Assar Pauluse kaebus Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Assar Paulus Vastustaja – Viru Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Assar Pauluse kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla vanemvalvur leidis 04.07.2020 kambrist V720, kus paiknes kartserirežiimil viibiv kinnipeetav Assar Paulus (edaspidi ka kaebaja), isevalmistatud veekeeduseadme, mis oli tehtud kahest juhtmest ja kahest žiletiterast, ning kaks juhet. Esemed olid peidetud WC-ukse
3-20-2276 sisse. Esemete leidmise ja äravõtmise kohta koostas valvur akti ja ettekande nr 6-20/2554-1. Samast kambrist leiti 23.07.2020 samuti ajal, mil seal viibis kartserikaristust kandev kaebaja, umbes 3 m pikkune valgest kilest punutud nöör. Ese oli peidetud WC-ukse lengi sisse. Eseme leidmise ja äravõtmise kohta koostas valvur akti ja ettekande nr 6-20/2966-1.
2.Kaebajat teavitati 23.07.2020. a teatega tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest 04.07.2020. a ettekande nr 6-20/2554-1 ajendil seoses Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2 ja 7.1.4 rikkumise kahtlusega ning 24.07.2020. a teatega tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest 23.07.2020. a ettekande nr 6-20/2966-1 ajendil seoses Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise kahtlusega. Kaebaja esitas enda vastuväited 23.07.2020 ja 27.07.2020. Viru Vangla koostas eelnimetatud rikkumistega seonduvalt 03.08.2020 distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebaja esitas 04.08.2020 oma vastuväited. Kaebaja taotles vastuväidetes menetleja taandamist ja asjas täiendavate tõendite kogumist. Viru Vangla jättis 04.08.2020. a otsusega kaebaja taandamise taotluse rahuldamata.
3.Viru Vangla tunnistas 04.08.2020. a käskkirjaga nr 6-3/532-1 kaebaja süüdi: -
Viru Vangla kodukorra p 7.1.4 rikkumises ning karistas teda isevalmistatud veekeeduseadme valdamise eest (04.07.2020) 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega;
-
Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 rikkumises ning karistas teda kahe traadi valdamise eest (04.07.2020) 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega;
-
Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 rikkumises ning karistas teda isevalmistatud nööri valdamise eest (23.07.2020) 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebajale määratud kambrist 04.07.2020 ja 23.07.2020 keelatud esemete leidmist kinnitavad valvuri poolt nendel päevadel koostatud ettekanded ja aktid. Kambris V720 on ka enne 04.07.2020 regulaarselt toimunud läbiotsimised ning 07.06.2020 ja 19.06.2020 toimunud läbiotsimiste käigus keelatud esemeid kambrist ei leitud. Järelikult neid ka seal varem ei olnud. Kaebaja viibis kambris üksinda, seega pidid keelatud esemed kuuluma temale. Kaebaja pani teo toime tahtlikult, kuna leitud esemed olid peidetud. Kuigi kaebaja on distsiplinaarmenetluses taotlenud valvuritelt kirjalike selgituste küsimist seoses V720 kambris varasemalt läbi viidud läbiotsimistega, on asjas olulise tähendusega asjaolud tuvastatud. Olemasolevad tõendid on piisavad, et tuvastada süü. 2) Isevalmistatud veekeeduseadme valdamine ja kasutamine kujutab ohtu isikute elule ja tervisele ning vangla julgeolekule tervikuna. Isevalmistatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning seesuguste seadmete kasutamine vangla vooluvõrgus võib kaasa tuua lühised, elektrikatkestused või isegi tulekahju. Traadid sobivad vangla vara kahjustamiseks ja vigastuste tekitamiseks. Samuti seavad need ohtu vangla julgeoleku, kuna neid saab kasutada veekeeduseadme valmistamiseks ja keelatud esemete riputamiseks või kätte saamiseks. Nöörid ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Need ei ole ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neist saab valmistada riputuskonkse või aasu, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti/äravoolu jne). Samuti on nööre kasutatud korrustevaheliseks kaubavahetuseks läbi WC-poti. 3) Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, neist kaks keelatud esemete omamise eest kartserirežiimil. Kuna kaebaja on ka varasemalt omanud vanglas keelatud esemeid, ei oleks proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks noomitust, elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist.
