Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 14. oktoober 2022, Tartu 3-22-91 Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtu 23. mai 2022. a määrus Arseni Jakovlevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Arseni Jakovlev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Arseni Jakovlevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. mai 2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 23. mai 2022. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Arseni Jakovlev esitas Viru Vanglale venekeelsed kahju hüvitamise taotlused ja vaided nr 6-16/248-1, 6-12/458-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/2601, 6-16/271-1, 6-16/270-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/489-1, 6-16/255-1.
2.Viru Vangla tagastas 20. detsembri 2021. a otsusega võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused ja vaided nr 6-16/251-4, 6-16/249-4, 6-16/255-4, 6-16/260-4, 6-12/458-4, 6-16/256-4, 612/489-3 ja 28. jaanuari 2022. a otsusega võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/2484, 6-16/271-4, 6-16/270-4, 6-16/272-4. Otsuste põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud A. Jakovlev tähtajaks vaiete ja kahju hüvitamise taotluste puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget. Vangla veendumuse kohaselt oskab A. Jakovlev piisaval määral eesti keelt, et enda õigusi kaitsta. Seda kinnitavad A. Jakovlevi poolt varasemalt esitatud eestikeelsed pöördumised (nt vaided nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1 ning kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/109-1 , nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1).
Taotleja kinnitas vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkesse edastamise taotlustel, et ta ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma oma vanglasiseselt isikuarvelt. Arvestades, et taotleja oskab eesti keelt, ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ja vaiete tõlkesse edastamist.
3.A. Jakovlev esitas 5. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja palus kõik tema pöördumised läbivaatamisele võtta; liita kaebus asja nr 3-21-2261 juurde; tunnistada põhiseadusele mittevastavaks kõik õigusaktid ja toimingud, mis on põhiseadusega vastuolus; vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse põhjendused ja taotlused olid järgmised: Viru Vangla tagastas õigusvastaselt ja ei vaadanud läbi kaebaja esitatud vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Vangla valetab teadlikult, et kaebaja oskab eesti keelt ja tema arvel on vaba raha. Kaebaja viitas dokumentidele nr 6-12/458-4 ja nr 6-16/248-2 ja selgitas, et esitas 2. septembril 2021 vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks, millele vangla ei vastanud tähtaegselt, s.t 30 päeva jooksul. Vangla vastas alles 11. oktoobril 2021 ja eesti keeles. Vangla ignoreeris kaebaja nõudmisi diskrimineerimise abil, mistõttu palub kaebaja tuvastada, kas vanglaametniku tegevus oli seaduspärane. Kaebaja palus Viru Vanglalt välja mõista kompensatsioon diskrimineerimise eest 2700 eurot, avaldustele süstemaatiliselt mittetähtaegse vastamise eest 100 eurot ja perega kokkusaamise võimalusest ilmajätmise eest 10 000 