Arseni Jakovlevi (Jakovlev) kaebus Viru Vangla tegevuse peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus.
2.Jätta haldusasjade liitmise taotlus rahuldamata.
3.Jätta tõendite kogumise ja riigilõivust vabastamise taotlused läbi vaatamata.
4.Võtta käesoleva haldusasja toimiku juurde Viru Vangla poolt 11.03.2022 haldusasjas nr 3-22-437 esitatud vastusele nr 24/6047-6 lisatud kaebaja pöördumised ning Siseministeeriumi poolt 31.03.2022 haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi valla elanike kohta.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Viru Vanglas kinni peetav isik Arseni Jakovlev (edaspidi kaebaja) esitas 01.10.2021 Tartu Halduskohtule rohkete nõuete ja taotlustega kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja arvates on vangla kohtueelses menetluses jätnud tema vaided ja kahjunõuded õigusvastaselt läbi vaatamata. Kaebaja väitel vangla valetab, et ta oskab eesti keelt ning et tal oli vaba raha võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks. Kaebaja palub kõik tema pöördumised läbivaatamisele võtta. Kaebaja palub kõik antud pöördumises osutatud kaebused liita tema poolt varem esitatud kaebustega. Lisaks palub kaebaja asjade läbivaatamisel kontrollida asjasse puutuvate seaduste ja muude õigusaktide ning toimingute vastavust põhiseadusele (PS). Kaebaja palub ka vabastust riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole raha ja igasugune summa on tema jaoks oluline. Kaebuse põhinõuded ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad:
1.1.Kaebaja viitab dokumentidele nr 6-16/165-1 ja 6-12/272-1 ning leiab, et käskkiri nr 63/621-1 on ebaseaduslik. Kaebusest nähtuvalt on nimetatud käskkirjaga karistatud kaebajat distsiplinaarkorras seoses tööst keeldumisega. Kaebaja põhjendab, miks vaidlusalune haldusakt
3-21-2261 on tema arvates õigusvastane. Lisaks heidab kaebaja vanglale ette vaidlusaluse haldusakti osas esitatud vaide tõlkimata jätmist. Kaebaja palub tunnistajatena üle kuulata medõde, kes tuli läbivaatust tegema ega andnud tööst vabastust ning sellel päeval töötanud valvur ja kontaktisik. Kaebaja palub tühistada ja tunnistada tühiseks haldusakt nr 6-3/621-1 ning diskrimineerimise, üksikvangistuse õigusvastase kohaldamise ning psühholoogilise vägivalla ja tervisekahju eest maksta kompensatsioonina 5000 eurot.
1.2.Kaebaja viitab dokumentidele nr 6-12/301-1 ja 6-16/198-1 ning heidab vanglale ette vastuses nr 6-10/23945-2 valeandmete esitamist kaebaja keeleoskuse osas. Kaebaja põhjendab, miks peaks vangla temaga haldusmenetluses suhtlema vene keeles. Kaebaja leiab, et seitsme aasta jooksul kasutas vangla ära tema juriidilist harimatust ja keelebarjääri ning viis ta eksitusse, et ei võimalda tõlgi teenust ja kaebaja peab kirjutama ainult eesti keeles. Kaebaja palub eelnevaga seoses maksta talle kompensatsiooni summas 1700 eurot ning eraldi palub kaebaja valehinnangu avalikustamise eest keeleoskuse maksta kompensatsiooni 500 eurot.
1.3.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/185-1 ning heidab vangla meditsiiniosakonnale ette ebakompetentset meditsiiniabi osutamist seoses kaebajal esinevate allergia sümptomitega. Kaebaja väitel avaldab üldine olukord lisaks terviseprobleemidele talle veel ka väga tugevat psühholoogilist survet. Kaebaja nõuab eelnevaga seoses mittevaralist kahju summas 1700 eurot.
1.4.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/199-1 ning märgib, et alates 07.08.2021 kuni 13.08.2021 ei olnud võimalik seitse päeva dušši kasutada, millega vangla rikkus vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-t 2. Kaebaja nõuab eelnevaga seoses mittevaralist kahju väärikuse alandamise eest 300 eurot.