3-20-2276 Isevalmistatud veekeeduseadme, kilest nööri ja kahe traadi valdamine kartserirežiimil on raske rikkumine, sest need ei ole kooskõlas karistuse täideviimise eesmärkidega. Kui kinnipeetav paneb kartserikaristuse kandmise ajal toime uusi õigusrikkumisi ja saab seeläbi leevendada temale määratud kartserikaristust, näitab see, et ta ei ole huvitatud õiguskuulekalt elamisest ja seaduse rikkumisest hoidumisest. Iga eri liiki eseme valdamises seisneva rikkumise eest mõistetav viiepäevane kartserikaristus on lähedal miinimummäärale ega ole liialt koormav.
4.Kaebaja esitas 17.08.2020 vaide Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leidis vaides, et vangla on eiranud uurimisprintsiipi ja jätnud tõendid kogumata, samuti on käskkiri kaalutlusvigane ja nõuetekohaselt motiveerimata. Vangla on käsitanud 04.07.2020. a rikkumist kahe eraldi rikkumisena, mistõttu on toimunud topeltkaristamine ja vangla tegevus on vastuolus ne bis in idem põhimõttega. Menetlus ei olnud objektiivne ning erapooliku menetleja taandamata jätmise otsus oli motiveerimata ja õigusvastane. Määratud karistus oli kaebaja hinnangul ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna kartserikaristus ei ole vastavuses väidetava rikkumise raskuse ja toimepanemise asjaoludega.
5.Viru Vangla jättis 03.11.2020. a vaideotsusega nr 6-12/264-2 vaide rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. Vangla arvestas menetluses kogutud tõendeid, millest piisas süü tõendamiseks. Käskkirjas on kaalutud karistamise vajalikkust ning karistuse määramisel on arvestatud selle raskusastet toime pandud teo ja kinnipeetava varasema käitumise suhtes. Kaebaja kehtivast kuuest distsiplinaarkaristustest kaks olid määratud keelatud esemete valdamise eest kartserirežiimil viibides ning esimene neist oli noomitus ja teine 9-päevane kartserikaristus. Kaebaja on oma käitumisega näidanud, et leebemad distsiplinaarkaristused ei suuna teda õiguskuulekamalt käituma. Keelatud esemete näol oli tegemist eri liiki esemetega, mida ei oleks olnud võimalik menetleda sama õigusakti punkti alusel. Vastasel juhul oleks distsiplinaarkaristus määratud valedel alustel ning ebaõiglaselt, mis oleks mõjunud koormavalt ja olnud õigusvastane. Seetõttu menetleti rikkumisi eraldi. Vaide esitaja seisukohtadest ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis viitaks sisuliselt sellele, et vaidlusalune käskkiri ja läbi viidud distsiplinaarmenetlus ei olnud erapooletu.
6.A. Paulus esitas 16.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Viru Vangla 04.08.2020. a käskkiri nr 6-3/532-1 kehtetuks.
7.Tartu Halduskohus võttis 30.11.2020. a määrusega kaebuse Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 tühistamise nõudes menetlusse.
8.Viru Vangla esitas kaebusele 30.12.2020 kirjaliku vastuse.
