult pärast ema surma 2011. aastal või ema kaas-abil ka varem. Eeldades, et kaebaja oli 1994. aastal pahatahtlik, oleks kaebajal olnud võimalik ema andmete varasemase muutmisega maandada riski, et talle 2004. või 2014. aastal passi väljastamisest keeldutakse. Kohus möönab, et kaebaja ei ole Venemaa kohtumenetluse osas olnud PPA-ga avameelne, s.o ei ole ise PPA-d kohtumenetlusest ega enda seotusest sellega teavitanud. Samas ei saa üheselt väita, et kaebaja on PPA-le väitnud, et tema ei tea Venemaa kohtumenetlustest midagi, sh et ei tea, kes kohtusse pöördus (20.12.2021 otsuse p 25-26), vaid kaebaja esindaja on selgitanud avalduses tundmatu naise nime märkimise võimalikku põhjust, sj on Venemaa kohus selgelt edastanud vastuse kaebaja esindajale (vt kaebaja esindaja ja PPA vahelised e-kirjad 10.12.2020 ja 11.12.2020 ning Venemaa kohtu vastus, dtl 228-232). Igal juhul ei tõenda kaebaja ega tema esindaja käitumine 2020. aastal kaebaja teadmist ebaõigetest andmetest 1994. aastal.
20.Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud 2019. aastal passi taotlemisel peast oma vanemate täpseid sünniandmeid, ei pruukinud olla teadlik ka Venemaa registrites olevatest andmetest ega sellest, et RAK-il esitatud andmed Venemaa registrites olevate andmetega ei kattu. Kohus leiab, et oma vanemate sünnikoha ja ka sünniaasta teadmine peast ei ole selline andmestik, mida tuleks igaühelt eeldada. Perekondlikult tähistatakse reeglina üksnes sünnipäeva (s.o konkreetset kuupäeva), kuid sünnikoht ega -aasta ei pruugi olla igakordselt ära märgitud. Kaebaja esitas 2019. aastal andmed, et tema ema sündis dd.dd.dddd/gggg Reinumurru külas Pärnu rajoonis ja selgitas, et küsimus ema sünniaja ja -koha kohta tuli ootamatult ja ta ei suutnud sel hetkel meenutada (dtl 319). Lisaks sellele, et kaebaja ema RAK-il märgitud andmed erinesid Venemaa registrites enne andmete muutmist olnud andmetest, erines ka kaebaja isa sünniaeg. RAK-ile märgiti eelduslikult kaebaja öeldu alusel isa sünniajaks bb.bb.bbbb (dtl 277), kuid abieluakti koopialt nähtub kohtule sünniaeg jj.jj.jjjj (dtl 200). Seega on usutav, et kaebaja pidas oma vanemate sünniajaks aegasid, mis erinesid Venemaa registrites olevatest. Isa kohta RAK-ile teadvalt ebaõigete andmete esitamiseks puudus kaebajal ka ajend, kuna isa andmed ei olnud kaebaja kodakondsuse aluseks. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et kaebaja pidas 1994. aastal ema kohta sünnitunnistusel toodud andmeid õigeks olenemata sellest, kas need tegelikkuses ka õiged olid. Kaebaja teadmine ema sünniaja ja -koha kohta võis tekkida ema sõnade järgi, mitte emale väljastatud dokumentide järgi. Vanema dokumentidesse märgitud sünniaja ja -koha õigsuse kontrollimine ei ole ka tavapäraseid peresuhteid arvestades eeldatav ega nõutav. Seejuures ei ole kohtule teadaolevalt välistatud, et isik elab pikka aega teades, et tema kohta registrites olevad andmed erinevad tegelikust2, ning põhjuseid, miks registrites olevad andmed tegelikest erinevad võib olla mitmeid (nt ajaloosündmused, tolleaegne regulatsioon, ametniku viga vms)3. Seega ei ole välistatud, et kaebaja ema elas teades, et tema kohta Venemaa registrites ja dokumentides märgitud andmed ei ole õiged, kuid ei avaldanud seda teavet
Vt näiteks Siseministeeriumi selgitus: https://www.postimees.ee/6447623/ligi-300-inimese-isikukood-muutub. Näiteks: https://www.ohtuleht.ee/817115/isikukoodi-muutmine-viis-mehe-haiglasse.
