Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toiminguteks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tuuli Toomsoo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood xxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ja anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) liiklusregistrisse käsutamise keelumärke seadmist, millega keelatakse X OÜ omandis olevate sõidukite Ford S-Max registreerimismärgiga xxxxxx, Renault Trafic registreerimismärgiga xxxxxx, Volkswagen Touareg registreerimismärgiga xxxxxx, Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxxxxx, Opel Zafira registreerimismärgiga xxxxxx ja Renault Espace registreerimismärgiga xxxxxx käsutamine.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X OÜ-le.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei 1(4)
sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda isiku nõusolekuta vararegistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist (MKS § 130 lg 1 p 1). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel kontrollib maksuhaldur tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust (29.11.2021 korraldus nr 12.2-3/057245-1) ning Eestis ettevõtlusega tegelemist, käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 eurot täitumist ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar kuni oktoober 2021 (03.03.2022 korraldus nr 12.2-3/057245-5). Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ-le käibemaksukohustuse summas 18 393,83 eurot ja tulumaksukohustuse summas 33 990,64 eurot määramine. Tõenäolise maksusumma (kokku 52 384,47 eurot) kujunemine nii on käibemaksu kui tulumaksu osas taotlusest jälgitav (taotluse p 2.1.3 ja 2.2). Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega 2(4)
on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
7.Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on põhjendanud, miks tal on kahtlus, et X OÜ ja äriühingu kontrollialuse ajavahemiku juhatuse liikme tegevuse tõttu võib määratava maksukohustuse sundtäitmine muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur heidab äriühingule ette dokumentide esitamata jätmist, mille alusel oleks maksuhalduril võimalik kontrollida käibe tekkimist, käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustuse 40 000 eurot piirmäära ületamist, käibemaksuarvestust ja pangakontolt nähtuvate väljamaksete ettevõtlusega seotust. Vaatamata korduvatele korraldustele raamatupidamisdokumentide esitamiseks nii äriühingule kui ka selle tegelikule juhile ja korralduste täitmata jätmise eest sunniraha määramisele (taotluse p 3.1 ja lisad 1, 4, 3, 12) ei ole lisaks pangakonto väljamakse esitatud dokumente, mis võimaldaksid maksukontrolli läbi viia. Seejuures on kontrollajavahemikul äriühingu juhatuse liikmeks olnud X lubanud suuliste seletuste andmisel dokumendid esitada hiljemalt 07.02.2022 (taotluse lisa 7, küs 21). Ainsad X OÜ väljastatud arved on maksuhaldurile esitanud tehingupartner Y OÜ (taotluse lisa 7, küs 11 ja lisa 7.1). Samas nähtuvad pangakonto väljavõttest äriühingule laekumised (taotluse lisad 9-10), mis arvestades Y OÜ poolt maksuhaldurile esitatud arveid ja asjaolu, et äriühing tegeles sõidukite ja tellingute rentimisega, tellingute paigaldusega, varuosade müügi ja transporditeenuse pakkumisega (taotluse lisa 7), näitab kontrollajavahemikul maksustatava käive tekkimist. Pangakontolt nähtuvad ka väljamaksed (taotluse lisa 11), mille ettevõtlusega seotuse kohta ei ole dokumente esitatud. Olukorras, kus vähemalt ühele tehingupartnerile on arveid väljastatud, pangakontodelt nähtub nii maksustatava käibe tekkimine kui ka väljamaksete tegemine ja äriühingu tegelik juht on kinnitanud raamatupidamisdokumentide olemasolu (taotluse lisa 7, küs 6), viitab nende esitamata jätmine (maksuhaldurile esitas Y OÜ-le esitatud arved Y OÜ), et äriühing ei täida ega soovigi kaasaaitamiskohustust täita. Võimalusele, et äriühing asub maksukohustuse määramisel selle täitmisest kõrvale hoiduma ja seetõttu võib sundtäitmine osutuda keeruliseks või võimatuks, viitavad ka endise juhatuse liikmega, kes on ise kinnitanud äriühingu faktilise juhina jätkamist (lisa 7, küs 4), seotud teiste äriühingute maksuvõlad ja maksukäitumise sarnasus X OÜ maksukäitumisega. Maksuhaldur on välja toonud, et on alustanud maksukontrolli ka teiste X seotud äriühingute suhtes ja maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et ka teised äriühingud on jätnud arvestamata ja tasumata käibemaksu, erijuhtude tulumaksu, ei ole täitnud kohustust end käibemaksukohustuslasena registreerida ja on sisendkäibemaksu deklareerinud mittenõuetekohaste arvete alusel (taotluse p 3.2 ja lisad 15-18). Kolmel maksuhalduri nimetatud äriühingul on tasumata maksuvõlad, mis jäävad vahemikku 400-88 896,61 eurot. X kontrolli all olevate teiste äriühingute maksukäitumise sarnasus X OÜ maksukäitumisega viitab süstemaatilisele eesmärgile jätta maksud deklareerimata ja tasumata. Olukord, kus äriühing ei tee maksumenetluses koostööd ja viivitab dokumentide esitamisega ning äriühingu faktilise juhiga seotud teised äriühingud kasutavad sama käitumismustrit, viitab kohtu hinnangul sellele, et äriühing ei ole huvitatud maksude korrektsest ja õigeaegsest tasumisest. Seetõttu on maksuhalduri kahtlused, et määratava maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud.
8.Maksuhaldur soovib seada käsutamise keelumärked X OÜ omandis olevale kuuele sõidukile. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et äriühingu omandis olevatele sõidukitele käsitamise keelumärgete seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. 3(4)
X OÜ-l puuduvad kinnisvara, väikelaevad ja väärtpaberid. Maksuhaldur on leidnud õigesti, et äriühingu pangakontode arestimine oleks liigne meede, kuivõrd äriühing tegutseb ja pangakontode arestimine võib oluliselt käibevahendeid kahandada (taotluse p 4). Taotluses nimetatud sõidukite (taotluse p 4) hinnanguline turuhind on kokku 21 882 eurot, mis on tõenäolisest tulevasest maksukohustusest summas 52 384,47 eurot oluliselt väiksem. Sõidukitele käsutamiskeelumärke seadmine on võrreldes äriühingu pangakonto arestimisega oluliselt leebem meede, kuna ei takista äriühingul sõidukeid äritegevuseks kasutada, sh neid rentida või endega transportteenust pakkuda ja seega äritegevusega jätkata. Vajadusel on äriühingul võimalik sõidukite
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 52 384,47 eurot, arvestades tagatise liigist sõltuvalt ka sundtäitmise kuludega. Samuti lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui X OÜ kannab tagatissumma 52 384,47 eurot deposiiti.
10.Kohus rahuldab taotluse täielikult, kuna leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud X OÜ sõidukite Ford S-Max registreerimismärgiga xxxxxx, Renault Trafic registreerimismärgiga xxxxxx, Volkswagen Touareg registreerimismärgiga xxxxxx, Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxxxxx, Opel Zafira xxxxxx ja Renault Espace xxxxxx suhtes käsutamise keelumärke liiklusregistris nähtavaks tegemine. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.