9.Tartu Halduskohus otsustas 03.05.2022. a määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
10.Viru Vangla esitas 11.05.2022 kohtule kohtu palutud täiendavad andmed.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja soovib Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 tühistamist ning põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 1) Vangla ei ole järginud uurimisprintsiipi ning jättis tõendid kogumata. 04.07.2020 ja 23.07.2020 kambrist V720 leitud keelatud esemed olid seal juba siis, kui kaebaja sinna kambrisse paigutati (s.o 19.06.2020). Menetleja väide, et nimetatud kamber oli läbi otsitud 07.06.2020 ja 19.06.2020 ning seetõttu on tõendatud, et kaebaja need keelatud esemed sinna peitis, on paljasõnaline ja tõendamata, kuna läbiotsimisi teostanud valvuritelt ei ole selgitusi küsitud. Uurimisprintsiibist tulenevalt oli vanglal kohustus selgitusi küsida. Kuna kambrisse
3-20-2276 V720 paigutamisel teostati kaebaja põhjalik läbiotsimine, siis ei oleks ta saanud keelatud esemeid kambrisse viia. Viru Vangla on 29.10.2020. a vastuses kaebaja 07.09.2020. a pöördumisele märkinud, kes otsisid 07.06.2020 ja 19.06.2020 läbi kambri V721, kuid vastaskambri läbiotsimine ei oma antud menetluses õiguslikku kaalu. Kaebaja ei pea enda süütust tõendama, vaid vangla peab tõendama asjaolusid, mille põhjal kaebaja kartserisse paigutati. 2) Seadus tagab distsiplinaarsüüteo menetluses karistusõigusele omase isiku kõrgendatud kaitse ja süütuse presumptsiooni. Seega laienevad ka distsiplinaarmenetlusele kõrgendatud nõuded tõendite kogumisele ja asjaolude väljaselgitamisele. Kahtlust, et keelatud esemed olid kambris V720 juba siis, kui kaebaja sinna paigutati, ei ole kõrvaldatud. 3) 04.07.2020 väidetavalt aset leidnud rikkumiste puhul on tegu samasisuliste rikkumistega, s.t ühe ja sama distsiplinaarsüüteo koosseisu kuuluvate rikkumistega. Ühest kohast leiti samaaegselt 4 juhet, kuid karistati sama asja eest 2 korda. Selline vangla tegevus on vastuolus ne bis in idem põhimõttega. 4) Käskkiri on kaalutlusvigane ja nõuetekohaselt vormistamata. 5) Määratud kartserikaristus (üksikvangistus) ei ole vastavuses väidetava rikkumise raskuse ja toimepanemise asjaoludega. Vastavalt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta p-le 60.5 tuleb kartserisse paigutamist karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. 6) Menetlus ei olnud objektiivne, kuna menetleja rikkus sihilikult menetlusnorme, esitas paljasõnalisi tõendamata väiteid ega järginud uurimispõhimõtet. Lisaks väljendus menetleja erapoolikus selles, et ta karistas kaebajat ühe väidetava rikkumise eest topelt ja määratud karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Menetleja taandamata jätmise otsus oli täiesti põhjendamata.
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning palub kohtul vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 järgida haldus- ja kohtueelses vaidemenetluses esitatud põhjendusi. Täiendavalt selgitab vastustaja järgmist. 1) Kaebajale on määratud õigesti kolm eraldi karistust – kõik leitud esemed, s.o isetehtud veekeeduseade (sh selle seadme juhtmed), eraldi olnud juhtmed ning isetehtud kilenöör, on oma olemuselt erinevad esemed. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib kinnipeetavale iga süüteo eest määrata iseseisva distsiplinaarkaristuse. 2) Ükski muu kaebuse põhjendus ei anna alust vaidlustatud distsiplinaarkaristuste käskkirja tühistamiseks. Kaebaja karistamisel on järgitud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluste käik on protokollitud justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud ettekande koostamisest, kaebajale on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE §-s 17 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud nii distsiplinaarsüüteo asjaolusid kui ka kaebaja seletustest tulenevat ning põhjendatud, miks menetleja ei pidanud vajalikuks kaebaja soovitud tõendite kogumist. Samuti on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud seda, miks on rikkumise eest kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega kõige õigem. 3) Määratud karistused on rikkumiste iseloomu arvestades proportsionaalsed – nii isevalmistatud veekeeduseade, mis ühendatakse vooluvõrku; juhtmed, mida saab vooluvõrku ühendada; kui ka nöör on vangla konteksti arvestades väga ohtlikud. Kontrollimatu ning
3-20-2276 ohutusnõuetele mittevastavate elektriseadmetega (ja juhtmetega) võib nt põhjustada põlengu, mis ohustaks kõiki vanglas viibivaid isikuid. Nöör võib olla abivahendiks keelatud kaubavahetusele, aga ka samuti võimalikuks abivahendiks kallaletungi puhul. Kartserikaristuse määr selliste rikkumiste eest on jäänud minimaalse lähedaseks.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 (toimiku leheküljed (tl) 21–23), millega teda karistati kolme distsiplinaarrikkumise eest kokku 15 päevaks kartserisse paigutamisega (iga rikkumise eest 5 päevaks kartserisse paigutamisega).
14.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis peavad olema toodud selle kirjalikud põhjendused, sh selle andmise faktiline ja õiguslik alus, ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1, 2 ja 3).