1.5.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/184-1 ning heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla ei võimalda piisaval määral kinnipeetavatel spordiga tegeleda. Kaebaja arvates on selleks võimalused olemas (spordisaal, trenažöörid, väljas olev ala), kuid kinnipeetavatel neid kasutada ei lubata. Kaebaja viitab ebavõrdsele kohtlemisele Tartu Vanglas ja Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavatega võrreldes. Kaebaja palub kohtul kohustada vanglat andma selgitusi, milleks on ametlikult ette nähtud kinnine spordisaal, milleks on ametlikult ette nähtud trenažöörisaal ning milleks on vastavalt projektile ette nähtud sinise hoone kõrval olev taraga piiratud asfalteeritud ala ja lisada need asja juurde tõendina. Samuti palub kaebaja kohtul kohustada vanglat andma selgitusi, kuidas vangla saab aru sellest, millist negatiivset efekti omab vähene liikumine inimese üldisele füüsilisele seisundile. Kaebaja palub kohtul kohustada vanglat viima läbi olukorra analüüs ja viima oma tegevus vastavusse Euroopa normide ja standartidega ning juba aset leidnud rikkumiste eest palub kaebaja talle välja mõista kompensatsiooni summas 1700 eurot.
1.6.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/183-1 ning märgib, et alates 27.07.2021 kuni 10.08.2021 ei olnud tema kambris S09 tualeti puhastamise harja. Kaebaja sõnul teatas ta harja puudumiselt koheselt 27.07.2021, kui ta nimetatud kambrisse paigutati, kuid hari toodi alles 10.08.2021. Kaebaja arvates tekitati talle eelnevaga moraalne kahju seoses väärikust alandava kohtlemisega ning ta nõuab seetõttu vanglalt kompensatsiooni summas 1700 eurot.
1.7.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/197-1 ning heidab vanglale ette seda, et kogu Covid-19 viirushaigusega seonduva pandeemia ajal ei informeeritud teda mitte kordagi sisse viidavatest piirangutest ega põhjustest ega ohust ja kuidas ennast kaitsta. Kaebaja väitel ei ole tal võimalust saada aru, milliste seaduste ja argumentide alusel tema õigusi piiratakse, kuna kõik aktid antakse kaebaja jaoks mittejõukohases vormis, ainult eesti keeles. Kaebaja
3-21-2261 põhjendab, miks tema arvates tulnuks menetlusse kaasata vene keele tõlk. Kaebaja palub kohtul analüüsida vangla tegevuse vastavust Euroopa normidele, standarditele ja õigusele ning hüvitada talle õigusvastase tegevusega tekitatud kahju summas 3700 eurot.
1.8.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/200-1 ning märgib, et 13.08.2021 õhtusel kontrollimisel andis valvur S. Sakas talle kätte direktori käskkirja nr 1-1/109, mille osas kaebaja palus kasvõi pealiskaudselt selgitust, mis käskkiri see on, kuna kaebaja väitel ei oska ta eesti keelt. Kaebaja sõnul valvur talle käskkirja sisu ei selgitanud, vaid vastas kaebajale ärritunult. Kaebaja osutab Ida-Virumaal elavatele vähemusrahvustele ja sellega seoses leiab, et Viru Vanglal on kohustus suhelda temaga haldusmenetluses vene keeles. Kaebaja palub kohtul kontrollida ametniku tegevust vastavalt karistusseadustiku §-le 324 ning kontrollida avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 rikkumise tunnuseid, aga samuti distsiplinaarkaristuse kohaldamise võimalust vastavalt ATS-i normidele. Rikkumiste tuvastamisel palub kaebaja kohutul kohustada vanglat süüdlasi vastutusele võtma. Samuti nõuab kaebaja tema õiguste rikkumise eest kompensatsiooni 7000 eurot.