eurot. Kaebaja viitas dokumendile nr 6-16/251-4 ja palus Viru Vanglalt välja mõista moraalne kahju 1700 eurot aastaid kestva õigusvastase raha varastamise eest ja tagastada raha, mis kaebajalt 2021. aastal varastati. Kaebaja kartseris viibimise ajal võeti tema kontolt maha tasu elektrienergia eest. Kaebaja viitas dokumendile nr 6-16/256-4 ja palus Viru Vanglalt välja mõista meditsiiniabi mitteandmise eest hüvitis 1700 eurot, tervisele põhjustatud kahju 1700 eurot ja kinnipidamisnormide ja Põhiseaduse (PS) § 18 rikkumise eest 3000 eurot. Kaebaja paigutati
23.oktoobril 2021 ilma käskkirja tutvustamata ebaseaduslikult kartserisse, mis ei vastanud tingimustele ja oli ebasanitaarne. Ventilatsioon paiknes otse magamiskoha kohal, mistõttu sai kaebaja 25. oktoobril 2021 külma ja jäi haigeks, kuid talle ei võimaldatud meditsiinilist abi. Kaebaja viitas dokumendile nr 6-16/260-4 ja palus Viru Vanglalt välja mõista hüvitis riknenud toiduainete eest 6,60 eurot, suuremate kannatuste tekitamise ja psühholoogilise vägivalla eest 1700 eurot, tõlgi võimaldamisest keeldumise ja diskrimineerimise eest 1700 eurot, keeldumise eest esitada oma toimingute õiguslik põhjendus ja soovimatuse eest järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 55 ja § 56 lg-t 3 kokku 100 eurot. Kaebaja viitas dokumendile nr 6-16/2711 ja palus Viru Vanglalt välja mõista tervisekahju tekitamise eest 1700 eurot, meditsiiniõe valetamise eest 1700 eurot ning PS § 18 rikkumise eest 1700 eurot. Kaebaja jäeti 3. novembril 2021 tugeva seljavalu ajal ilma õigeaegsest meditsiiniabist. Kaebaja viitas dokumendile nr 616/270-1 ja palus Viru Vanglalt välja mõista PS § 17 rikkumise, diskrimineerimise ja avalduste õigusvastase tagastamise eest 10 000 eurot. Vangla tagastas õigusvastaselt pöördumised nr 616/238-4, 6-16/239-4, 6-16/237-3, 6-12/410-4, esitades valeandmeid kaebaja eesti keele oskuse ja arvel oleva vaba raha kohta. Kaebaja viitas dokumendile nr 6-16/272-1 ja palus Viru Vanglalt välja mõista diskrimineerimise ja PS § 17 rikkumise eest 3700 eurot ning tuvastada vanglaametniku ebaseaduslik käitumine. Kaebaja sai 4. novembril 2021 kätte kohtumääruse asjas nr 3-21-2422, milles avaldati valeinformatsiooni vangla esitatud seisukohas. Kaebaja viitas dokumendile nr 6-16/249-4 ja palus Viru Vanglalt välja mõista tegevusetuse, hoolimatuse ja tervisele ohu tekitamise eest 3000 eurot ning moraalne kahju 1700 eurot. Kaebaja saadeti Ahtme haiglasse dermatoloogi, mitte allergoloogi vastuvõtule ning hiljem ei antud arsti kirjutatud salvi ega hinnatud töövõimelisuse küsimust sümptomite ja Ahtme arsti diagnoosi alusel. Kaebaja viitas dokumendile nr 6-12/489-4 ja palus Viru Vanglalt välja mõista hüvitis 1700 eurot, kuna vangla ei kasuta temaga suhtlemisel haldusmenetluses asjaajamiskeelena vene keelt, jättes kaebaja ilma mitmest põhiõigusest. Kaebaja viitas dokumentidele nr 6-16/255-4 ja 6-10/26171-2 ning leidis, et viimati nimetatud vangla vastus rikub tema õigusi. Kaebaja heidab
vanglale ette hariduse omandamise takistamist ja ebakompetentsust tema individuaalse täitmiskava koostamisel, paludes Viru Vanglalt välja mõista hüvitis 7000 eurot ja tuvastada vanglaametniku tegevuse ebaseaduslikkus.
