Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 24.05.2022, Tartu 3-22-644 Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja etapeerimistega Tartu Halduskohtu 18.04.2022. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja ‒ Tallinna Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
p 1), ning võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2). Halduskohus tagastas kaebuse osaliselt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohus selgitas, et kohus saab kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Eelnev tähendab seda, et kaebaja saab halduskohtusse pöördudes nõuda vanglalt kahju väljamõistmist üksnes nendel alustel, millistel ta taotles kahju väljamõistmist vanglalt. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist ka selle eest, et ta pidi etapeerimisel istuma kõval plastikust istmel. Samas nähtub Tallinna Vangla 14.04.2022. a vastusest ja kohtueelse menetluse dokumentidest, et kaebaja ei ole vangla poole sellesisulise kahjunõudega pöördunud. Tallinna Vangla 13.02.2022. a otsuse nr 5-37/21/277-4 koostamise aluseks olnud pöördumistes on kaebaja küll rõhutanud metallpuuri puudusi, kuid etteheited metallpuuri istme kõvaduse ja materjali osas puuduvad. Kui kaebaja eesmärk oli hüvitise nõudmine ka metallpuuris oleva mittenõuetekohase istme eest, siis oleks kaebaja pidanud selle selgesõnaliselt vanglale esitatud kahjunõudes välja tooma. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kõval plastikust istmel istumisega, on kaebajal eelnimetatud osas kohtueelne menetlus läbimata.
selgesõnaliselt vanglale esitatud kahjunõudes välja tooma. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse osalisel tagastamisel lähtunud väga kitsalt üksnes kaebuse ja kahjunõude sõna-sõnalisest võrdlusest. Kaebuse tõlgendamisel tuleb aga lähtuda kaebaja tegelikust tahtest ja arvestada ka kaebuse eesmärki. Tallinna Vanglale esitatud kahjunõude kohaselt pidi kaebaja raudpuuris kogu aja (4 tundi) olema sundasendis. Kaebaja jalgu sirutada ei saanud ja kannatas tekkinud põlvevalude käes. Tallinna Vangla poolt kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks esitatud küsimustele antud vastuses (reg 14.01.2022, nr 5-37/21/277-3) täpsustas kaebaja, et tema teada on puuri laius 70 cm, kuna istudes olid kaebaja põlved vastu puuri seina ja istudes on kaebaja istmikust põlvedeni 70 cm. Samuti eeldas kaebaja, et raudpuuris transportimise tingimused on vanglale teada. Eeltoodust tulenevalt on kaebust võimalik tõlgendada nii, et kaebaja on selles üksnes täpsustanud sundasendit ja sellest tingitud füüsilisi kannatusi puudutavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tegemist on ühe asjaoluga, millele tugineb kaebaja väide, et etapeerimine põhjustas talle kannatusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.