1.9.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/186-1 ning märgib, et vangla ei järgi süstemaatiliselt oma kohustusi individuaalse täitmiskava (ITK) osas. Kaebaja kirjeldab, mida tema hinnangul vangla ITK koostamise osas valesti teeb. Lisaks märgib kaebaja, et vangla ei võimalda talle ka neid programme, mis tema ITK-s juba olemas on ning seda kinnitab vangla vastus nr 6-10/7508-2. Ka on ITK-s kasutatav riskihinnang kaebaja arvates sisutu ja ebausaldusväärne. Kaebaja palub kohtul kohustada vanglat viima individuaalse täitmiskava koostamise metoodika vastavusse Euroopa Liidu normide ja nõuetega, eemaldama ITK-st kogu põhjendamatu informatsioon, võimaldama kaebajale võimaldamata programmid, aga samuti kaebaja osavõtul töötama läbi vajaduse viia ITK-sse muudatused kaebaja arenguks ja elutegevuseks. Lisaks taotleb kaebaja seoses tema õiguste rikkumisega kompensatsiooni summas 1700 eurot.
2.Viru Vangla edastas 18.10.2021 kohtule kaebuses välja toodud asjaoludega seonduvate kohtueelsete menetluste materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
4.Kaebaja on oma kaebuse jaotanud üheksaks eraldi osaks, pannes iga osa pealkirjaks kohtueelse menetluse dokumendi numbri, millega vastavas osas kirjeldatud probleem seondub. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud dokumendi numbreid ära tuues näidata, et ta on igas osas kirjeldatud probleemiga seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Seetõttu eeldab kohus, et erinevates osades esitatud nõuded on kaebaja eelnevalt esitanud selles kohtueelses menetluses, mille numbriga ta on osa pealkirjastanud. Samas ei tea kohus kohtueelses menetluses kaebaja esitatud pöördumiste tegelikku sisu, sest need on koostatud vene keeles ja kaebaja on keeldunud tõlkekulude kandmisest ning vangla ei ole pidanud põhjendatuks tõlkimist korraldada omal kulul. Kohus arvestab seda, et kahjunõudena registreeritud dokument võib sisaldada ka nõudeid, mida tuleks tõlgendada vaidena ning vaidena registreeritud dokument võib sisaldada ka kahjunõudeid.
3-21-2261
5.Kohus peab vajalikuks märkida, et tõlgendab seoses distsiplinaarkäskkirjaga nr 6-3/6211 esitatud kaebust nii, et kaebaja on soovinud esitada nimetatud käskkirja peale tühistamiskaebuse, kuna kaebaja ei ole kaebuses viidanud sellele, et esineksid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alused. Kohtu hinnangul järeldub kaebaja põhjendustest, et ta on soovinud kohtule esitada tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 1), mitte tühisuse tuvastamise kaebust (HKMS § 37 lg 2 p 6). Tahet esitada tühistamiskaebust kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kaebaja on üritanud enne kohtusse pöördumist läbida tühistamiskaebuse esitamise eelduseks oleva vaidemenetluse.
6.Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta seisukoha võtmist kontrollib kohus, kas kaebajal on kõikide kaebuses esitatud nõuete osas olemas kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.1.Kaebaja on palunud kohustada vanglat võtma vastutusele süüdlased seoses 13.08.2021 toiminud intsidendiga käskkirja nr 1-1/109 tutvustamisel. Samuti on kaebaja palunud kohustada vanglat viima läbi analüüs Viru Vangla sportimisvõimaluste osas. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitseb. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras vastutusele võtmist ega sportimisvõimaluste osas analüüsi läbiviimist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust selliseid nõudeid kohtule esitada. Niisiis tuleb kaebus eeltoodud nõuete osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.
6.2.Kaebaja on esitanud kohtule ka mitmeid kohustamisnõudeid seoses ITK-ga. VangS § 16 lg 1 näeb ette ITK koostamise kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat. Justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 on vastu võetud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi Juhend). Täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (Juhendi § 2 lg 1). VangS § 16 lg 2 järgi tuleb kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutada kinnipeetavaga. Vastavalt Täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid Juhendi § 5 lg 6 kohaselt. VangS § 16 lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule. Vanglal on seega kohustus ITK-d muuta ja täiendada vastavalt kinnipeetava arengule, mitte kinnipeetava nõudmisel. Subjektiivset õigust nõuda ITK muutmist enda soovile vastavaks kinnipeetaval pole. Samuti ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda ITK koostamise metoodika muutmist. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 10.04.2019. a määruses kohtuasjas nr 3-18-111 (p 13), et ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Kaebaja võib täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel (Riigikohtu 17.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 26). Eelnevat arvestades kuulub kaebus ITK muutmise ja ITK koostamise metoodikaga seonduvate nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
3-21-2261
7.Ülejäänud nõuete osas (s.o erinevad tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded) kontrollib kohus järgnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
7.1.HKMS § 121 lg 1 p-i 4 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et allesjäänud nõuete osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning selles osas tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p-i 4 alusel tagastada.