10(13)
kellelegi teisele. Kaebaja ema teadmisi ei saa aga ilma vastavate tõenditeta omistada kaebajale endale.
21.Kohus nõustub, et Eesti kodakondsusesse kuulumine peab olema tõendatud. 1994. aastal peeti kaebaja sünnijärgsesse Eesti kodakondsusesse kuulumist tõendatuks. 2004. aastal ega 2014. aastal PPA-l kaebaja kodakondsuse olemasolus kahtlust ei tekkinud. Isiku kahjuks viitava asjaoluna ei ole võimalik arvestada pika aja möödumise ja haldusorgani varasema tegevusetuse tõttu tekkinud tõendamise võimatust. Nagu kohus märkis, ei ole võimatu ega kohtu hinnangul ka harv, et pea 85 aastat tagasi koostatud dokumente ei ole erinevatel põhjustel säilinud. 2004. aastal oleks PPA-l olnud võimalik saada ütlusi ja selgitusi ka kaebaja emalt, sh on võimalik, et leitav oleks olnud ka sünnitunnistus, mille alusel kaebajale 1994. aastal kaebaja sünnijärgseks kodanikuks loeti. Samuti ei ole PPA 20.12.2021 otsuses välja toonud muid asjaolusid, mis võiksid välistada kaebaja kodakondsuse, ega esitanud otsuses muid kaalutlusi, mille tõttu tuleks kaebajat Eesti kodakondsust omandanuks mitte lugeda. Seetõttu leiab kohus, et PPA ei ole 20.12.2021 otsusega veenvalt tõendanud, et 1994. aastal passi taotlemisel esitatud kaebaja ema sünnitunnistus oli võltsitud või sisaldas valeandmeid või kaebaja esitas valeandmed teadlikult. Seetõttu tuleb PPA 20.12.2021 otsus tühistada. Kaebaja kodakondsuse õigusliku aluse (sünniga omandatud, naturalisatsiooni korras või KodS § 32 tulemusel) tuvastamiseks kohtuotsuse resolutsioonis puudub vajadus ja selline nõue on juba hõlmatud tühistamisnõudega (19.01.2022 määrus). Sünniga omandatakse kodakondsus KodS § 5 lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel seadusega ning mingit täiendavat haldusmenetlust pole selleks ette nähtud (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsuse nr 3-19-1238 p 8). Kohus kontrollis PPA 20.12.2021 otsuse õiguspärasust ning tühistas selle. Seega on kaebaja jätkuvalt Eesti Vabariigi kodanik. Kohtule ei nähtu asjas vajadust tuvastada, et kaebaja on nimelt sünnijärgne kodanik, mitte aga saanud kodakondsuse mõnel muul alusel. Kui mõnel muul juhul peaks selline vajadus tekkima (vt PS § 8 lg 3 ja § 79 lg 3), siis tuleb see küsimus lahendada selles menetluses. II
22.Kohus leiab, et kaebaja passitaotluse menetlustähtaja pikendamine ei olnud praegusel juhul kooskõlas haldusmenetluse efektiivsuse ja hea halduse põhimõtetega. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2), sh viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (samas lg 4). Siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ § 34 lg 1 kohaselt teeb PPA isikut tõendava dokumendi, sh Eesti kodaniku passi (isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) § 2 lg 2 p 2) väljastamise kohta otsuse, s.t annab dokumendi välja või keeldub toimingu sooritamisest 30 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates. Sama määruse § 35 lg 1 annab võimaluse menetlustähtaega pikendada, kui isikut tõendava dokumendi väljastamise seadusliku aluse olemasolu kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtajast kauem. Käesoleval juhul võttis PPA kaebaja passitaotluse menetlusse 26.10.2021 ja oleks pidanud taotluse kohta otsuse tegema hiljemalt 25.11.2021. PPA pikendas taotluse menetlemise tähtaega 18.11.2021 e-kirjaga kuni 20.12.2021 (dtl 99-100). Ei saa nõustuda PPA seisukohaga, et menetluse pikendamine oli põhjendatud, sest PPA ei olnud kaebaja kodakondsuse kohta veel otsust teinud. PPA-le pidi juba 2021. aasta suvel selge olema, et PPA hinnangul ei ole kaebaja sünnijärgne Eesti kodanik. Nii kaeba11(13)