15.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
16.Kaebajale on praegusel juhul ette heidetud Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2 ja 7.1.4 rikkumist seoses sellega, et ta valdas 04.07.2020 isevalmistatud veekeeduseadeldist ja kahte juhet ning 23.07.2020 umbes 3 meetri pikkust valgest kilest punutud nööri.
17.Vastavalt VangS § 15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnipeetavale vanglas keelatud asjade loetelu on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud VSkE §-s 641. Vastavalt VangS § 15 lg-le 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.
18.VSkE § 641 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Viru Vangla on VangS § 15 lg 4 alusel täiendanud VSkE §-s 641 toodud nimekirja kodukorra punktis 7.1 ja selle alapunktides. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; nimesildi kandmise pael; ususümboolika kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud; riietusese, mille sees on kumm; vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael. Kodukorra punktist 7.1.4 tuleneb aga kinnipeetavale keeld hoida enda juures isevalmistatud esemeid.
19.Praegusel juhul on leitud kaebajale määratud kambrist V720 Viru Vangla kodukorra punktides 7.1.2 ja 7.1.4 kirjeldatud tunnustele vastavad keelatud esemed. Kambri V720 WC-ukse seest 04.07.2020 isevalmistatud veekeeduseadeldise ja kahe juhtme leidmine ja
3-20-2276 äravõtmine nähtub Viru Vangla teise üksuse vanemvalvuri 04.07.2020. a ettekandest nr 6-20/2554-1 (tl 52) ja samal päeval koostatud aktist eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 52 pöördel). Samast kambrist WC-ukse lengi seest 23.07.2020 valgest kilest punutud nööri leidmine ja äravõtmine on fikseeritud aga valvuri 23.07.2020. a ettekandes nr 6-20/2966-1 (tl 49 pöördel) ja samal päeval koostatud aktist eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 50). Kohus leiab, et Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas nõuetekohaselt põhjendanud, miks on kaebaja kambrist leitud esemete näol tegemist kinnipeetavale keelatud esemetega ning kuidas need ohustavad teiste inimeste ja vangla julgeolekut (VangS § 15 lg 2). Kohus nõustub selles osas vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendustega (vt käesoleva otsuse p 3 alap 2) ega pea vajalikuks neid korrata.
20.Kaebaja väitis distsiplinaarmenetluses ning väidab ka kohtumenetluses, et kambrist V720 leitud keelatud esemed olid seal juba siis, kui ta sinna paigutati, kuid varasemalt toimunud läbiotsimiste ajal ei otsinud valvurid kõiki kohti läbi ja seetõttu leiti keelatud esemed hiljem. Kaebaja heidab distsiplinaarmenetluse läbiviijale ette, et hoolimata kaebaja vastavatest taotlustest ei küsitud varasemaid läbiotsimisi teostanud valvuritelt selgitusi. Kaebaja väitel ei kõrvaldanud menetleja kahtlust, et keelatud esemed olid kambris V720 juba siis, kui kaebaja sinna paigutati.
21.Kohtu hinnangul ei anna eeltoodud kaebaja väited alust asuda seisukohale, et vastustaja oleks jätnud distsiplinaarmenetluses olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata ning määranud kaebajale karistuse õigusvastaselt. Kuigi kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja taotlused tõendite kogumiseks oleks jäetud sõnaselgelt rahuldamata, on täiendavate tõendite kogumise vajaduse puudumist distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja vaidlustatud käskkirjas siiski põhjendatud ning see ei ole mõjutanud asjas tehtud lõppjäreldusi.
22.Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorganil küll kohustus selgitada välja juhtumi asjaolud, kuid uurimispõhimõte ei ole siiski piiramatu ning asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt Riigikohtu 01.10.2019. a otsus nr 3-18-1891, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Haldusorganil on õigus hinnata konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt, kuidas ja millises ulatuses tuleb tal asjaolude väljaselgitamiseks uurimispõhimõtet kohaldada. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). HMS ei määratle uurimispõhimõtte täpsemat ulatust, kuid muu hulgas tuleb arvestada tõendite kogumise efektiivsuse ja eesmärgipärasusega (HMS § 5 lg 2), samuti proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2). Selleks, et lugeda asjaolu tõendatuks, ei pea haldusorgan olema selles 100% kindel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019. a otsus nr 318-2183, p 16). Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3). Tegemist on spetsiifilise kriminaalmenetluse põhimõttega, mis ei kuulu kohaldamisele kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ega ka halduskohtumenetluses (vt Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2021. a otsus nr 3-19-2405, p 16).
