Arseni Jakovlevi (Jakovlev) kaebus Viru Vangla tegevuse peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus.
2.Jätta haldusasjade liitmise taotlus rahuldamata.
3.Jätta tõendite kogumise ja riigilõivust vabastamise taotlused läbi vaatamata.
4.Võtta käesoleva haldusasja toimiku juurde Viru Vangla poolt 11.03.2022 haldusasjas nr 3-22-437 esitatud vastusele nr 24/6047-6 lisatud kaebaja pöördumised ning Siseministeeriumi poolt 31.03.2022 haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi valla elanike kohta.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Viru Vanglas kinni peetav isik Arseni Jakovlev (edaspidi kaebaja) esitas 05.01.2022 Tartu Halduskohtule rohkete nõuete ja taotlustega kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja arvates on vangla kohtueelses menetluses jätnud tema vaided ja kahjunõuded õigusvastaselt läbi vaatamata. Kaebaja väitel vangla valetab, et ta oskab eesti keelt ning et tal oli vaba raha võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks. Kaebaja palub kaebuse põhinõuete osas vastu võtta. Lisaks palub kaebaja põhiseaduse (PS) § 15 alusel põhiseadusvastaseks kõik õigusaktid ja toimingud, millega rikutakse PS-s sätestatud õigusi ja vabadusi või mis on antud asjas muul viisil PS-ga vastuolus. Kaebaja palub ka antud kaebuse liita haldusasjas nr 3-21-2261 esitatud kaebuse juurde. Kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole raha ja igasugune summa on tema jaoks oluline. Kaebuse põhinõuded ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad:
1.1.Kaebaja viitab dokumentidele nr 6-12/458-4 ja 6-16/248-2 ning märgib, et ta esitas 02.09.2021 vanglale pikaajalise kokkusaamise taotluse (registreeriti nr-ga 6-7/26000-1), millele ei vastatud tähtaegselt ning samuti ei teavitatud viivitusest. Vangla vastas kaebajale alles
3-22-91 11.10.2021 eesti keeles ega tõlkinud seda kaebajale vene keelde. Kaebaja põhjendab, miks tema arvates on vangla tegevus tema emaga pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisel õigusvastane. Samuti heidab kaebaja vanglale ette ebaõige informatsiooni andmist kokkusaamiste osas. Kaebaja märgib, et vangla ignoreeris tema nõudmisi ja diskrimineeris teda, mispärast palub ta kohtul eraldi tuvastada, kas ametnik A. Kongi tegevuses olid avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg 1 ja 2 ning valvurite eetikakoodeksi § 1.2 ja § 1.3 rikkumise tunnused. Antud asjaolude tuvastamine võimaldab kaebajal analoogsetes olukordades kohtu otsusele viidates suurema efektiivsusega kaitsta oma õigusi, aga samuti süüdlane vastutusele võtta, mis on omakorda vajalik vangla süstemaatilise ja õigusvastase praktika muutmiseks. Tõendina palub kaebaja kohtul kontrollida vangla külaliste külastusnimekirja, millest on näha, et juba terve aasta ei ole mitte keegi tema juures kokkusaamisel käinud. Kaebaja leiab, et vangla diskrimineeris teda keeletunnustel ja see annab talle aluse nõuda diskrimineerimise eest kompensatsiooni summas 2700 eurot. Selle eest, et vangla süstemaatiliselt ei vasta avaldustele tähtaegselt ja rikub haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 41, nõuab kaebaja kompensatsiooni summas 100 eurot. Perega kokkusaamise võimalusest ilmajätmise ja peresidemete säilitamise takistamise eest nõuab kaebaja PS §-i 25 alusel kompensatsiooni summas 10 000 eurot.
1.2.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/251-4 ning märgib, et alates 2021. aasta algusest varastab vangla süstemaatiliselt raha tema vanglasiseselt arvelt. Kaebaja sõnul veetis ta 2021. aastal kartseris kokku 38 päeva, aga elektri eest võeti temalt ikka raha maha ning septembrikuu eest võeti raha maha kaks korda. Selleks, et kontrollida, miks raha maha läheb, on vaja kirjutada täiendav avaldus eesti keeles. Kaebaja väitel aga ei oska ta eesti keelt ning tõlki on raske leida. Kaebaja viitab keeletunnustel diskrimineerimisele. Kaebaja nõuab temalt 2021. aastal ebaseaduslikult varastatud raha tagastamist ning aastaid kestva õigusvastase raha varastamise praktika eest moraalse kahju hüvitamist summas 1700 eurot.
