lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1069/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1069/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 136Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramistMKS § 1361 lg 1MKS § 8Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusedHKMS § 264 lg 4Loa andmise otsustamineMKS § 120 lg 1TagatisMKS § 122Tagatise liigidMKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingudMKS § 1531 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1069

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rauno Õismaa Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood xxxxxxxxxx) Lihtmenetlus

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 11.05.2022 haldustoiminguks loa andmise taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X omandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) summas 59 742 eurot.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xle.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.08.20263-26-2631/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.08.20263-26-2632/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-1993/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-2163/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.08.20263-26-1065/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-365/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
MKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus
MKS § 96 lg 5Vastutusotsus
MKS § 98 lg 1Maksusumma määramise aegumistähtaeg
1.
MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara

säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega ka juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Niisiis on praegusel juhul taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine lubatav.
3.Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-191672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57). Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane.
4.X OÜ-l on maksuvõlg, mis tekkis seoses äriühingu poolt 10.03.2021 algatatud maksukontrolli ajal perioodi september 2020 kuni jaanuar 2021 KMD-de ning TSD-de parandusdeklaratsioonide esitamisel maksukohustuse suurenemise ning perioodi veebruar kuni märts 2021 hilinenult esitatud KMD-de ja TSD-de ning aprilli 2021 TSD alusel tekkinud maksukohustusete tähtaegselt tasumata jätmisega. Maksuvõlg on tekkinud ajal, mil X oli äriühingu juhatuse ainus liige. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt isiku kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et X on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud. Lisaks on väärteoasjas nr 930021000686 X karistatud MKS § 1531 lg 1 alusel rahatrahviga, kuna tuvastati, et X on maksukohustuse varjamise eesmärgil esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid äriühingu TSD-del perioodil oktoober kuni detsember 2020.
5.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
6.Maksuhaldur on põhjendanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse tegemine. Ei saa olla vaidlust, et kontrolliperioodil oli äriühingu ainus juhatuse liige X, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise

vahel on põhjuslik seos. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).

7.Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühing ei ole käesoleval hetkel kustutatud ning maksuvõlg ei ole ilmselgelt aegunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.
8.Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c).
9.X on tahtlikult valeandmetega maksudeklaratsioone esitanud ning MTA hinnangul enam kui poole aasta jooksul äriühingust suurtes summades raha väljaviinud ja ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid teinud, jättes samal ajal maksukohustused täitmata. Kohus nõustub, et selline teguviis iseloomustab X hoolimatut suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. X käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isik võib asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest, mistõttu maksukohustuse hilisem täitmine võib oluliselt raskemaks või võimatuks osutuda. Olukorras, kus isik rikub maksuseadusi äriühingu juhatuse liikmena, on suur tõenäosus, et sama muster võib korduda ka vastutusmenetluses. X suhtumist maksukohustusse näitab ka see, et ta jättis maksumenetluse ajal maksuhalduri korralduse täitmata. Lisaks lahkus X peagi pärast maksumenetluse algatamist juhatuse liikme kohalt, misjärel sai X OÜ juhatuse liikmeks variisiku tunnustega R. P. Kokkuvõttes võib olla tõenäoline, et X võib vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima asuda. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
10.MTA on valinud täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmise Xle kuuluvale hoonestamata kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx), mille pindala on 1184 m2. MTA esitatud andmete kohaselt on Xle kuuluva kinnisasja hinnanguline väärtus 95 000 eurot. Seda saab pidada usutavaks ja põhjendatud hinnanguks. Tegemist on hoonestamata kinnistuga, mistõttu taotlus ei puuduta täitetoimingu tegemist maksukohustuslase kodu suhtes. Hüpoteegi seadmine ei takista puudutatud isikul kinnisasja valdamist, kasutamist ega käsutamist. MTA taotleb hüpoteegi seadmist ulatuses, mis katab tulevase maksusumma ja eeldatavad sundtäitmise kulud. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav meede. Seega peab kohus MTA taotletud täitetoimingut proportsionaalseks.
11.Täitekulude eeldatavaks suuruseks on 3516 eurot kohtutäituri tasu ja 3000 eurot muud täitmiskulud. Kohus peab sellises määras täitekulusid mõistlikuks ja proportsionaalseks. Seega koos maksuvõlaga tuleks kohtulik hüpoteek seada 59 742 euro ulatuses.
12.MTA on taotluses selgitanud, et MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 53 226,27 eurot.
13.Kokkuvõttes on MTA taotlus proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude tagamiseks, mistõttu kohus rahuldab selle.
14.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Xle toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20263-26-2391/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja