Arseni Jakovlevi (Jakovlev) kaebus Viru Vangla vastu
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus haldusasjas nr 3-21-2670.
2.Jätta haldusasjade liitmise taotlus rahuldamata.
3.Võtta käesoleva haldusasja toimiku juurde Viru Vangla poolt haldusasjas nr 3-22-437 esitatud 11. märtsi 2022. a vastus kohtunõudele nr 2-4/6047-6 koos järgnevate lisadega: kahjunõuded nr 6-16/109-1, 6-16/110-1, 6-16/113-1 ja vaided nr 6-12/140-1, 6-12/160-1, 6-12/293-1.
4.Võtta käesoleva haldusasja toimiku juurde Siseministeeriumi poolt 31. märtsil 2022 haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi valla elanike kohta.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Halduskohtusse saabus 18. novembril 2021 Viru Vanglas kinni peetava isiku Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla vastu. Kaebaja viitab Viru Vangla vastustele nr 6-12/410-4, nr 6-16/237-3, nr 6-16/238-4 ja nr 6-16/239-4. Kaebaja palub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 alusel ühendada haldusasjad nr 3-21-2261, nr 3-21-2422 ja 3-21-1616 antud asjaga. Kaebaja leiab, et tema õiguste rikkumine on süstemaatiline ning rikkumisi tuleb vaadata kogumis, et tõendada ülemäärast intensiivsust.
1.1.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/239-4 ning märgib, et vangla tagastas ebaseaduslikult ja jättis läbi vaatamata haldusaktid nr 6-16/155-3, 6-16/152-3, 6-12/254-3, 6-16/156-4, 6-12/272-3, 6-16/165-3, 6-16/170-3, 6-16/154-4, 6-16/173-4, 6-16/174-4, 6-12/275-3, 6-16/200-2, 6-16/185-2, 6-16/184-2, 6-16/186-3, 6-16/183-2, 6-16/198-2, 6-16/197-2, 6-16/199-3, 6-12/302-2, 6-12/301-2. Vangla leiab valesti, et kaebaja oskab eesti keelt ja tema avalduste esitamise hetkel oli tema arvel raha. Kaebaja sõnul on tema keeleoskustase A1. Kaebaja väitel saab ta reaalselt vaid teatud sõnadest aru. Kontaktisik aitab elementaarseid
3-21-2670 avaldusi vanglale koostada. Vanglale avalduse esitamise ajal oli kaebaja raha arvel broneeritud elektrile ja kauplusele. Kaebaja on seisukohal, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 ei saa olla vaide tagastamise vahetuks aluseks, vaid seda tuleb kohaldada kooskõlas haldusmenetluse seaduse vastavate sätetega. Kaebaja märgib, et palus vanglal kontrollida vanglaametnike tegevust avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lõigete 1 ja 2 rikkumise tunnuste osas ning võtta ametnikud vastutusele ATS § 80 alusel. Vangla ignoreeris kaebaja nõudeid. Kaebaja palub kohustada vanglat viima läbi kontroll seoses vanglaametnike poolsete ATS § 51 rikkumistega või viia kontroll läbi kohtumenetluse raames. Kaebaja palub eeltoodud rikkumiste eest välja maksta kompensatsioon summas 10 000 eurot. Kaebaja viitab moraalse kahju tekkimisele. Kaebaja nõuab tunnistada, et vangla tegevus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 3, 12, 17, 51, 52 ja 123 ning Euroopa inimõiguste konventsiooniga. PS § 15 alusel palub kaebaja kohtul asja läbivaatamisel kontrollida kõikide asjasse puutuvate seaduste, aktide ja tegevuste vastavust põhiseadusele.