1.3.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/256-4 ning leiab, et teda paigutati 23.10.2021 ilma käskkirja tutvustamata ebaseaduslikult kartserisse. Kartserikamber (S-5 sinises hoones) K-510 on ebasanitaarne ja ruumi suurus ei vasta normidele. Ventilatsioon paikneb otse magamiskoha kohal. Selline ventilatsiooni paigutus ohustab otseselt kinnipeetavate tervist, kuna külm õhk puhub voodi ülemisel magamiskohal asuvale inimesele peale. Kaebaja sai seetõttu 25.10.2021 külma ja jäi haigeks, misjärel palus kaebaja meditsiiniabi, kuid seda talle ei võimaldatud. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda kõnealuse kartserikambri projektijoonise, millelt nähtub ventilatsiooni asukoht ja pind ning kambri täisplaneering koos mööbliga. Samuti palub kaebaja nõuda välja fotod, millel peab olema kajastatud ventilatsiooni asukoht voodi ülemise magamiskoha suhtes. Kaebaja palub ka küsitleda kontaktisik A. Kongit ja meditsiinitöötajat, miks nad 25.10.2021 ignoreerisid nõudmist anda meditsiiniabi. Meditsiiniabi mitteandmise eest nõuab kaebaja kompensatsiooni summas 1700 eurot. Tervisele põhjustatud kahju eest nõuab kaebaja hüvitist 1700 eurot. Kinnipidamisnormide rikkumise eest ja PS § 18 rikkumise eest, nõuab kaebaja moraalse kahju eest kompensatsiooni summas 3000 eurot.
1.4.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/260-4 ning märgib, et 01.11.2021 S-5 hoone kambris K-510 üksikvangistuses viibides ei võimaldatud tal vangla kauplusest ostetud lihatooteid paigutada külmkappi, vaid need pandi mittesobiva säilitustemperatuuriga lattu. Sellega tekitati kaebajale varalist kahju. Kaebaja palub asja lahendamiseks nõuda vanglalt välja kõik 01.11.2021. a salvestused (12 tükki) vestlustest selektori kaudu S-5 osakonna kambrist K510 alates 09.30 kuni 13.30 ning küsitleda vanglaametnikke Ž. Korikovi ning M. Altermanni. Kaebaja viitab taaskord keele alusel diskrimineerimisele ning palub teha rahvastikuregistrisse päring vene keelt kõnelevate inimeste arvu kohta Ida-Virumaal ja Jõhvi vallas. Kaebaja nõuab tõlgi võimaldamisest keeldumise ja diskrimineerimise eest kompensatsiooni summas 1700
3-22-91 eurot. Riknenud toiduainete eest nõuab kaebaja hüvitist 6,60 eurot. Samuti nõuab kaebaja talle suuremate kannatuste tekitamise ja psühholoogilise vägivalla eest mittevaralist kahjuhüvitist summas 1700 eurot. Keeldumise eest esitada oma toimingute õiguslik põhjendus ja soovimatuse eest järgida HMS §-i 55 ja § 56 lg-t 3 nõuab kaebaja mittevaralist kahju 100 eurot.
1.5.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/271-1 ning märgib, et 03.11.2021 jäeti ta tugeva seljavaluga ilma õigeaegsest meditsiiniabist. Kaebaja leiab, et talle oleks tulnud viivitamata meditsiiniabi osutada, aga seda ei tehtud ning sellega põhjustati talle kannatusi. Samuti heidab kaebaja vanglale ette, et taolise rikkumisega seoses ei algatatud meditsiinitöötajate osas menetlust. Kaebaja palub kohtul kohustada vanglat taotlema ekspertkomisjoni hinnangut K. Venela ja teiste meditsiiniõdede toimingutele, kes töötasid 25.10.2021 ja 03.11.2021 ning kes väljakutse peale ei tulnud. Samuti palub kaebaja kohustada vanglat algatama järelevalvemenetluse antud asjas väljatoodud rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes. Kaebaja nõuab kompensatsiooni summas 1700 eurot tervisekahju eest, mis tekitati õigeaegse meditsiiniabi mittevõimaldamisega, K. Venela vale eest 1700 eurot ning PS § 18 rikkumise eest 1700 eurot. Kaebaja palub kohtul võtta tõenditena asja juurde 03.11.2021 töötanud medõdede küsitlemised tunnistajatena, kogu 03.11.2021 ametikirjavahtus S. Sakase ja J. Valemi vahel, S. Sakase küsitlus asja eseme osas ning küsida Viru vangla peaarstilt selgitusi, kuidas ta lubas medõel K. Venelal lahendada (peaarstile adresseeritud) kaebusele vastamise küsimuse.
