OÜ Aktiva Finants hagi võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
1372,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) lepinguline esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected])
Veiko
Talen
vastu
Kostja: Veiko Talen (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht teadmata) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Veiko Talenilt OÜ Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS-i ja Veiko Taleni vahel 07.04.2015 sõlmitud liitumislepingu, 26.08.2015 sõlmitud järelmaksulepingu, 20.10.2015 sõlmitud liitumislepingu ja 20.10.2015 sõlmitud järelmaksulepingu alusel:
2.2.seisuga 20.10.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 38,54 eurot.
3.Mõista kostjalt Veiko Talen hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 21.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 223,97 eurot osas ning TsMS § 367 järgse viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
8.Välja mõista Veiko Talenilt riigilõiv 154 eurot ja õigusabikulu 77 eurot, kokku menetluskulu 231 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
9.Välja mõista Veiko Talenilt OÜ Aktiva Finants kasuks tasumata menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 20.10.2016 Ametlikes Teadaannetes (tlk 73). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 16.12.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).
Kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 07.04.2015 sõlmitud liitumisleping, 26.08.2015 sõlmitud järelmaksuleping, 20.10.2015 sõlmitud liitumisleping ja 20.10.2015 sõlmitud järelmaksuleping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevad teenuse kasutamise üldtingimused ja arveldusteenuste hinnakiri tüüptingimused.
VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
7.Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
8.Hagiavalduse järgi on üldtingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas (tlk 76), seega 54,75% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 07.04.2015 oli VÕS § 113 lg 1 II lause kohane viivisemäär 8,05% aastas (8%+0,05%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe üldtingimustes on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (54,75/8,05=6,80). Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära.
9.Viivist tuleb arvestada põhivõlalt summas 717,25 eurot. Hageja viivisenõue perioodi 19.02.2016 kuni 20.10.2016 eest on põhjendatud 38,54 euro ulatuses ja tuleb jätta rahuldamata 223,97 euro (262,51-38,54) ulatuses. Kohus kasutas viivise arvutamisel kalkulaatorit aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.
10.Hagiavalduse järgi soovib hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 21.10.2016 kuni põhinõude summas 717,25 täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% kalendripäevas põhinõudelt. Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatust kõrgemas määras. Arvestades eeltoodut tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis järgmiselt: tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 21.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
11.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
12.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
13.Menetluskulud hagiavalduse järgi on hageja riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot. Arvestades nõude olemust, asja vähest keerukust ning mahtu, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).
14.Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada riigilõivust 154 eurot ning õigusabikulust 77 eurot, kokku menetluskulu 231 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.