23.Kaebaja väited sellest, et keelatud esemed olid kambrisse V720 peidetud juba enne 04.07.2020 ja 23.07.2020 seal toimunud läbiotsimisi ning varasemalt toimunud läbiotsimisi teostati puudulikult, jäävad antud juhul paljasõnaliseks ega tekita põhjendatud ajendit vastavate asjaolude täiendavaks uurimiseks. Nendest väidetest ei saa järeldada, et taotletud tõendite kogumise tulemusel oleks saanud selguda asjaolusid, mis muudaks menetluse lõppjäreldust.
24.Distsiplinaarmenetluse protokollis märgitu kohaselt viibis kambris V720 enne kaebajat teine kinnipeetav viimati 26.05.2020 ning seal teostati läbiotsimised kuupäevadel 07.06.2020 ja 19.06.2020, kui seal ei paiknenud ühtegi kinnipeetavat. Samuti on kohtule esitatud Viru Vangla teise üksuse inspektor-kontaktisiku 11.05.2022 koostatud õiend (tl 59), milles viimane
3-20-2276 kinnitab, et vanglas teostatud läbiotsimiste andmeid sisaldava tabeli kohaselt toimusid läbiotsimised kambris V720 kuupäevadel 07.06.2020 ja 19.06.2020 ning kummalgi kuupäeval kambrist keelatud esemeid ei leitud. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mille pinnalt võiks tekkida piisav kahtlus, et kambri V720 varasemal läbiotsimisel 07.06.2020 ja 19.06.2020 ei kontrollinud valvurid kohti, kust leiti 04.07.2020 ja 23.07.2020 keelatud esemed. Kaebusest ja sellele lisatud vangla 29.10.2020. a vastusest (tl 13) kaebaja pöördumisele nähtub, et kaebaja oli teadlik, kes valvuritest neil päevadel kambri läbiotsimisi teostasid. Kuigi vangla on nimetatud vastuses viidanud kambrile V721, on kohtule usutav, et tegemist on eksimusega ning silmas on siiski peetud kambrit V720 läbi otsinud ametnikke. Kaebaja ei ole aga osutanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust arvata, et kambrit läbi otsinud valvurid ei oleks kursis vanglas läbiotsimise teostamise iseärasustega ega teaks otsida muu hulgas läbi kambris oleva ukse sees olevaid tühimikke ja ukse lengi detaile. Kaebaja ei ole kordagi väitnud ka seda, et WC-ukse raam, kust leiti 23.07.2020 keelatud ese, oleks jäänud läbi otsimata 04.07.2020. Kuna 04.07.2020 ja 23.07.2020 kambris V720 toimunud läbiotsimiste vahelisel perioodil viibis seal kambris üksnes kaebaja, sai ka 23.07.2020 sealt leitud eseme peita ukseraami sisse üksnes kaebaja. Seega, võttes arvesse muu hulgas seda, et kaebaja ei ole teinud etteheiteid 04.07.2020 toimunud läbiotsimise põhjalikkusele, puuduvad ka kohtul alused arvata, et 07.06.2020 ja 19.06.2020 toimunud läbiotsimised oleksid võinud olla puudulikult teostatud.
25.Veel on kaebaja seisukohal, et talle ette heidetud ja 04.07.2020 väidetavalt toime pandud rikkumiste puhul on tegu ühe ja sama distsiplinaarsüüteo koosseisu kuuluvate rikkumistega. Kaebaja leiab, et kui menetleja väidab, et leitud žiletiterasid ja juhtmeid kasutati vee keetmiseks, siis olid ilmselgelt kõik juhtmed peidetud sel eesmärgil.
