Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 22.06.2022, Tartu 3-21-2261 Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtu 25.05.2022. a määrus Arseni Jakovlevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Arseni Jakovlev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Arseni Jakovlevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.05.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. Jakovlev esitas Viru Vanglale venekeelsed kahju hüvitamise taotlused ja vaided nr 6-16/165-1, 6-12/272-1, 6-12/301-1, 6-16/198-1, 6-16/185-1, 6-16/199-1, 6-16/184-1, 6-16/183-1, 6-16/197-1, 6-16/200-1 ja 6-16/186-1.
2.Viru Vangla tagastas 02.09.2021. a ja 29.09.2021. a otsustega eelnimetatud võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused. Otsuste põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud A. Jakovlev tähtajaks vaiete ja kahju hüvitamise taotluste puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget. Vangla veendumuse kohaselt oskab A. Jakovlev piisaval määral eesti keelt, et enda õigusi kaitsta. Seda kinnitavad A. Jakovlevi poolt varasemalt esitatud eestikeelsed pöördumised (nt vaided nr 6-12/140-1 ja 6-12/160-1 ning kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/109-1 ja 6-16/110-1). Taotleja kinnitas vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkesse edastamise taotlustel, et ta ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma oma vanglasiseselt isikuarvelt. Arvestades, et taotleja oskab eesti keelt, ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ja vaiete tõlkesse edastamist.
3.A. Jakovlev esitas 04.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja palus kõik tema pöördumised läbivaatamisele võtta; liita kaebuse varem esitatud kaebustega; kontrollida asjassepuutuvate õigusaktide ja toimingute vastavust põhiseadusele (PS); vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse põhjendused:
Vangla on kohtueelses menetluses jätnud kaebaja vaided ja kahju hüvitamise taotlused õigusvastaselt läbi vaatamata. Vangla valetab, et kaebaja oskab eesti keelt ning et tal oli vaba raha võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks. Kaebaja viitas dokumentidele nr 6-16/165-1, 6-12/272-1, 6-12/301-1, 6-16/198-1, 6-16/185-1, 6-16/199-1, 6-16/184-1, 6-16/183-1, 6-16/197-1, 6-16/200-1 ja 6-16/186-1. Kaebaja palus tühistada käskkiri nr 6-3/621-1 ning diskrimineerimise, üksikvangistuse õigusvastase kohaldamise ning psühholoogilise vägivalla ja tervisekahju eest maksta kompensatsiooni 5000 eurot. Kaebaja, viidates dokumentidele nr 6-12/301-1 ja 6-16/198-1, palus maksta kompensatsiooni 1700 eurot ning valehinnangu avalikustamise eest keeleoskuse kohta maksta kompensatsiooni 500 eurot. Kaebaja, viidates dokumendile nr 6-16/185-1, palus mittevaralist kahju 1700 eurot. Kaebaja, viidates dokumendile nr 6-16/199-1, palus mittevaralist kahju väärikuse alandamise eest 300 eurot. Kaebaja palus kohtul kohustada vanglat andma selgitusi, milleks on ette nähtud kinnine spordisaal, kuidas vangla saab aru, millist negatiivset efekti omab vähene liikumine inimese üldisele füüsilisele seisundile jmt. Kaebaja palus kohtul kohustada vanglat viima läbi olukorra analüüs ja viima oma tegevus vastavusse Euroopa normide ja standartidega ning aset leidnud rikkumiste eest, viidates dokumendile nr 6-16/184-1, palus kaebaja välja mõista kompensatsiooni 1700 eurot. Kaebaja, viidates dokumendile nr 6-16/183-1, palus moraalse kahju eest väärikust alandava kohtlemisega kompensatsiooni 1700 eurot. Kaebaja palus kohtul analüüsida vangla tegevuse vastavust Euroopa normidele, standarditele ja õigusele ning hüvitada talle õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 3700 eurot, viidates dokumendile nr 6-16/197-1. Kaebaja palus kohtul kontrollida ametniku tegevust vastavalt karistusseadustiku §-le 324 (13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/109 kättetoimetamisel) ja rikkumiste tuvastamisel kohustada vanglat süüdlasi vastutusele võtma ning nõudis õiguste rikkumise eest kompensatsiooni 7000 eurot, viidates dokumendile nr 6-16/200-1. Kaebaja palus kohtul kohustada vanglat viima individuaalse täitmiskava (ITK) koostamise metoodika vastavusse Euroopa Liidu normide ja nõuetega, eemaldama ITK-st põhjendamatu informatsioon, võimaldama kaebajale võimaldamata programmid, kaebaja osavõtul töötama läbi vajaduse viia ITK-sse muudatused kaebaja arenguks ja elutegevuseks. Lisaks taotles kaebaja seoses tema õiguste rikkumisega kompensatsiooni 1700 eurot, viidates dokumendile nr 6-16/186-1.
4.Tartu Halduskohus tagastas 25.05.2022. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis haldusasjade liitmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis tõendite kogumise ja riigilõivust vabastamise taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 3); võttis käesoleva haldusasja toimiku juurde Viru Vangla poolt 11.03.2022 haldusasjas nr 3-22-437 esitatud vastusele nr 2-4/6047-6 lisatud kaebaja pöördumised ning Siseministeeriumi poolt 31.03.2022 haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi valla elanike kohta (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras vastutusele võtmist ega sportimisvõimaluste osas analüüsi läbiviimist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal õigust selliseid nõudeid kohtule esitada. Kaebus tuleb nõuete osas kohustada vanglat võtma vastutusele süüdlased seoses 13.08.2021 toimunud intsidendiga käskkirja nr 1-1/109 tutvustamisel ja kohustada vanglat viima läbi analüüs vangla sportimisvõimaluste osas tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda ITK muutmist enda soovile vastavaks või ITK koostamise metoodika muutmist. Kaebus tuleb ITK muutmise ja ITK koostamise metoodikaga seonduvate kohustamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. 3) Arvestades, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.2021 ega 01.01.2022 seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491. Vaiete ja kahjunõuete tagastamise otsuste
tegemise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni (VSkE v.r) §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Haldusasjas nr 3-22-437 esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ja lühikest probleemi kirjeldust. Kaebaja keeleoskustase on selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest vanglasiseselt isikukontolt ja kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi, siis tagastas vangla õiguspäraselt 02.09.2021. a ja 29.09.2021. a otsustega kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-16/165-1, 6-12/272-1, 6-12/301-1, 6-16/198-1, 6-16/185-1, 6-16/199-1, 6-16/184-1, 6-16/183-1, 6-16/197-1, 6-16/200-1 ja 6-16/186-1. Ülaltoodud nõuete (erinevad tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded) osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ja kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.A. Jakovlev esitas 09.06.2022 määruskaebuse, milles ta palub ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, kui see on mööda lastud. Veel palub kaebaja Tartu Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsuse tegemiseks. Määruskaebuse põhjendused: Kaebaja võõrkeelse vaide tagastamine ei olnud õiguspärane, seetõttu ei ole kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjendatud. Kohus tugines vaid vangla otsuse põhjendustele, ignoreerides kaebaja põhjendusi. Kaebaja ei oska eesti keelt, tema teadmiste tase ei võimalda koostada isegi kergeid tekste. Kaebaja kasutas tõlkimiseks varem teise kinnipeetava abi. Kohus ei kontrollinud kaebajal keeleoskuse kategooria olemasolu. Vangla väited on paljasõnalised ja vale. Kohus ignoreerib kohtupraktikat, millega segab kaebajal kaitsta oma õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 25.05.2022. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist osas, milles halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määrust kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.Kaebaja palub määruskaebuses ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, kui see on mööda lastud. Käesolevas haldusasjas on määruskaebus esitatud tähtaegselt. Seega puudub kaebajal vajadus esitada tähtaja ennistamise taotlust määruskaebuse esitamisel. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta.
8.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
9.Tartu Halduskohus tagastas 25.05.2022. a määrusega (põhjenduste p 7 alap-d 7.1-7.9) kaebuse osade nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, leides, et selles osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul kaebaja võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ja vaiete nr 6-16/165-1, 6-12/272-1, 6-12/301-1, 6-16/198-1, 6-16/185-1, 6-16/199-1, 6-16/184-1,
6-16/183-1, 6-16/197-1, 6-16/200-1 ja 6-16/186-1 (vastavalt tl 22-22p, 23-23p, 24-24p, 25-25p, 27, 26, 28-28p, 29, 30-30p, 31-31p, 32-32p) tõlkesse saatmist, vaid tagastas 02.09.2021. a ja 29.09.2021. a otsustega (tl 35-36p ja 33-34p) kaebaja eelnimetatud venekeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahju hüvitamise taotluste puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget, ta on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest vanglasiseselt isikukontolt ning vangla veendumuse kohaselt oskab kaebaja enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Halduskohus märkis asjakohaselt, et VSkE v.r §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Kaebaja keeleoskuse piisavuse korral ei olnud vanglal kohustust kaebaja võõrkeelseid pöördumisi tõlkida vastavalt VSkE § 491 lg-le 5.
10.Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuse järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (TrtHKm 11.09.2019, 3-19-1650, TrtRKm 03.02.2015, 3-14-52146). Seega hindas halduskohus vaidlustatud määruses asjakohaselt, kas vangla tagastas kaebaja vaided ja kahju hüvitamise taotlused õiguspäraselt, s.h kas esines vaiete ja kahju hüvitamise nõuete läbivaatamist takistav puudus. Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Seejuures viitas halduskohus käesoleva haldusasja juurde võetud haldusasjas nr 3-22-437 esitatud kaebaja eestikeelsetele pöördumistele (tl 42-53), leides, et nendest nähtuvalt on kaebaja keeleoskus selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Eelnimetatud eestikeelsed pöördumised on kaebaja esitanud ajaliselt nii enne kui ka pärast käesolevas haldusasjas nimetatud võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ja vaiete esitamist ning mõned nendest pöördumistest on lausa paarileheküljelised. Kaebaja suutlikkus koostada eestikeelseid pöördumisi on eeltooduga selgelt tõendamist leidnud. Seega leidis halduskohus õigesti, et vangla õigustatult keeldus kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Seetõttu tagastas vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused õiguspäraselt, mis tähendab, et kaebaja ei ole halduskohtule eeltoodu osas kaebust esitades pidanud kinni asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja halduskohus tagastas eeltoodud osas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele Tartu Halduskohtu 25.05.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.