1.2.Kaebaja viitab dokumentidele nr 6-16/237-3 ja 6-12/410-4 ning märgib, et vangla jätab teda süstemaatiliselt ilma PS §-dest 51 ja 52 tulenevatest põhiseaduslikest õigustest. Vangla on kohustatud kasutama haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõiget 2. Vangla on seitsme aasta jooksul kasutanud ära tema juriidilist harimatust ja keelebarjääri, juhtides teda eksitusse, et talle ei võimaldata tõlgi teenust ning ta peab kõik avaldused kirjutama ainult eesti keeles. Vangla praktika takistab kohtuliku kontrolli teostamist. Kaebaja palub eeltoodud rikkumiste eest välja maksta kompensatsioon summas 1700 eurot. Kaebaja viitab moraalse kahju tekkimisele. Kaebaja nõuab tunnistada, et vangla tegevus on vastuolus PS §-dega 3, 11, 12, 51, 52, 123 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni §-ga 14, protokoll 12 §-ga 1. PS § 15 alusel palub kaebaja kohtul asja läbivaatamisel kontrollida kõikide asjasse puutuvate seaduste, aktide ja tegevuste vastavust põhiseadusele.
1.3.Kaebaja viitab dokumendile nr 6-16/238-4 ning märgib, et Tartu Ülikooli uuringute alusel oli tõendatud, et vaktsineeritud inimesed võivad Covid-19 viirust edasi kanda ilma sümptomiteta. Antud informatsioon avalikustati televisioonis 17.−18. augustil. Riigil lasub vastutus tagada kinnipeetavatele mittenakatumise tingimused. Vangla kehtestab oma territooriumil piiranguid ning nõuab vaktsineerimata inimestelt maski kandmist, rikkudes seeläbi nende õigusi. Vangla ignoreerib, et Tartu Ülikooli uuringu alusel kujutavad vaktsineerimata inimesed vanglas viibivate isikute elule ja tervisele samasugust ohtu. Kaebaja väitel kujutavad just ametnikud peamist ohtu, kuna võivad vabaduses nakatunutega kontakteeruda. Pärast viiruse esimest puhangut ei karistanud vangla mitte ühtegi ametnikku, kes oli vastutav Covid-19 viiruse levitamise eest. On selge, et vangla ei teinud mingeid järeldusi ega võtnud vastutust, vaid tunneb täielikku karistamatust ja piiramatut võimu. Vangla jätkab oma tegevusega vanglas viibivate isikute (sh kaebaja) tervise ja elu ohustamist. Potentsiaalselt ohtlikud viirusekandjad pannakse uskuma, et nad ei ole ohtlikud ja neile antakse eelised teise sotsiaalse inimgrupi ees. Tekib sotsiaalselt vastuvõetamatu ebavõrdsus ja diskrimineerimine. Kaebaja tunneb tugevat psühholoogilist survet tulenevalt vangla poolsest tegevusest. Kaebaja hinnangul võib seda klassifitseerida psühholoogilise vägivallana, mis osutab samasugust survet nagu füüsiline. Kaebaja nõuab PS § 25 alusel maksta talle kompensatsiooni moraalse kahju eest summas 1700 eurot ning tunnistada vangla tegevus PS §-dega 12 ja 28 vastuolus olevaks.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 7. septembril 2022 kohtule kaebaja võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/237-1, nr 6-16/238-1, nr 6-16/239-1, võõrkeelse vaide nr 6-12/410-1, vangla dokumendid nr 6-16/237-2, nr 6-16/238-3, nr 6-16/239-3 ja 6-12/410-3, millega anti kaebajale võimalus esitada eestikeelsed kahju hüvitamise taotlused ja vaie, ning kaebaja 19. oktoobri 2021. a avalduse, milles kaebaja märgib
3-21-2670 eesti keeles, et ta ei saa taotlustes ja vaides esinevaid puudusi kõrvaldada, kuna ta ei oska eesti keelt ning tal ei ole raha. Samuti edastas vangla 2. novembri 2021. a otsuse nr 6-16/237-3, nr 6-16/238-4, nr 6-16/239-4 ja 6-12/410-4, millega kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/237-1, nr 6-16/238-1 ja nr 6-16/239-1 ning vaie nr 6-12/410-1 tagastati.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamis- ja kohustamiskaebuse. Seejuures on kaebaja kaebuse jaotanud kolmeks osaks ja iga osa pealkirjaks pannud kohtueelse menetluse dokumendi numbri (kohtu märkus: numbrid viitavad kahju hüvitamise taotlustele ja vaidele), millega vastavas osas kirjeldatud probleem seondub. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud dokumendi numbreid ära tuues näidata, et ta on igas osas kirjeldatud probleemiga seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Seetõttu eeldab kohus, et igas osas esitatud nõuded on kaebaja eelnevalt esitanud selles kohtueelses menetluses, mille numbri ta on osa pealkirjas nimetanud. Kohus ei tea kohtueelses menetluses kaebaja esitatud pöördumiste tegelikku sisu, sest need on koostatud vene keeles ja kaebaja on keeldunud tõlkekulude kandmisest, samuti ei ole vangla pidanud põhjendatuks tõlkimist korraldada omal kulul.