1.6.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/270-1 ning leiab, et vangla tagastas õigusvastaselt ja jättis läbi vaatamata haldusaktide nr 6-16/238-4, nr 6-16/239-4, nr 6-16/237-3 ja 6-12/410-4 osas esitatud vaided. Kaebaja väitel sisaldab vangla vastus valeandmeid tema eesti keele oskuse kohta ja tema arvel oleva vaba raha kohta. Kaebaja nõuab PS § 17 rikkumise eest ning diskrimineerimise ja avalduste õigusvastase tagastamise eest 10 000 eurot kompensatsiooni.
1.7.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/272-1 ning märgib, et sai 04.11.2021 kätte kohtumääruse asjas nr 3-21-2422, millest avastas valeinformatsiooni vangla poolt esitatud seisukohas. Selliste andmete esitamine kohtule on kaebaja arvates tema õiguse rikkumine PS §-i 17 alusel, samuti eksitab see kohut, millega lõpptulemusena tekitab kahju kaebaja elule. Kaebaja sõnul esitas vangla seisukoha, milles väitis, et kaebaja oskab eesti keelt. Kaebaja põhjendab, miks vangla seisukoht tema keeleoskuse osas ei ole tõene ning osutab, et tema eesti keele oskuse tase on vastavalt tehtud keeleeksamile A1. Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas vanglaametnik A. Kongi tegevuses seoses kaebaja keeleoskusega olid ATS § 51 lg-te 1 ja 2 rikkumine ja tahtluse tunnused ning nõuab vanglalt diskrimineerimise ja PS §-i 17 rikkumise eest kompensatsiooni summas 3700 eurot.
1.8.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/249-4 ning märgib, et ta viidi oktoobris Ahtme haiglasse arsti vastuvõtule, kus talle pandi diagnoos – kontaktne dermatiit. Kaebaja sõnul selgitas arst talle, et see on allergiline reaktsioon, kuid ta ei saa välja selgitada allergilise reaktsiooni põhjust, kuna on dermatoloog, mitte allergoloog. Arst selgitas, et perearst oleks pidanud kaebaja allergoloogi juurde saatma ning ainus, mida ta teha saab, on kaebajale salv välja kirjutada. Kaebaja palus Ahtme arstil anda vabastus koristamise ja tolmukontaktiga seotud tööst, aga arst ütles, et ei saa seda teha, kuna see on vangla arsti kohustus. Kaebaja sõnul pärast Ahtme arsti diagnoosi vangla arstid mitte kuidagi ei reageerinud. Nende kohustuseks oli üle vaadata kaebaja töövõimelisuse küsimus sümptomite ja Ahtme arsti diagnoosi alusel, aga süstemaatilise hooletusega mitte keegi oma kohustusi ei täitnud. Samuti kirjutati kaebajale oktoobris välja salv vale nimega ja talle ei ole siiani salvi antud. Kaebaja nõuab kompensatsiooni tegevusetuse, hoolmatuse ja ohu eest tervisele summas 3000 eurot ning moraalse kahju eest summas 1700 eurot.
3-22-91
1.9.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-12/489-4 ning märgib, et vangla jätab teda süstemaatiliselt ilma tema põhiseaduslikust õigusest, mis on talle kui Eesti kodanikule garanteeritud PS § 51 lg 2 ja PS § 52 lg 2 alusel, aga samuti õigusest kaitsta oma õigusi. Kaebaja leiab, et vangla on kohustatud kasutama temaga asjaajamiskeelena vene keelt. Kaebaja palub teha rahvastikuregistrisse vähemusrahvuste keele osas päring. Kaebaja heidab vanglale ette, et seitsme aasta jooksul kasutas vangla ära tema juriidilist harimatust ja keelebarjääri ning eksitas teda, et ei võimalda tõlgi teenust ja et kõik avaldused peab kirjutama ainult eesti keeles. Kaebaja arvates takistab selline praktika kohtuliku kontrolli teostamist ja aitab kaasa sellele, et läbivaatamise ja vangla tahtlike eksimuste kogu koormus langeb kohtutele ja raiskab nende ressursse. Kaebaja palub kohtul tuvastada, et vangla kirjeldatud tegevus on diskrimineerimine keele tunnustel ja selle tulemusena mitmete õigusaktide rikkumine ning nõuab kompensatsiooni asjas väljatoodud rikkumiste eest summas 1700 eurot.