26.Kaebajale on 04.07.2020. a ettekandega seotult ette heidetud nii Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 kui ka punkti 7.1.4 rikkumist. Viru Vangla kodukorra punktist 7.1.2 tulenevalt on kinnipeetavale keelatud juhe, mis ei ole vajalik elektriseadme kasutamiseks ning ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel või ei ole olnud vanglasse saabumise ajal isikul kaasas. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.4 kohaselt on aga kinnipeetavatele keelatud isevalmistatud esemed. Kohus nõustub vanglaga, et kambri ukse seest 04.07.2020 leitud keelatud esemeid tuleb pidada eri liiki esemeteks. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et kollane umbes 30 cm pikkune ja pruun umbes 40 cm pikkune juhe leiti WC-ukse seest selliselt, et need ei olnud ühendatud seadeldisega, mis koosnes kahest umbes 25 cm pikkusest kahevärvilisest (rohelise ja kollase isolatsiooniga) juhtmest ja kahest žiletiterast. Seega oli tegemist eraldiseisvate ja erinevate esemetega ning sellest tulenevalt kahe iseseisva distsiplinaarrikkumisega (vrd Riigikohtu 16.02.2016. a otsus nr 3-3-1-62-15, p-d 10, 12). VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest (vt Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 16).
27.Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud distsiplinaarkaristused ebaproportsionaalsed. Distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada isiku eelnevate samaliigiliste rikkumistega, kuna see iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist õiguskorda (Riigikohtu 29.09.2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, p 25; 25.02.2010. a otsus nr 3-3-1-100-09, p 15). Kohtule esitatud väljavõttest kaebajale määratud distsiplinaarkaristustest (tl 53–54) ilmneb, et kaebajale vaidlusaluse käskkirjaga distsiplinaarkaristuste määramise ajal, s.o 04.08.2020. a seisuga oli kaebajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust (VangS § 65 lg 5). Vaideotsusest nähtub, et kaebaja oli varasemalt omanud kartserirežiimil olles keelatud esemeid kahel korral ning nende eest oli kaebajale mõistetud karistusteks noomitus ja kartserisse paigutamine üheksaks ööpäevaks (viimane karistus oli määratud 27.03.2020). Seda arvestades on vangla jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja ei olnud varem samaliigiliste rikkumiste eest mõistetud
3-20-2276 karistustest vajalikke järeldusi teinud ning tema karistamist kokku 15-päevase kartseris viibimisega tuleb pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ja proportsionaalseks.
28.Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et üksikvangistust kui ühte karmimat vanglas karistusena kasutatavat meedet võib kohaldada ainult raskete rikkumiste korral ja ka siis nii lühikese aja jooksul kui võimalik (vt ka Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 17 ja seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika). Praegusel juhul on aga kaebajale ette heidetud tegude, s.o kartserirežiimil viibimise ajal teiste inimeste tervisele ja julgeolekule, samuti vangla julgeolekule ohtlike keelatud esemete valdamise näol tegemist raskete rikkumistega, mille puhul kinnipeetava mõjutamiseks kartserikaristuse kohaldamist tuleb pidada lubatavaks.
29.Kaebajale on olnud distsiplinaarmenetluse käigus tagatud menetluslikud õigused. Teda on teavitatud 04.07.2020. a ja 23.07.2020. a ettekannete ajendil distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 51, 48 pöördel), talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 45 pöördel–47) ning talle oli tagatud õigus olla ära kuulatud, mida kaebaja ka kasutas, esitades 23.07.2020 ja 27.07.2020 oma vastused distsiplinaarmenetluse alustamise teadetele (tl 48, 50 pöördel) ning 04.08.2020 vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 44–45).
30.Kaebaja väitel on distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametnik jäetud ebaõigesti taandamata. Kohus sellega ei nõustu. Haldusorgani nimel tegutseva isiku haldusmenetlusest taandamise alused on loetletud HMS § 10 lg-s 1. Kaebaja on palunud menetleja taandamist HMS § 10 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt ei või isik haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kaebaja väidetest saab järeldada, et tema hinnangul viitas antud juhul menetleja erapoolikusele see, et menetleja ei kogunud kaebaja taotletud tõendeid ning määras talle topeltkaristuse, mis on ka ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus on käesolevas otsuses eespool selgitanud, miks ei ole menetleja eeltooduga seotult menetlusnorme rikkunud. Muudele asjaoludele, millest saaks järeldada menetleja erapoolikust, ei ole kaebaja viidanud, ning selliseid asjaolusid ei nähtu asja materjalidest ka kohtule. Seega ei saanud menetleja taandamata jätmine tuua antud juhul kaasa kaebajale õigusvastaselt distsiplinaarkaristuse määramist.
31.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 tühistamiseks puuduvad alused. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Need menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.