jale 12.11.2021 kirjast (dtl 18-28) kui ka 20.12.2021 otsusest (dtl 148-169) nähtub, et PPA kogus viimased tõendid Venemaalt 25.05.2021 (12.11.2021 kirja lk 9 ja 20.12.2021 otsuse p 31) ja asus seejärel seisukohale, et kaebaja esitas 1994. aastal esmakordse Eesti kodaniku passi taotlemisel valeandmeid, mille tõttu määratleti ta ekslikult sünnijärgse Eesti kodanikuna (vt 20.12.2021 otsuse p 33). Seega oli PPA kaebaja kodakondsuse osas järelduseni jõudnud juba suvel 2021 ja PPA-l oli piisavalt aega kaebaja ärakuulamiseks ja otsuse vormistamiseks enne kaebaja uue passitaotluse esitamist. Otsuse vormistamisega mitu kuud viivitamine ja ootamine, kuni kaebaja uut passi taotleb, ei ole kooskõlas haldusmenetluse efektiivsuse põhimõttega. Hea halduse põhimõttega ei ole praeguses olukorras kooskõlas ka passitaotluse menetluse tähtaja pikendamine selliselt, et kaebaja olemasolev reisidokument kaotab kehtivuse enne uue väljastamist või dokumendi väljastamisest keeldumist. Kuni haldusaktini, millega loetakse, et isik ei ole Eesti Vabariigi kodanik, on isikul kõik kodanikuõigused, sh õigus passi väljastamiseks.
23.PPA on tuginenud kohtute seisukohale, et kui isikul ei ole seadusest tulenevalt Eesti kodakondsust, kuid talle on antud Eesti kodaniku isikut tõendav dokument, ei saa teda pidada kodanikuks ka enne Eesti kodakondsuse puudumist tuvastava haldusakti andmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse nr 3-18-1244 p 22, Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsuse nr 3-19-1238 p 8). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud seisukoht kaebaja passitaotluse menetluse pikendamisele, arvestades konkreetse kaasuse asjaolusid, kohaldatav. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-181244 (vt p 24), et vastustajal on isikule tekkivat olukorda arvestades kaalutlusõigus. Kaebaja käsitlemine Eesti kodakondsusesse mittekuuluva isikuna ja seetõttu tema passitaotluse menetluse tähtaja pikendamine enne tema kodakondsuse kohta otsuse tegemist oleks vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. Kahtlus kaebaja kodakondsuses ei tekkinud alles 2021. aasta sügisel, vaid oluliselt varem. Seejuures pidi PPA ka ise olema kaebaja passi kehtivuse lõppemisest teadlik, kuivõrd andis 2019. aastal kaebajale lühikese 2-aastase tähtajaga passi välja just kaebaja kodakondsuse kontrollivajaduse tõttu, sh alustades kaebaja kodakondsuse olemasolu kontrollimiseks eraldi menetlust (dtl 214). Seega määras PPA ka iseendale kaebaja kodakondsuse kontrollimenetluse lõpuleviimiseks tähtaja ja PPA-l oli võimalik kaebaja kodakondsuse olemasolu tuvastav haldusakt anda enne passi kehtivusaja lõppu. Kohus möönab, et kaebajal ei saanud olla õigustatud ootust, et ta pärast kaheaastase passi kehtivusaega uue passi saab, kuna ta oli PPA kahtlustest enda kodakondsuse osas teadlik. Küll aga oli kaebajal õigustatud ootus, et PPA lahendab tema kodakondsuse küsimuse 2019. aastal antud passi kehtivuse ajal, s.o hiljemalt kahe aasta jooksul. Passitaotluse menetluse tähtaja pikendamisega tekkis kaebajal kui isikul, kelle kodakondsuse