1.10.Kaebaja viitab dokumentidele nr 6-16/255-4 ja 6-10/26171-2 ning leiab, et viimati nimetatud vangla vastus rikub tema õigusi. Kaebaja heidab vanglale ette hariduse omandamise takistamist ning ebakompetentsust tema individuaalse täitmiskava koostamisel. Kaebaja palub kohustada vanglat andma talle võimalus õppida ning nõuab vangla tegevusega seoses kompensatsiooni summas 7000 eurot. Samuti palub kaebaja tuvastada, kas vastuse nr 610/26171-2 eest vastutavate ametnike tegevuses olid avaliku teenistuse seaduse § 51 lg-te 1 ja 2 rikkumise tunnused.
2.Viru Vangla edastas 02.02.2022 kohtule kaebuses välja toodud asjaoludega seonduvate kohtueelsete menetluste materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
4.Kaebaja on oma kaebuse jaotanud kümneks eraldi osaks, pannes iga osa pealkirjaks kohtueelse menetluse dokumendi numbri, millega vastavas osas kirjeldatud probleem seondub. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud dokumendi numbreid ära tuues näidata, et ta on igas osas kirjeldatud probleemiga seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Seetõttu eeldab kohus, et erinevates osades esitatud kohustamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõuded on kaebaja eelnevalt esitanud selles kohtueelses menetluses, mille numbriga ta on osa pealkirjastanud. Samas ei tea kohus kohtueelses menetluses kaebaja esitatud pöördumiste tegelikku sisu, sest need on koostatud vene keeles ja kaebaja on keeldunud tõlkekulude kandmisest ning vangla ei ole pidanud põhjendatuks tõlkimist korraldada omal kulul. Kohus arvestab seda, et kahjunõudena registreeritud dokument võib sisaldada ka nõudeid, mida tuleks tõlgendada vaidena ning vaidena registreeritud dokument võib sisaldada ka kahjunõudeid.
5.Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta seisukoha võtmist kontrollib kohus, kas kaebajal on kõikide kaebuses esitatud nõuete osas olemas kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3-22-91
5.1.Kaebaja on palunud kohustada vanglat taotlema ekspertkomisjoni hinnangut meditsiinitöötaja K. Venela ja teiste meditsiiniõdede toimingutele, kes töötasid 25.10.2021 ja 03.11.2021 ning kes väljakutse peale ei tulnud. Samuti on kaebaja palunud kohustada vanglat algatama järelevalvemenetluse antud asjas väljatoodud rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitseb. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglas järelevalvemenetluse läbiviimist ega vanglatöötajate väidetavate rikkumiste osas eksperthinnangu andmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust selliseid nõudeid kohtule esitada. Niisiis tuleb kaebus eeltoodud nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.
5.2.Kaebaja on palunud ka kohtul eraldi tuvastada, kas vanglaametnik A. Kongi tegevuses seonduvalt tema pikaajalise kokkusaamise taotlusega olid ATS § 51 lg-te 1 ja 2 ning valvurite eetikakoodeksi § 1.2 ja § 1.3 rikkumise tunnused. Kaebaja sõnul võimaldab antud asjaolude tuvastamine tal analoogsetes olukordades kohtu otsusele viidates suurema efektiivsusega kaitsta oma õigusi, aga samuti süüdlane vastutusele võtta, mis on omakorda vajalik vangla süstemaatilise ja õigusvastase praktika muutmiseks. Kaebaja on veel palunud tuvastada, kas õppimisega seonduvalt antud vastuse nr 6-10/26171-2 eest vastutavate ametnike tegevuses olid ATS § 51 lgte 1 ja 2 rikkumise tunnused. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg-d 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja 14.10.2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 09.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.2009. a määrus asjas nr 3-31-101-08, p 28). Kohtule ei nähtu praegusel juhul sellist ülekaalukat preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist vanglaametniku A. Kongi tegevuse õiguspärasuse osas. Soov võtta süüdlane vastutusele ei saa olla tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks, kuivõrd kinnipeetavatel isikutel puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Samuti ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik vastuse nr 6-10/26171-2 eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine, kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks on antud juhul sobivam esitada õppimisega seonduvalt kohustamisnõue, mille kaebaja on juba ka esitanud. Eelnevat arvestades kuulub kaebus kõnealuste tuvastamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
5.3.Kaebaja on palunud veel kohtul täiendavalt tuvastada, et vangla tegevus kaebaja võõrkeelsete pöördumiste menetlemisel on diskrimineerimine keele tunnustel ja selle tulemusena mitmete õigusaktide rikkumine. Kohus mõistab, et kaebaja peab silmas eelkõige vangla tegevust tema võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuete menetlemisel. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka sellise tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja saab iga kord pärast vaide või kahjunõude tagastamist kohtule esitada kaebuse põhinõudega ning kui kohus kontrollib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, peab kohus muu hulgas hindama seda, kas vaide või kahjunõude tagastamine oli õiguspärane. Seega ei ole vangla sellekohase tegevuse eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nimetatud nõude osas HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.