4.Tartu Halduskohus tagastas 23. mai 2022. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis haldusasjade liitmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis tõendite kogumise ja riigilõivust vabastamise taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 3); võttis käesoleva haldusasja toimiku juurde Viru Vangla poolt 11. märtsil 2022 haldusasjas nr 3-22-437 esitatud vastusele nr 2-4/6047-6 lisatud kaebaja pöördumised ning Siseministeeriumi poolt 31. märtsil 2022 haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi valla elanike kohta. Halduskohtu määruse põhjendused olid järgnevad: 1) Kohus ei tea kohtueelses menetluses kaebaja esitatud pöördumiste tegelikku sisu, mistõttu kohus eeldab, et kaebaja soovis dokumendi numbreid ära tuues näidata, et ta on iga kirjeldatud probleemiga seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. 2) Ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglas järelevalvemenetluse läbiviimist ega vanglatöötajate väidetavate rikkumiste osas eksperthinnangu andmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal õigust selliseid nõudeid kohtule esitada. Kaebaja nõuded, kohustada vanglat taotlema ekspertkomisjoni hinnangut meditsiinitöötajate toimingutele ning algatama järelevalvemenetlus väljatoodud rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes, tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. 3) Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Ei nähtu sellist ülekaalukat preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist vanglaametniku tegevuse õiguspärasuse osas. Kaebaja soov võtta süüdlane vastutusele ei saa olla tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks. Puudub vajadus vangla vastuse nr 6-10/26171-2 õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kaebaja õiguste kaitseks on sobivam esitada õppimisega seoses kohustamisnõue, mille kaebaja on ka esitanud. Kohus tagastab nõuded, tuvastada seoses pikaajalise kokkusaamise taotlusega vanglaametniku tegevuses seaduse rikkumised ning õppimisega seoses antud vastuse nr 6-10/26171-2 eest vastutavate ametnike tegevuses seaduse rikkumise tunnused, kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 4) Kaebaja nõude, tuvastada Viru Vangla poolne kaebaja diskrimineerimine keele tunnustel võõrkeelsete pöördumiste menetlemisel ja sellega mitmete õigusaktide rikkumine, tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebaja saab iga kord pärast vaide või kahju hüvitamise taotluse tagastamist esitada kohtule põhinõudega kaebuse. 5) Arvestades, et Jõhvi vallas ei olnud 1. jaanuari 2021 ega ka 1. jaanuari 2022 seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491. Vaiete ja kahjunõuete tagastamise otsuste tegemise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni (VSkE v.r) §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Haldusasjas nr 3-22-437 esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ja lühikest probleemi kirjeldust. Kaebaja keeleoskustase on selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest vanglasiseselt isikukontolt ja kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi, siis tagastas vangla õiguspäraselt 2. novembri 2021. a, 20. detsembri 2021. a ja 28. jaanuari 2022. a otsustega kaebaja vaided ja kahju hüvitamise taotlused nr 6-12/458-1, 6-16/248-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/260-1, 6-16/271-1, 6-16/270-1, 6-16/238-1, 6-16/239-1, 6-16/237-1, 612/410-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/489-1 ja 6-16/255-1. Ülejäänud nõuete osas ei saa
kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ja kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.A. Jakovlev esitas määruskaebuse, milles palub ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, kui see on mööda lastud. Veel palub kaebaja Tartu Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsuse tegemiseks. A. Jakovlev leiab, et kaebaja võõrkeelse vaide tagastamine ei olnud õiguspärane, seetõttu ei ole kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjendatud. Kohus tugines vaid vangla otsuse põhjendustele, ignoreerides kaebaja põhjendusi. Kaebaja ei oska eesti keelt, tema teadmiste tase ei võimalda koostada isegi kergeid tekste. Kaebaja kasutas tõlkimiseks varem teise kinnipeetava abi. Kohus ei kontrollinud kaebajal keeleoskuse kategooria olemasolu. Vangla väited on paljasõnalised ja vale. Kohus ignoreerib kohtupraktikat, millega segab kaebajal kaitsta oma õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 23. mai 2022. a määruse (resolutsiooni p-i 1) tühistamist osas, milles halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määrust kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.Kaebaja palub määruskaebuses ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, kui see on mööda lastud. Käesolevas haldusasjas on määruskaebus esitatud tähtaegselt. Seega puudub kaebajal vajadus esitada tähtaja ennistamise taotlust määruskaebuse esitamisel. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta.
8.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
9.Tartu Halduskohus tagastas 23. mai 2022. a määrusega (põhjenduste p 6 alap-d 6.1-6.9) kaebuse osade nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, leides, et selles osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul kaebaja võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ja vaiete nr 6 16/248-2, 6-12/458-4, 6-16/251-4, 6-16/256-4, 6-16/260-4, 6-16/271-1, 6-16/270-1, 6 16/272-1, 6-16/249-4, 6-12/489-4, 6-16/255-4 tõlkesse saatmist, vaid tagastas 20. detsembri 2021. a ja 28. jaanuari 2022. a otsustega kaebaja eelnimetatud venekeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused. Kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahju hüvitamise taotluste puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget, ta on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest vanglasiseselt isikukontolt ning vangla veendumuse kohaselt oskab kaebaja enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Halduskohus märkis asjakohaselt, et VSkE v.r §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Kaebaja keeleoskuse piisavuse korral ei olnud vanglal kohustust kaebaja võõrkeelseid pöördumisi tõlkida vastavalt VSkE § 491 lg-le 5.