olemasolus on aastakümneid hiljem kahtlus tekkinud, selgusetus oma õiguste sisus, nende kasutamise viisis, sh kas ja kuidas on tal võimalik ilma kehtiva reisidokumendita Eestisse naasta ja endisel viisil elatise teenimist jätkata. Asjaolu, et kaebaja ei võtnud PPA-ga 2021. aastal ühendust ega esitanud Vene Föderatsiooni kohtuotsust, ei muuda passimenetluse tähtaja pikendamist õiguspäraseks. Haldusmenetluse läbiviimine on haldusorgani ülesanne ja seda tuleb vajadusel teha ka väheaktiivse menetlusosalise osalusel. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et enne 12.11.2021 kirja oli kaebaja ja PPA vahel viimane kontakt 2020. aasta lõpus (dtl 228-240). Kohtule ei nähtu ka, et PPA oleks kaebajat viimasest Venemaalt saabunud vastusest teavitanud, samas kui seda varasemalt menetluses tehti (vt dtl 233). Eelneva tõttu ei olnud kaebaja passitaotluse menetluse pikendamine olukorras, kus, kus sisuline lõppjäreldus kaebaja kodakondsuse kohta oli juba tehtud, põhjendatud ega õiguspärane.
24.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude kaebajale 10 aastase tähtajaga Eesti kodaniku passi väljastamiseks. Arvestades, et kohus rahuldas PPA 20.12.2021 otsuse tühistamisnõude ehk kaebaja on jätkuvalt Eesti Vabariigi kodanik, rahuldab kohus ka passi väljastamiseks kohustamisnõude. 12(13)
PPA-l on RVastS § 6 lg 1, ITDS § 21 lg 1 ja Siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 § 34 lg 1 tulenevalt kohustus kaebajale kui Eesti Vabariigi kodanikule pass väljastada. Kaebaja on RVastS § 6 lõikega 3 kooskõlas esitanud taotluse passi saamiseks ja PPA on selle 26.10.2021 menetlusse võtnud. Arvestades, et PPA algatas 2019. aastal kaebaja kodakondsuse kontrollimiseks eraldi menetluse ega lahendanud kaebaja 26.10.2021 menetlusse võetud passitaotlust 20.12.2021 otsusega, on kaebaja passitaotlus endiselt lahendamata. Kuigi kohtu 18.04.2022 määruse kohaselt tuli PPA-l kaebajale esialgse õiguskaitse korras väljastada pass kehtivusega vähemalt kuni 30.06.2023, väljastas PPA kaebajale passi kehtivusega kuni 09.05.2023. Kohtulahendid on neis toodud tingimustel täitmiseks kohustuslikud. Küll aga leiab kohus, et kaebajale lühema tähtajaga passi väljastamine praegusel juhul kaebaja õiguseid oluliselt ei riiva. Kohus selgitab ka kaebajale, et kui kaebajale hetkel väljastatud passi kehtivusaeg lõppeb enne kohtulahendi jõustumist, tuleb kaebajal vajadusel taotleda korduvat esialgset õiguskaitset. Kaebajale soodsa kohtulahendi jõustumisel ei ole vaja esitada passi saamiseks uut taotlust ega tasuda riigilõivu. Vajadusel tuleb tal passitaotlust täiendada, sh esitada ajakohane dokumendipilt, allkirjanäidis ja/või sõrmejäljed.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 7342,32 eurot. Kaebaja kulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest 7224 eurot, riigilõivust kaebuselt 15 eurot, riigilõivust kahelt esialgse õiguskaitse taotluselt 35 eurot, äriregistri väljavõtete kulust 7 eurot ja tõlkekulust 61,32 eurot (vt arved dtl 345-350 ja 353-358). Arvestades menetluse, eriti alguse, keerukust ja keskmisest tihedamat suhtlust kohtuga, leiab kohus, et kaebaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning mõistab need täies ulatuses vastustajalt välja.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.11.2023 KOHTUOTSUSEGA.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.