5.Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta seisukoha võtmist kontrollib kohus, kas kaebajal on esitatud kohustamisnõude osas kaebeõigus. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on palunud, et kohus kohustaks Viru Vanglat kontrollima vangla töötajate tegevust ATS §-st 51 lähtuvalt või viiks selle kontrolli läbi ise kohtumenetluse raames. Kaebaja hinnangul esinevad vangla töötajate tegevuses sätte rikkumise tunnused. Sisuliselt on kaebaja taotlenud Viru Vangla kohustamist viia läbi sisejuurdlus kontrollimaks oma töötajate tegevust või palunud kohtul juurdlus ise läbi viia. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglas sisejuurdluse või kohtumenetluses ametnike tegevuse kontrollimiseks juurdluse läbiviimist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust sellist nõuet kohtule esitada. Seega tuleb kaebus eeltoodud nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
6.Kaebaja taotleb kaebuses ka vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning palub tunnistada, et vangla tegevus on vastuolus PS §-dega 3, 11, 12, 17, 28, 51, 52 ja 123 ning Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning protokoll 12 §-ga 1. Kohus märgib, et nõudeid tunnistada PS §-de 3, 11, 12, 17, 28, 51, 52 ja 123 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ning protokoll 12 § 1 rikkumist ei käsitle kohus eraldiseisvate kaebuse nõuetena, kuivõrd tegemist on kaebuse õigusliku põhjendusega vangla tegevuste õigusvastasuse kohta.
7.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
3-21-2670 HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lõikes 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 17).
8.Kaebusest nähtub, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale venekeelsed hüvitamisnõuded seoses järgnevate asjaoludega: 1) kaebaja venekeelsete pöördumiste nr 6-16/155-3, 6-16/152-3, 6-12/254-3, 6-16/156-4, 6-12/272-3, 6-16/165-3, 6-16/170-3, 6-16/154-4, 6-16/173-4, 6-16/174-4, 6-12/275-3, 6-16/200-2, 6-16/185-2, 6-16/184-2, 6-16/186-3, 6-16/183-2, 6-16/198-2, 6-16/197-2, 6-16/199-3, 6-12/302-2, 6-12/301-2 ebaseaduslik läbi vaatamata jätmine; avalduste tõlkesse saatmisest keeldumine, kuigi kaebaja ei oska eesti keelt ning tal ei olnud avalduste esitamise ajal raha tõlkimise eest tasumiseks (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/239-1); 2) vangla on jätnud kaebaja süstemaatiliselt ilma PS §-dest 51 ja 52 tulenevatest põhiseaduslikest õigustest; kaebaja oli viidud eksitusse, kuna ta arvas, et peab kirjutama kõik avaldused eesti keeles ning talle ei võimaldata tõlki (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/237-1); 3) vanglaametnikud põhjustavad ohtu haigestuda vanglas Covid-19 viirusesse; vangla jätkab oma tegevusega kaebaja tervise ja elu ohustamist; potentsiaalselt ohtlikud viirusekandjad pannakse uskuma, et nad ei ole ohtlikud ja neile antakse eelised teise sotsiaalse inimgrupi ees, mis toob kaasa sotsiaalselt vastuvõetamatu ebavõrdsuse ja diskrimineerimise; vangla avaldab oma tegevusega kaebajale psühholoogilist survet (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/238-1).