3-22-91
6.Ülejäänud nõuete osas (s.o erinevad kohustamis- ja hüvitamisnõuded) kontrollib kohus järgnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
6.1.HKMS § 121 lg 1 p-i 4 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et allesjäänud nõuete osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning selles osas tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p-i 4 alusel tagastada.
6.2.HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 17).
6.3.Kaebusese nähtuvalt on kaebaja esitanud Viru Vanglale venekeelsed hüvitamisnõuded ja vaided nr 6-12/458-1, 6-16/248-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/260-1, 6-16/271-1, 616/270-1 , 6-16/238-1, 6-16/239-1, 6-16/237-1, 6-12/410-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/4891 ja 6-16/255-1. Viru Vangla 02.11.2021. a, 20.12.2021. a ja 28.01.2022. a otsustega tagastati nimetatud kaebaja võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused PS §-de 6 ja 52, KeeleS § 12, HMS § 20 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelsete kahjunõuete ja vaiete tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaiete ja kahjunõuete tagastamisel oli õigusvastane.
6.4.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaiete ja kahjunõuete läbivaatamist takistav puudus.
3-22-91
6.5.Kohus kontrollib järgnevalt, kas Viru Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-12/458-1, 6-16/248-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/260-1, 6-16/271-1, 616/270-1 , 6-16/238-1, 6-16/239-1, 6-16/237-1, 6-12/410-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/4891 ja 6-16/255-1.
6.6.PS §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lg 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lg 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lg 2). Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le.
6.7.Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31.03.2022 esitatud vastuses, et seisuga 01.01.2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Seisuga 01.01.2022 olid vastavad arvud 10 859 isikut ja 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.2021. a ega ka 01.01.2022. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima.
6.8.HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491. Vaiete ja kahjunõuete tagastamise otsuste tegemise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni (VSkE v.r) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE v.r § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE v.r § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE v.r § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad
3-22-91 vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE v.r § 491 lg 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE v.r §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
6.9.Haldusasjas nr 3-22-437 on halduskohus palunud Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule selles asjas 11.03.2022. a vastusega nr 2-4/6047-6 kaebaja poolt varasemalt vanglale esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised, mis vangla arvates kaebaja keeleoskust kinnitavad. Kohus võtab need kaebaja pöördumised käesoleva haldusasja toimiku juurde. Tutvunud nimetatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Kohtule haldusasjas nr 3-22-437 esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Seega, kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt 02.11.2021. a, 20.12.2021. a ja 28.01.2022. a otsustega kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-12/458-1, 6-16/248-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/260-1, 6-16/271-1, 6-16/270-1 , 6-16/238-1, 6-16/239-1, 6-16/237-1, 612/410-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/489-1 ja 6-16/255-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas esitatud kaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
8.Kaebaja on esitanud ka taotluse liita praegune kaebus asjas nr 3-21-2261 esitatud kaebuse juurde. Kohtus haldusasjana nr 3-21-2261 registreeritud kaebus on ettevalmistava menetluse staadiumis. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus tagastab käesoleva määrusega praeguses haldusasjas esitatud kaebuse. Kohtu arvates ei ole põhjendatud liita teisele haldusasjadele praegust haldusasja, mille menetlus lõppeb. Samuti ei lihtsustaks ega kiirendaks kaebuste liitmine mitte kuidagi kaebuste lahendamist, kuna nii praeguses haldusasjas esitatud kaebus kui ka asjana nr 3-21-2261 registreeritud kaebus sisaldavad mõlemad rohkelt nõudeid ja taotlusi seoses vangla erinevate toimingute ja haldusaktidega. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus kaebaja tõendite kogumise taotluse (võtta praeguse asja materjalide juurde joonised, fotod ja 01.11.2021. a salvestused
3-22-91 kartserikambrist K-510, nimekiri kaebajat külastanud isikute kohta, S. Sakase ja J. Valemi vaheline 03.11.2021. a ametikirjavahtus ning kuulata tunnistajatena üle vanglaametnikud ja meditsiinitöötajad) ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2022 lahendis toodud muudatustega 07. veebruaril 2023.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.