10.Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuse järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (Tartu Halduskohtu 11. septembri 2019 määrus asjas nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu
3.veebruari 2015. a määrus asjas nr 3-14-52146). Seega hindas halduskohus vaidlustatud määruses asjakohaselt, kas vangla tagastas kaebaja vaided ja kahju hüvitamise taotlused
õiguspäraselt, s.h kas esines vaiete ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamist takistav puudus. Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Seejuures viitas halduskohus käesoleva haldusasja juurde võetud haldusasjas nr 3-22-437 esitatud kaebaja eestikeelsetele pöördumistele, leides, et nendest nähtuvalt on kaebaja keeleoskus selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Eelnimetatud eestikeelsed pöördumised on kaebaja esitanud ajaliselt enne käesolevas haldusasjas nimetatud võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ja vaiete esitamist ning üks nendest pöördumistest on isegi paarileheküljeline. Kaebaja suutlikkus koostada eestikeelseid pöördumisi on eeltooduga selgelt tõendamist leidnud. Seega leidis halduskohus õigesti, et vangla õigustatult keeldus kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Seetõttu tagastas vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused õiguspäraselt, mis tähendab, et kaebaja ei ole halduskohtule eeltoodu osas kaebust esitades pidanud kinni asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja halduskohus tagastas eeltoodud osas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Halduskohus on kaebuse tagastamise põhjendustes leidnud, et Viru Vangla tagastas õiguspäraselt 2. novembri 2021. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/237-1, 6-16/238-1, 6-16/239-1 ja vaide nr 6-12/410-1. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja taotles kaebuses halduskohtule PS § 17 rikkumise eest, diskrimineerimise ja avalduste õigusvastase tagastamise eest hüvitist 10 000 eurot, kuna vangla tagastas ja jättis läbi vaatamata haldusaktid nr 6-16/238-4, 6-16/239-4, 6-16/237-3, 6-12/410-4. Sealjuures viitas kaebaja dokumendile nr nr 6-16/270-1. Kaebuse asjaoludest tulenevalt pidi halduskohus kontrollima vaid seda asjaolu, kas kaebaja võõrkeelne pöördumine nr 6-16/270-1 tagastati õiguspäraselt. Halduskohus selgitas määruse põhjendustes samuti, et kuna kaebaja võõrkeelsete pöördumiste sisu ei ole kohtule teada, siis kohus eeldab, et kaebaja soovis dokumendi numbreid ära tuues näidata, et ta on iga kirjeldatud probleemiga seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Ringkonnakohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja soovib kahju hüvitamist selle eest, et tema neli võõrkeelset pöördumist (nr 6-16/238-4, 6-16/239-4, 6-16/237-3, 6-12/410-4) tagastati talle ja jäeti vangla poolt sisuliselt 2. novembri 2021. a otsusega läbi vaatamata ning selleks esitas ta vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti nr-ga 6-16/270-1. Halduskohtul puudus vajadus analüüsida, kas vangla tagastas 2. novembri 2021. a otsusega võõrkeelsed pöördumised nr 6-16/238-4, 6-16/239-4, 6-16/237-3, 6-12/410-4 õiguspäraselt. Kaebaja taotles vanglalt nimetatud pöördumiste tagastamise eest hüvitist, kuid tema võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/270-1 tagastati puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus muudab eeltoodu osas halduskohtu 23. mai 2022. a määruse põhjendusi. Halduskohus leidis õigesti, et Viru Vangla tagastas 20. detsembri 2021. a ja 28. jaanuari 2022. a otsusega kaebaja kaebuses kõik väljatoodud vaided ja kahju hüvitamise taotlused õiguspäraselt ning halduskohtul puudus vajadus välja selgitada, kas 2. novembri 2021. a otsusega kaebaja võõrkeelsete pöördumiste tagastamine oli õiguspärane.
12.Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele Tartu Halduskohtu 23. mai 2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.