9.Viru Vangla 2. novembri 2021. a otsusega tagastati kaebaja võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/237-1, nr 6-16/238-1 ja nr 6-16/239-1 PS §-de 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) § 12, HMS § 20 lõike 1 ja VSkE § 491 lõike 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelsete kahjunõuete tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus kahjunõuete tagastamisel oli õigusvastane. Kaebaja viitab seejuures ka KeeleS §-le 9.
10.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-
3-21-2670 13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines kahjunõuete läbivaatamist takistav puudus.
11.PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lõige 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lõige 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lõige 2). Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lõige 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le.
12.Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31. märtsil 2022 esitatud vastuses, et seisuga 1. jaanuar 2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Seisuga 1. jaanuar 2022 olid vastavad arvud 10 859 isikut ja 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 1. jaanuari 2021. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima.
13.HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491. Vanglale kahju hüvitamise taotluste esitamise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lõike 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lõike 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lõikest 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE § 491 lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi
3-21-2670 kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
14.Viru Vangla asus kaebaja kahju hüvitamise taotluste nr 6-16/237-1, nr 6-16/238-1 ja nr 6-16/239-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja on võimeline kaitsma eesti keeles oma õigusi, sest ta on ka varasemalt esitanud vanglale eestikeelseid kirjalikke pöördumisi (vangla viitas otsuses kaebaja pöördumistele nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1) ning seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete kahjunõuete vangla kulul tõlkesse edastamist. Viru Vangla on kohtule haldusasjas nr 3-22-437 edastanud 11. märtsi 2022. a vastusega nr 2-4/6047-6 kaebaja kirjalikud eestikeelsed pöördumised nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1, millele tuginedes on vangla ka
2.novembri 2021. a otsuses leidnud, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid pöördumisi. Kohus võtab need kaebaja pöördumised käesoleva haldusasja toimiku juurde.
15.Kohus, tutvunud vangla 11. märtsil 2022 edastatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste nr 6-16/237-1, nr 6-16/238-1 ja nr 6-16/239-1 menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suutlik piisaval määral end eesti keeles väljendama. Kahju hüvitamise taotluste esitamiseks piisabki üksnes arusaadavalt oma taotluse väljendamisest ning lühidalt olukorra kirjeldumisest. Taotluste koostamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid või esitada keerulist õiguslikku analüüsi ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Asja juurde võetud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid kahju hüvitamise taotlusi. Ka Tartu Ringkonnakohus on hinnanud kaebaja eesti keele oskust ning leidnud, et kaebaja vanglale esitatud kirjalikud eestikeelsed pöördumised nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1 tõendavad selgelt kaebaja suutlikkust koostada eestikeelseid pöördumisi (Tartu Ringkonnakohtu 28. septembri 2022. a määrus asjas nr 3-21-2123).
16.Seega, kuna kaebaja on kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt 2. novembri 2021. a otsusega kaebaja kahjunõuded nr 6-16/237-1, nr 6-16/238-1 ja nr 6-16/239-1 tagastanud, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks.
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõuete osas. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Seega kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
18.Kaebaja on esitanud ka taotluse liita praeguses asjas esitatud kaebus ning tema varasemad haldusasjad nr 3-21-2261, 3-21-2422 ja 3-21-1616 üheks asjaks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on haldusasjades nr 3-21-2261 ja 3-21-2422 menetlused lõppenud ning haldusasi nr 3-21-1616 on ettevalmistava menetluse staadiumis. HKMS § 48 lõige 1 sätestab, et kui sama
3-21-2670 kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus tagastas käesoleva määrusega praeguses haldusasjas esitatud kaebuse. Ei ole võimalik liita teisele haldusasjale praegust haldusasja, mille menetlus lõppeb. Seetõttu jätab kohus liitmise taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.