7.2.HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 1 1 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 17).
7.3.Kaebusese nähtuvalt on kaebaja esitanud Viru Vanglale venekeelsed hüvitamisnõuded ja vaided nr 6-16/165-1, 6-12/272-1, 6-12/301-1, 6-16/198-1, 6-16/185-1, 6-16/199-1, 616/184-1, 6-16/183-1, 6-16/197-1, 6-16/200-1 ja 6-16/186-1. Viru Vangla 02.09.2021. a ja 29.09.2021. a otsustega tagastati nimetatud kaebaja võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused PS §-de 6 ja 52, KeeleS § 12, HMS § 20 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelsete kahjunõuete ja vaiete tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaiete ja kahjunõuete tagastamisel oli õigusvastane.
7.4.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaiete ja kahjunõuete läbivaatamist takistav puudus.
3-21-2261
7.5.Kohus kontrollib järgnevalt, kas Viru Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-16/165-1, 6-12/272-1, 6-12/301-1, 6-16/198-1, 6-16/185-1, 6-16/199-1, 616/184-1, 6-16/183-1, 6-16/197-1, 6-16/200-1 ja 6-16/186-1.
7.6.PS §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lg 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lg 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lg 2). Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le.
7.7.Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31.03.2022 esitatud vastuses, et seisuga 01.01.2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Seisuga 01.01.2022 olid vastavad arvud 10 859 isikut ja 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.2021. a ega ka 01.01.2022. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima.
7.8.HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491. Vaiete ja kahjunõuete tagastamise otsuste tegemise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni (VSkE v.r) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE v.r § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE v.r § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE v.r § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE v.r § 491 lg 5, et kui
3-21-2261 kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE v.r §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
7.9.Haldusasjas nr 3-22-437 on halduskohus palunud Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule selles asjas 11.03.2022. a vastusega nr 2-4/6047-6 kaebaja poolt varasemalt vanglale esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised, mis vangla arvates kaebaja keeleoskust kinnitavad. Kohus võtab need kaebaja pöördumised käesoleva haldusasja toimiku juurde. Tutvunud nimetatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Kohtule haldusasjas nr 3-22-437 esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Seega, kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt 02.09.2021. a ja 29.09.2021. a otsustega kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-16/165-1, 6-12/272-1, 6-12/301-1, 6-16/198-1, 6-16/1851, 6-16/199-1, 6-16/184-1, 6-16/183-1, 6-16/197-1, 6-16/200-1 ja 6-16/186-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas esitatud kaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
9.Kaebaja on esitanud ka taotluse liita praegune kaebus kõikide tema poolt varem esitatud kaebustega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi, millest hetkel on ettevalmistava menetluse staadiumis haldusasjadena nr 3-21-1306, 3-21-1616, 3-21-1802, 3-21-2670, 3-21-2979 ja 3-22-1025 registreeritud kaebused ning menetlusse on võetud kaebus haldusasjas nr 3-21-2749. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus tagastab käesoleva määrusega praeguses haldusasjas esitatud kaebuse. Kohtu arvates ei ole põhjendatud liita teisele haldusasjadele praegust haldusasja, mille menetlus lõppeb. Samuti ei lihtsustaks ega kiirendaks kaebaja kaebuste liitmine mitte kuidagi nende lahendamist, kuna kaebused sisaldavad rohkelt nõudeid ja taotlusi seoses vangla erinevate toimingute ja haldusaktidega. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata.
3-21-2261
10.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus kaebaja tõendite kogumise taotluse (võtta praeguse asja materjalide juurde vangla selgitused seoses sportimisvõimalustega Viru Vanglas ning kuulata tunnistajatena üle vanglaametnikud ja meditsiinitöötajad) ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.